Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid

Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist.

Vaata lähemalt strateegilise mõju hindamise kohta siit ja siit.

Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus hinnatakse KSH abil arengudokumendi elluviimisega kaasnevaid võimalikke soodsaid ja ebasoodsaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale.

KSH eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KSH läbiviimise abistamiseks planeeringute koostamisel on koostatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat” (uuendatud 2018) ja ja “KSH menetluse läbiviimise juhend” (2015).

KSH vajalikkust tuleb üldjuhul kaaluda planeeringu algatamisel – teatud juhul võib KSH olla kohustuslik, teatud juhul tuleb teha eelhindamine. KSH on kohustuslik üleriigilise planeeringu, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu või sellise detailplaneeringu koostamisel, mille alusel kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.

Kui KSH ei ole kohustuslik, siis see ei tähenda, et KSH ei ole kindlasti vajalik. Kui kohustuslikku mõju hindamist pole, tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning planeerimisseaduses sätestatud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas planeeringu elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ja kaaluda KSH vajalikkuse üle. KSH vajalikkuse üle otsustab (sh annab eelhinnangu) planeeringu algataja või koostamise korraldaja. Eelhinnangu andmisel on abiks KSH eelhindamise juhend (täiendatud 2018).

Kui planeeringu elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine.

Natura hindamine on praktikas omandanud suure õigusliku siduvuse otsustaja jaoks – kui ebasoodne mõju ei ole välistatud, ei tohi tegevuse elluviimist lubada. Seda ka juhul, kui tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, millele järgneb menetlusi (nt detailplaneering, ehitusluba või mõni muu tegevusluba), kus on võimalik täpsemalt hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja leida sobilikke keskkonnameetmeid.

Natura hindamise läbiviimise abistamiseks on koostatud Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (uuendatud 2019). Juhendi eesmärgiks on pakkuda praktilist abi keskkonnamõju hindamise arendajatele, otsustajatele, juhtekspertidele, ekspertidele, asjaomastele asutustele jt loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimisel.

Loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 4 annab otsustajatele juhised, kuidas toimida olukorras, kui projekti või planeeringu rakendamisega ei ole võimalik ära hoida ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale, aga projekt või planeering on oma iseloomult avalikes huvides väga vajalik. Sellistel juhtudel kehtivad kindlad kriteeriumid ja menetlustoimingud, millest lähtudes tohib sotsiaal-majanduslikke eesmärke eelistada looduskaitse-eesmärkidele. Seda nimetatakse erandi tegemiseks Natura hindamises.

Natura hindamise erandi etapi läbiviimiseks on koostatud „Juhised loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis – Natura hindamise erandi tegemine(2020). Juhend selgitab, millised need erandolukorrad on, kuidas saab erandi tegemise etapiga alustada ning milliseid meetmeid tuleb rakendada, et vaatamata ühe või mitme ala kahjustamisele püsiks Natura 2000 alade võrgustik siiski sidusana.

Ruumiliste planeeringute KSH puhul kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, kuid nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Muud vajalikku infot mõju hindamise kohta vaata Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Keskkonnaameti kodulehelt.

Skip to content