Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid

Planeeringute valdkonna digiprojektide ümarlaud

Ümarlaua eesmärgiks on planeeringute valdkonna digiarenduste arutamine, kõigi ühtses inforuumis hoidmine. Rahandusministeerium soovib ümarlaua korraldada iga paari-kolme kuu järel.

Ettekannete või arutamist vajavate teemade ettepanekud:
Taavi Pipar
taavi.pipar@fin.ee

Ümarlaud 11.05.2022

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelneva koostöö raames planeeringute andmekogu määruse eelnõu ja „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määruse muudatuste eelnõu, millega on võimalik tutvuda planeerimine.ee lehel uudiste rubriigis.

Lisaks määruste eelnõudele tutvustati ümarlaual PLANK andmekogu avaürituste ja koolituste kuupäevi ning arutleti planeerimise digituleviku üle. Sõna võtsid Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnajuhataja Katri-Liis Ennok, planeeringute andmekogu tooteomanik Kermo Mägi ja planeeringute diginõunik Taavi Pipar.

Ümarlaud 15.12.2021

Digipööre tekitab arusaadavalt küsimusi ja oluline on koos valdkonnas tegutsevate osapooltega arutleda nende üle:

  • Miks on sellised arengud vajalikud?
  • Millised on järgmised sammud pärast seda, kui andmekogu arendus on valmis?
  • Milline on KOV-ide roll selles muudatuses?

Need on mõned küsimused, mille üle ümarlaual arutleti. Kõnelesid planeeringute osakonna nõunikud Külli Siim ja Taavi Pipar, planeeringute andmekogu tooteomanik Kermo Mägi. Ümarlauda ja diskussiooni juhtis planeeringute osakonnajuhataja asetäitja Triin Lepland.

Ümarlaud 14.09.2021

Päevakava:

  • Sissejuhatus – Tiit Oidjärv
  • Suve alguses saatis Rahandusministeerium välja planeeringute infokorjekirje kirja kõikidele kohalikele omavalitsustele. Soovime tutvustada, miks kogume infot planeeringute kohta ning kuidas neid andmeid kasutame. Samuti vastame küsimustele, mis on infokorje osas tekkinud. Planeeringute infokorjest ja planeeringute digitaliseerimise jätkutegevustest räägib planeeringute diginõunik Taavi Pipar.
  • Planeeringute andmekogu on jõudnud faasi, kus testkeskkonnaga on kõigil huvilistel võimalik tutvuda (planeeringud.ee). Näitame ja selgitame, kuidas rakendus töötab ja millise loogika alusel käib planeeringute esitamine ning kutsume üles rakendust testima ja tagasisidet andma. Rahandusministeeriumi planeeringute andmekogu tutvustab tooteomanik Kermo Mägi.

Ümarlaud 18.06.2021

Kermo Mägi rääkis, kuhu on jõutud planeeringute andmekogu arendamisel, muu hulgas näidati toimivat testkeskkonda.

Taavi Pipar tutvustas veebruaris 2021 loodud planeeringute digiandmete töörühma, kuhu kuuluvad kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Töörühma esimesteks eesmärkideks oli anda sisendit loodavale planeeringute andmekogule ja kaardistada pikaajalised andmevajadused planeeringu digiandmetest. Eesmärgid jagunesid kaheks, kuna kõiki vajadusi ei olnud võimalik realiseerida planeeringute andmekogus.

Detailplaneeringute puhul olulisemad muudatused tulid tärkandmete lisamisest ja sihtotstarvete eraldamisest krundiga. Üldplaneeringute andmemudeli läbivaatamisel keskenduti jaotuskihtide klassifitseerimisele. Täiendavaid ettepanekuid tüvikihtide lisamise osas ei tehtud. Lepiti kokku klassifitseerimise põhimõtetes, millest esimesena alustatakse maakasutuse ülevaatamist koos Maa-ameti ja MKM-iga. Samuti toodi välja vajadus ühiste definitsioonide kokkuleppimiseks, millega peab järjepidevalt tegelema. Üldplaneeringute kihtide tärkandmeid täiendati jaotuskihi klassifikaatori väljaga.

Detailplaneeringute andmevajadustest pandi kirja põhimõtted, kasutajate vajadused ja kasutuslugude kirjeldused, kes, mis andmeid ja milleks kasutab. Tehti ülevaade kokkulepitud põhimõtetest ja kasutajate gruppidest kelle vajadusi kaardistati. Üldplaneeringute andmevajaduste kaardistamiseks kaasati kohalikud omavalitsused riigiasutused ja taristu ettevõtted.

Varem kehtestatud planeeringute ühtsesse andmekogusse kandmise sammudest rääkis ümarlaual Tiit Oidjärv. Loodavas andmekogus arendatakse välja tehniline võimekus võtta vastu ka varem kehtestatud planeeringud, mida 2018. aasta teadmiste kohaselt on Eestis enam kui 15 000. Teada on ka, et varem kehtestatud planeeringute osas esineb raskusi nii korrektsete dokumendiversioonide leidmisel kui ka mitmekümne aasta eest kehtestatud planeeringute tõlgendamisel tänases õigusruumis. Antud asjaolusid arvestades on kavas planeeringute andmekogusse kanda esmalt iga kehtiva planeeringu põhiandmed (näiteks nimetus, kehtestamise aeg). Vastava info saamiseks pöördub Rahandusministeerium kohalike omavalitsuste poole. Info esitamise lihtsustamiseks esitab Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele ka Maa-ameti olemasolevad planeeringute andmed. Vastavates andmetes võib esineda puudusi, kuna Maa-amet on andmeid kogunud eelkõige enda ülesannete täitmiseks ning alati ei ole ametini jõudnud info planeeringutes tehtud muudatuste või nende kehtetuks tunnistamise kohta. Info on võimalik esitada ka näiteks omavalitsuse enda andmebaasi väljavõttena.

Planeeringu üldandmeid on võimalik edaspidi täiendada juba digiteeritud andmetega või andmeid jooksvalt juurde digiteerides, arvestades kohalike omavalitsuste ning riigieelarvelisi võimalusi. Kavas on selleks võimalusel kasutada ka Euroopa Liidu taastefondi ning uue perioodi struktuurivahendeid.

Ettekanded:

Ümarlaud 24.03.2021

Ettekanded:

Skip to content