Nii osalise kehtestamise kui ka osalise kehtetuks tunnistamise puhul on peamiseks võtmeteguriks terviklahenduse elluviimise võimalikkus. Eelkõige tuleb otsustada, millist rolli omab nn välja jäetav või kehtetuks tunnistatav osa kogu ülejäänud planeeringu ja selle eesmärgi täitmise suhtes ehk kas on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringu lahenduse põhjendatuse ja hilisema asjakohasuse määrab sisuliselt läbimõeldud, laiemaid seoseid omav ja hästi põhjendatud detailplaneeringu koostamise eesmärk.
Planeerimisseadus ei määratle täpselt, milliseid detailplaneeringu osi võib osaliselt kehtetuks tunnistada või kehtestada. Tingimuseks on, et peale toimingut peab olema tagatud terviklahenduse elluviidavus. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, millised planeeringu osad ei ole enam asjakohased ja kas kehtetuks tunnistatav osa mõjutab terviklahenduse elluviimist. Osalise kehtestamise või kehtetuks tunnistamise saab algatada ka maaomanik, kui näiteks äriplaan või majanduslik olukord muutub. Praktikas on ette tulnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist nii planeeringu maa-ala kui ka ühe või mitme tingimuse osas.