Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade. Eesti Planeerijate Ühing; Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Pärnu 2020. Eesti arhitektuurivõistluste juhend. EAL 2013. Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs. Civitta, Artes Terrae 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019 Linnastunud…
Arhitektuuritingimused ka arhitektuursed tingimused (PlanS) või arhitektoonilised tingimused on üldplaneeringu alusel või kehtestatud detailplaneeringuga terviklahenduse elluviimiseks antavate tingimuste osa mis moodustab lahutamatu terviku ehitise arhitektuurilahenduse teostamiseks vajalike ehituslike ja kunstiliste tingimustega. Projekteerimistingimustega ei anta arhitektuurseid, ehituslikke ja kunstilisi tingimusi kehtestatud…
Kohaliku omavalitsuse väitel on haldusmenetluse seaduse kohane avatud menetlus keerukam ja ebamugavam kui planeerimisseaduse kohane avaliku väljapaneku korraldamine. Näiteks on avatud menetluses rohkem valikuid ja vaheotsuseid, millele tuleb tähelepanu pöörata – kasvõi see, millal peab ja millal ei pea korraldama…
Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine on planeerimisseaduses selgelt määratletud kui lähiaastate ehitustegevuse aluseks oleva detailplaneeringu eesmärk. Detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral asendada…
Projekteerimistingimused ei asenda planeerimist, vaid võimaldavad täpsustada ruumilisi muutusi ja arhitektuurseid tingimusi üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimisel, nt hoone asukoha või mahu, arhitektuursete, liikluskorralduslike tingimuste täpsustamisel, detailplaneeringus toodud otstarvete vahekorra mõningast muutmisel jne. Projekteerimistingimused aitavad vähendada nii kohaliku omavalitsuse halduskoormust kui…
Väljakutsed: Huvitatud isik kui detailplaneeringu algatamise taotleja on taotluse esitamise kaalumisest alates vastuolulises olukorras. Ühelt poolt on ta kohustatud kohaliku omavalitsuse nõudel detailplaneeringu koostamise ette võtma ja kandma detailplaneeringu lahenduse tellijana koostamise kulud. Teisalt on detailplaneeringu menetlus tema jaoks aeganõudev…
Levinud on küsimus, millal on põhjendatud loobuda detailplaneeringu koostamisest ja selle asemel väljastada projekteerimistingimused ning millal tuleb koostada uus detailplaneering. Mida tuleb sellise kaalutlusotsuse tegemisel arvestada? Mis on planeeringulahenduse täpsustamine, mis muutmine? Kuna valdavalt on detailplaneeringu koostamise eesmärk kirjeldatud selle…
Valdav on praktika, et detailplaneeringu osalisel kehtestamisel sisaldab planeering ainult kehtestatavat osa. See tähendab, et kehtestamata jääv osa tuleb joonistelt ja seletuskirjast eemaldada. Alati ei ole see siiski võimalik, sest kehtestamata jääva osa eemaldamine nõuab planeeringu seletuskirja või jooniste täielikku…
Detailplaneeringut saab osaliselt kehtetuks tunnistada ka ühe või mitme tingimuse osas, mis muutunud olude tõttu pole enam asjakohased või mida ei saa enam ellu viia. Kohalik omavalitsus hindab seejuures eelkõige muudatuse mõju detailplaneeringu lahenduse ellu viimisele, vastavust kehtivale üldplaneeringule ja…
Kehtetuks tunnistamise otsuses peab olema selgitatud, kuidas on tagatud kehtima jääva planeeringu osa elluviidavus terviklahendusena, vajalik võib olla ellu viimise etappide kirjeldamine. Suuremate detailplaneeringute puhul tuleb analüüsida ja kaaluda, kas antud lahendust on võimalik ellu viia järkude kaupa – kuidas…