Tootmisala või tööstuspargi detailplaneerimisel selleks üldplaneeringuga valitud sobivas asukohas, on asjakohane mõelda sellele, kuidas ala kõige paremini siduda tee- ja tänavavõrgustikuga sh säästvat liikumisviise toetavate jalgratta- ja jalgteede ning ühistranspordiühendustega, kuidas tööstusala suhestada linnaruumiga – tänavale avanev ja ümbritseva tänavavõrgustikuga seonduv äri- ja tootmishoonestus – või on põhjendatud planeerida suletud territoorium.
Tööstusparkides on eriti asjakohane olemasolevate rohealade säilitamine looduslähedase töökeskkonna ja puhverhaljastuse loomiseks. Detailplaneeringus on oluline määrata konkreetse maakasutuse maksimaalne asukoht ja ulatus, mille arvelt kavandatud ehitatud keskkonna loomine toimub. Haljastatud puhvertsoonid tootmisaladelt leviva keskkonnamõju leevendamiseks peavad reeglina paiknema tootmisala sees. Kui tootmisala külgneb elamuala või ühiskondliku hoonega, on vajalik tootmisala territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse osasse ette näha haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad tootmisalalt leviva keskkonnamõju, sh müra leevendamiseks. Arvestades võimalike müratundlike naabritega kavandada võimalikud mürarohked osad/seadmed tundlikest naaberaladest eelmale.
Tingimuse seadmisele ja ellu viimisele tuleb läheneda objektipõhiselt, lähtudes tootmistegevuse võimalikust iseloomust ja detailplaneeringuala keskkonnatingimustest. Tingimuste seadmisel peab arvestama, et haljasvööndi tihedus ja laius oleks piisav vältimaks häirivat visuaalset kontakti. Nii häiriva visuaalse kontakti vältimiseks kui ka mürataseme vähendamiseks toimivad paremini mitme rindega tihedad kaitseistandused erineva kõrgusega puu- ja põõsaliikidest.
Mitmerindeline puhverhaljastus koosneb kõrgemakasvulistest leht- ja okaspuudest ning erineva kõrgusega lehtpõõsastest. Okaspuude istutamine mürakaitseistandustesse garanteerib müra summutamise ka talvisel perioodil, ainult lehtpuudest ja -põõsastest koosnevad istutused lasevad talveperioodil läbi rohkem müra ja heitgaase, takistavad vähem tuult ja pakuvad ka vähem visuaalset varju.
MEELESPEA
Müra leevendava puhverhaljastuse planeerimiseks on järgmised põhimõtted:
- Mida lähemal on haljasvöönd müratekke allikale, seda efektiivsem see on;
- Müratõkke haljasvööndi efektiivsus suureneb vööndi laiuse, istutuse tiheduse ja kõrgusega.
Müra leviku tõkestamisel ei ole haljasribad siiski kuigi tõhusad. Asjakohane on kombineerida puhverhaljastus müratõkkevallide ja reljeefiga ning kavandada selliseks lahenduseks vajalik maa-ala ette detailplaneeringuga.
