Valdav on praktika, et detailplaneeringu osalisel kehtestamisel sisaldab planeering ainult kehtestatavat osa. See tähendab, et kehtestamata jääv osa tuleb joonistelt ja seletuskirjast eemaldada. Alati ei ole see siiski võimalik, sest kehtestamata jääva osa eemaldamine nõuab planeeringu seletuskirja või jooniste täielikku ümbertegemist. Lisaks ei ole kehtestamata jääva osa eemaldamine alati mõistlik seetõttu, et see võib aidata mõista planeeringulahendust üldisemalt või seda, miks ta selliseks kujunenud on. Planeeringu lahenduse väljatöötamise juures on mh arvestatud ka nende alade või asjaoludega, mis jäetakse kehtestamata.
Osalisel kehtestamisel on võimalus, et kehtestamata jäävat osa ei kehtestata või kehtestatakse see hiljem, kui mõni vaidlus või probleem on saanud lahenduse. Praktikas on näha, et detailplaneeringu varasema menetluskäigu taastamisel jäädakse tihtilugu hätta selgitustega miks mingeid otsuseid tehti. Isegi kui mingi ala jääb planeeringust välja, võib see taas kord aktuaalseks saada, näiteks kui uus maaomanik soovib antud ala eraldi planeerida. Tavaliselt tekib siis kohalikul omavalitsusel vajadus leida üles põhjendused, miks see ala varasemalt planeerimata jäi.
Kui kehtestamata jääv osa takistab terviklahenduse elluviimist, siis planeeringut osaliselt kehtestada ei ole võimalik. Kui aga näiteks planeeritakse kolm tootmismaa krunti, millest igaühel on oma juurdepääs, siis ühe krundi osas planeeringu kehtestamata jätmine ei takista ülejäänud planeeringu elluviimist. Kui aga nende tootmismaa kruntide puhul eemaldada kehtestatavast osast kõik, mis puudutab kehtestamata jäävat kolmandat krunti, siis võib olla keeruline aru saada kehtestatava planeeringuosa lahendusest või põhjendustest. Samuti kaob kehtestamata jääva osa sisuline külg, mis võib olla vajalik selle edasisel planeerimisel. Lahenduseks võib olla, et osalisel kehtestamisel eristatakse kehtestamata jääv osa ülejäänust näiteks tähistades see eraldi värviga vm viisil. Samas seda osa kajastatakse kehtestatavas detailplaneeringus, et selgitada, miks see ala esialgu kaasatud oli ning põhjendada selle välja jätmist. Tallinna praktika ongi olnud, et kehtestamata jääv osa näidatakse põhijoonisel varjutatult ja seletuskirjas läbikriipsutatult ning kehtestatav osa tähistatakse põhijoonisel eraldi leppemärgiga.
Planeeringute osalisel kehtetuks tunnistamisel sõltub jooniste ja seletuskirja muutmine sellest, kas planeering on säilinud vaid paberkujul või ka digitaalselt. Mitmed varasemad planeeringud võivad olla säilinud vaid ainult paberkujul. Juhul kui muudetav detailplaneering on vaid paberkujul, on praktikas vastav otsus ning muudatust markeeriv skeem lisatud planeeringu kausta vahele.
Ka olukorras, kus planeeringu joonised on vektorfailidena on jooniste muutmine keeruline, kuna kohalikul omavalitsusel ei pruugi olla vastavat oskust või tarkvara failide muutmiseks. Samuti on siin palju praktilisi küsimusi, kes allkirjastab muudetud planeeringu – kas seda saab teha kohalik omavalitsus või on vajalik planeeringut koostanud planeerija allkiri, kes ei pruugi enam planeerijana tegev olla –, kuidas ja kus faile ja kaustu säilitada jne. Tehnilisi küsimusi planeeringu muudatuste sisseviimisega on palju. Omaette teemaks on küsimus, kelle vastutada on detailplaneeringu muudatuste säilitamine ja sisse viimine, eriti kui tegu on strateegilise planeeringu muutmise vajadusega, mille koostamise teenuse kohalik omavalitsus tihti sisse ostab. Valdavalt puuduvad kohalikul omavalitsusel täna selleks tehnilised võimalused, kuid samal ajal peab tal olema ülevaade ajakohastest dokumentidest.1Näide: Üks Harjumaa vald delegeeris üldplaneeringu muudatuste koostamise jooksvalt ja korduvalt planeerimiskonsultandile, kes pidas järge ajakohasest üldplaneeringu materjalist, viies seletuskirja ja joonisele sisse vajalikke muudatusi, mis aja jooksul detailplaneeringute koostamisel tekkisid. Lähenemine ei olnud süsteemne, sest omavalitsus ei suutnud muudatustel ise silma peal hoida ning kui oli vaja õige üldplaneeringu versioon välja võtta, siis ei teadnud keegi täpselt, milline on ajakohane versioon, millest lähtuda.