Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa

Kuna pärandkultuuriobjektide, maaehituspärandi, militaarpärandi, mitte kaitsealused kalmistud ja XX sajandi arhitektuuripärandi raames hinnatavad väärtused võivad eksisteerida lähestikku ja olla väga erinevad ning mitmepalgelised ning siin võib esineda olukordi, kus muinsuskaitsealal, mälestise kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal leidub väärtuslik üksikobjekt, mis ei sulandu ajaloolises keskkonnas väljakujunenud arhitektuuritava, mastaabi või hoonestuse paiknemise põhimõttega, soovitame konkreetsemat objektipõhist käsitlust või sellistele aladele, nagu nt väärtuslikud maastikud, täpsemalt lahtikirjutatud kaitse- ja kasutustingimuste andmist. Konkreetsemate väärtuste sõnastamine on oluline nii arusaadavuse mõttes kui võimaldab edasisi kaalutlusotsuseid tehes tugineda kokkulepitud hinnangutele. Sellistele aladele seatud maakasutuse tingimused toetavad kestliku arengu põhimõtteid ja näitavad konkreetsemalt, milliste meetmetega säilitada väärtuslikke elemente, struktuure, maakasutust vm. Samuti seda, kuidas sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ega rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik, objekt või piirkond välja valiti.

Näiteks: 

  • postmodernistlik ülikoolihoone Tartu kesklinnas vanalinna muinsuskaitsealal (Lossi 3);
  • nõukogudeaegne veepaak-elamu Kuressaare vanalinnas;
  • Kareda ja Peetri küla postmodernistlik kolhoosiarhitektuur keskaegse Järva-Peetri kiriku vahetus läheduses;
  • XX sajandi väärtuslik arhitektuuripärand Mooste mõisa kompleksi kaitsevööndi sees (kauplusehoone) või vahetus läheduses (kultuurimaja).

Sellistele eristuvatele üksiobjektidele miljööalast erineva tähistuse andmine aitab mõtestada ja teadvustada erinevate kultuuriväärtuste väärtuste põrkumist ja otsida lahendusi, mis sobivad erinevate väärtuste hoidmiseks, et elukeskkond oleks kultuuriliselt mitmekesine. Ehkki kasutustingimused võivad olla kirjeldatud nii miljööala ehitistel kui miljööst eristuval väärtuslikul üksikobjektil võrdlemisi sarnaselt (säilitada hoone algsed mahud,  ehitusaegne viimistlusmaterjal vms).

Skip to content