Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid

Planeeringute valdkonna digiprojektide ümarlaud

Ümarlaua eesmärgiks on planeeringute valdkonna digiarenduste arutamine, kõigi ühtses inforuumis hoidmine. Rahandusministeerium soovib ümarlaua korraldada iga paari-kolme kuu järel.

Ettekannete või arutamist vajavate teemade ettepanekud:
Taavi Pipar
taavi.pipar@fin.ee

UUS! Ümarlaud 14.09.2021 kell 10.00-12.00

Ümarlauaga ühinemiseks kasutage Microsoft Teamsi linki: klõpsake siin.

Päevakava:

  • Sissejuhatus – Tiit Oidjärv
  • Suve alguses saatis Rahandusministeerium välja planeeringute infokorjekirja kõikidele kohalikele omavalitsustele. Soovime tutvustada, miks kogume infot planeeringute kohta ning kuidas neid andmeid kasutame. Samuti vastame küsimustele, mis on infokorje osas tekkinud. Planeeringute infokorjest ja planeeringute digitaliseerimise jätkutegevustest räägib planeeringute diginõunik Taavi Pipar.
  • Saaremaa vald räägib, kuidas ja miks on nad oma planeeringu andmeid korrastanud ja digitaliseerinud. Ülevaate annavad Saaremaa vallavalitsusest planeeringuspetsialist Kätlin Kallas ja geoinfospetsialist Maarika Saks.
  • Planeeringute andmekogu on jõudnud faasi, kus testkeskkonnaga on kõigil huvilistel võimalik tutvuda (planeeringud.ee). Näitame ja selgitame, kuidas rakendus töötab ja millise loogika alusel käib planeeringute esitamine ning kutsume üles rakendust testima ja tagasisidet andma. Rahandusministeeriumi planeeringute andmekogu tutvustab tooteomanik Kermo Mägi.

Ümarlaud 18.06.2021

Kermo Mägi rääkis, kuhu on jõutud planeeringute andmekogu arendamisel, muu hulgas näidati toimivat testkeskkonda.

Taavi Pipar tutvustas veebruaris 2021 loodud planeeringute digiandmete töörühma, kuhu kuuluvad kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Töörühma esimesteks eesmärkideks oli anda sisendit loodavale planeeringute andmekogule ja kaardistada pikaajalised andmevajadused planeeringu digiandmetest. Eesmärgid jagunesid kaheks, kuna kõiki vajadusi ei olnud võimalik realiseerida planeeringute andmekogus.

Detailplaneeringute puhul olulisemad muudatused tulid tärkandmete lisamisest ja sihtotstarvete eraldamisest krundiga. Üldplaneeringute andmemudeli läbivaatamisel keskenduti jaotuskihtide klassifitseerimisele. Täiendavaid ettepanekuid tüvikihtide lisamise osas ei tehtud. Lepiti kokku klassifitseerimise põhimõtetes, millest esimesena alustatakse maakasutuse ülevaatamist koos Maa-ameti ja MKM-iga. Samuti toodi välja vajadus ühiste definitsioonide kokkuleppimiseks, millega peab järjepidevalt tegelema. Üldplaneeringute kihtide tärkandmeid täiendati jaotuskihi klassifikaatori väljaga.

Detailplaneeringute andmevajadustest pandi kirja põhimõtted, kasutajate vajadused ja kasutuslugude kirjeldused, kes, mis andmeid ja milleks kasutab. Tehti ülevaade kokkulepitud põhimõtetest ja kasutajate gruppidest kelle vajadusi kaardistati. Üldplaneeringute andmevajaduste kaardistamiseks kaasati kohalikud omavalitsused riigiasutused ja taristu ettevõtted.

Varem kehtestatud planeeringute ühtsesse andmekogusse kandmise sammudest rääkis ümarlaual Tiit Oidjärv. Loodavas andmekogus arendatakse välja tehniline võimekus võtta vastu ka varem kehtestatud planeeringud, mida 2018. aasta teadmiste kohaselt on Eestis enam kui 15 000. Teada on ka, et varem kehtestatud planeeringute osas esineb raskusi nii korrektsete dokumendiversioonide leidmisel kui ka mitmekümne aasta eest kehtestatud planeeringute tõlgendamisel tänases õigusruumis. Antud asjaolusid arvestades on kavas planeeringute andmekogusse kanda esmalt iga kehtiva planeeringu põhiandmed (näiteks nimetus, kehtestamise aeg). Vastava info saamiseks pöördub Rahandusministeerium kohalike omavalitsuste poole. Info esitamise lihtsustamiseks esitab Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele ka Maa-ameti olemasolevad planeeringute andmed. Vastavates andmetes võib esineda puudusi, kuna Maa-amet on andmeid kogunud eelkõige enda ülesannete täitmiseks ning alati ei ole ametini jõudnud info planeeringutes tehtud muudatuste või nende kehtetuks tunnistamise kohta. Info on võimalik esitada ka näiteks omavalitsuse enda andmebaasi väljavõttena.

Planeeringu üldandmeid on võimalik edaspidi täiendada juba digiteeritud andmetega või andmeid jooksvalt juurde digiteerides, arvestades kohalike omavalitsuste ning riigieelarvelisi võimalusi. Kavas on selleks võimalusel kasutada ka Euroopa Liidu taastefondi ning uue perioodi struktuurivahendeid.

Ettekanded:

Ümarlaud 24.03.2021

Ettekanded:

Skip to content