Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine on planeerimisseaduses selgelt määratletud kui lähiaastate ehitustegevuse aluseks oleva detailplaneeringu eesmärk. Detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral asendada detailplaneeringu koostamise projekteerimistingimuste andmisega, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Väljakutsed:
- Projekteerimistingimuste andmine on tavaliselt kiirem kui detailplaneeringu koostamine. Planeerimise ja projekteerimise alaste menetluste paindlikkus sõltub aga otseselt üldplaneeringu kvaliteedist, mis on väga erinev. Üldplaneeringud tuleb koostada silmas pidades, et need võimaldaksid ka projekteerimistingimuste alusel head elukeskkonda kavandada;
- Ühest küljest on detailplaneeringu koostamine väiksemates kohalikes omavalitsustes sageli vähem aega nõudev. Samas on pärast haldusterritoriaalset reformi kohalikud omavalitsused märksa suuremad. Koos vastavalt suurenenud menetlusvõimekusega on üle võetud ka varasemate suuremate kohalike omavalitsuste menetluskorrad. Erasektori investeerimisvalmidus on aga kaugemates piirkondades jätkuvalt madalam ning nende atraktiivsus vajalike investeeringute jaoks võib otseselt sõltuda menetluste lihtsusest ja kiirusest.
Lähtekoht kaalumiseks:
- Eeldusel, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärgid arusaadavalt kirjeldatud ning huvitatud isiku soov on nende arengueesmärkidega kooskõlas võiks kohalik omavalitsus valida võimalikult paljudel juhtudel detailplaneeringu menetluse asemel projekteerimistingimuste menetluse.1Näide: kui üldplaneering näeb ette, et seoses elanikkonna vähenemisega soovitakse vähendada korterelamute arvu, seejuures parandades kasutuses olevate korterelamute kvaliteeti, siis võiks lubada korterelamu üle 33% laiendamist või uue korterelamu püstitamist projekteerimistingimuste alusel eeldusel, et ehitamisega kaasneb ka amortiseerunud korterelamu lammutamine ja krundi heakorrastamine. Linnaehituslikult ja ruumiliselt oluliste muudatuste korral tuleb eelistada detailplaneeringu koostamist.
