Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Juhend on koostatud Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ §-s 5 ning lisas 1 ja lisas 2 sisalduvate nõuete selgitamiseks, et abistada planeerijaid ja planeeringu koostamise korraldajaid planeeringujooniste vormistamisel. Juhendi esimesed neli peatükki on kasutatavad kõikide planeeringuliikide digitaalsete jooniste vormistamiseks. Juhendi kaks viimast peatükki käsitlevad planeeringulahenduse kihtide loomist erinevat tüüpi tarkvarades. Näited on küll toodud detail- ja üldplaneeringutest, kuid juhend on kasutatav ükskõik millise planeeringuliigi joonise koostamisel analoogselt koostamise tarkvarale.
Juhend ei anna nõu, kuidas peab planeerima, vaid selgitab, kuidas koostada nõuetele vastavad digitaalsed planeeringujoonise kihid, mis planeeringuga kehtestatakse ja esitatakse maakatastri pidajale. Loomisel on ühtne riiklik planeeringute andmekogu, mille käivitumisel tuleb planeering esitada andmekogusse ja ka maakatastri pidaja saab andmed vastavast andmekogust. Kuni andmekogu töösse asumiseni esitatakse info maakatastri pidajale (Maa-amet). Planeeringute jooniste koostamisel tuleb lähtuda konkreetse planeeringu sisust – eesmärgist, vajadusest, liigist ja üldistusastmest ning seejärel vormistada joonistele märgitud info määruse nõuetele vastavalt.
Juhend on üles ehitatud küsimuste vormis ning siia on koondatud enamlevinud küsimused, mis võivad tekkida planeeringujooniste kihtide vormistamisel. Eraldi peatükid on koostatud joonestusprogrammis (CAD tarkvarad) eelkõige detailplaneeringute jooniste vormistamisele (V peatükk) ning geograafilise infosüsteemi programmis (GIS tarkvarad) eelkõige üldplaneeringute jooniste vormistamisele (VI peatükk). Suures osas baseerub juhend vormistusnõuete määruse eelnõu juurde koostatud seletuskirjal ja näidiste vormistamisel, kuid materjali on täiendatud lähtudes praktikas üles kerkinud küsimustest ning eelkõige 2020. aasta alguses toimunud kihtide vormistamise seminaril esitatud küsimustest.
I Vormistusnõuete rakendamine
- 1. Millal peab planeering vormistusnõuete määrusele vastavalt olema vormistatud?
- 2. Mida tähendab, et planeering peab kehtestamisel vastama vormistusnõuete määrusele?
- 3. Millised peavad olema planeeringu joonised?
- 4. Mida ja miks peab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale esitama?
- 5. Kas planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringuga kehtestada rohkem infot kui on määrusega nõutud?
II Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri (määruse lisa 1)
- 6. Miks peab planeeringu koostamise korraldaja määruse lisa 1 kohase info esitama maakatastri pidajale?
- 7. Mida tähendab, et planeeringu koostamise korraldaja peab määruse lisa 1 kohaselt esitama andmed digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versiooni kohta?
- 8. Mida tähendab, et planeeringu koostamise korraldaja peab määruse lisa 1 kohaselt esitama jooniste esituskujude üldistusastme?
- 9. Mida tähendab, et planeeringu koostamise korraldaja peab määruse lisa 1 kohaselt esitama digitaalsete kihtide koostajate andmed?
- 10. Kuidas peab välja nägema määruse lisas 1 nõutud planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri?
III Nõuded planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele (eelkõige määruse § 5)
- 11. Miks peab kihtide andmed looma L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis?
- 12. Millised on alusandmed, mida planeeringulahendusega ei kehtestata?
- 13. Millised on esitlemiseks vajalikud kihid, mida planeeringulahendusega ei kehtestata?
- 14. Millised on tekstid, millel ei ole seost ruumikujuga?
- 15. Mis on planeeringulahenduse kehtestatud kiht?
- 16. Mida mõistetakse planeeringulahenduse andmegrupina?
- 17. Mida tähendab, et planeeringulahenduse kehtestatud kihid vormistatakse topoloogiliselt korrektselt?
IV Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide tehniline kirjeldus (määruse lisa 2)
- 18. Mis on planeeringulahenduse kehtestatud kihtide tehniline kirjeldus?
- 19. Kuidas jagatakse planeeringulahendusega loodud info kihtidele?
- 20. Kuidas on õige nimetada kihte?
- 21. Millisel juhul peab koos planeeringulahenduse kehtestatud kihiga vormistama ka tärkandmed?
- 22. Mida teha täiendavate tärkandmetega, mida määruses nõutud pole?
- 23. Mis on tärkandmete väljatüübid?
- 24. Miks peavad planeeringulahenduse kehtestatud kihtide ruumiobjektid asuma ainult planeeringualal?
- 25. Mida teha kui planeeringuga lahendatud teema ei sobi ühegi määruse lisas 2 toodud planeeringulahenduse kehtestatud kihi teemade alla?
- 26. Mis on planID?
- 27. Mis on objectID?
- 28. Millised on planeeringuala kihi tärkandmed?
- 29. Kuidas tuleb vormistada planeering, mis muudab üldisemat planeeringut?
- 30. Kuidas vormistada eriplaneeringuid?
V Kihtide vormistamine joonestustarkvaras (detailplaneeringu näitel)
- 31. Kuidas vormistada üldplaneeringut joonestustarkvaras?
- 32. Kuidas alustada uue detailplaneeringu vormistamist joonestustarkvaras?
- 33. Milliste detailplaneeringu kihtide puhul on kohustuslik vormistada ka tärkandmed?
- 34. Millal võib jätta tärkandmed detailplaneeringu kihi kohta vormistamata (eeldusel, et tärkandmete loomine pole kohustuslik)?
- 35. Milliseid geomeetria liike võib ja saab kasutada detailplaneeringu ülesannete lahendamiseks?
- 36. Kuidas luua planeeringuala kihti joonestustarkvaras?
- 37. Kuidas luua krundi kihti?
- 38. Kuidas luua krundi hoonestusala kihti?
VI Kihtide vormistamine GIS-tarkvaras (üldplaneeringu näitel)
- 39. Kuidas alustada uue üldplaneeringu vormistamist GIS-tarkvaras?
- 40. Milliste üldplaneeringu kihtide puhul on kohustuslik vormistada ruumiobjektile lisaks tärkandmed?
- 41. Millal võib jätta tärkandmed üldplaneeringu kihi kohta vormistamata (eeldusel, et tärkandmete loomine pole kohustuslik)?
- 42. Milliseid geomeetria liike võib kasutada üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks?
- 43. Kuidas luua planeeringuala kihti GIS-tarkvaras?
- 44. Kuidas luua detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kihti?
- 45. Kuidas luua tiheasustusega ala kihti?
- 46. Kuidas luua maakasutuse juhtotstarbe kihti?
Kasutatud mõisted (ruumiandmete seadus)
- Ruumiandmed – andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis (RAS § 3 lg 1)
- Ruumiobjekt – konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis (RAS § 3 lg 3)
- Ruumikuju – ruumiobjekti geomeetriline kuju (RAS § 3 lg 3)
Juhendit täiendatakse jooksvalt vastavalt praktikas enim esile kerkivatele küsimustele.