Kui kohalik omavalitsus on saanud taotluse ORME planeerimiseks, tuleb enne algatamise otsuse tegemist tähelepanu pöörata vähemalt alljärgnevate asjaoludele.
Välistavate asjaolude väljaselgitamine
PlanS § 96 lg 2 sätestab juhud, millal planeering tuleb jätta algatamata:
- Algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga.
KOV EP algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga juhul, kui üldplaneeringus toodud ruumilahendus või tingimused ei võimalda ORME-t soovitud asukohta kavandada. Näiteks, ORME soovitakse rajada rohevõrgustikku, kuid üldplaneeringus on tingimus „Rohevõrgustikus ei ole lubatud ehitamine“. Kuna KOV EP-ga pole võimalik üldplaneeringut muuta, siis järelikult pole võimalik KOV EP-ga rohevõrgustiku alale ehitusõigust anda ning seega KOV EP algatamine oleks ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Analoogne on ka näide, kus üldplaneeringus on kirjas, et „Tuulikuparki omavalitsuse territooriumile ei rajata“. Samuti võib näitena tuua olukorra, kus üldplaneeringus on määratud maakasutuse juhtotstarbeks parkide ja haljasalade maa, kuid sinna soovitakse rajada suurõnnetuse ohuga naftatoodete ettevõtet vms.
- On ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik.
Algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik näiteks olukorras, kus esitatakse üle 20 000 m² brutopinnaga kaubanduskeskus ehitamiseks ORME algatamise taotlus looduskaitse alale ehk siis on tegemist olukorraga, kus on ilmselge, et arvestades kehtivaid õigusakte ja alale seatud tingimusi, ei ole soovitud ehitist võimalik rajada. Samuti pole planeeringut võimalik nõutud viie aasta jooksul ellu viia, kui puudub huvitatud isik, kes sooviks ORME rajada.
- Selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.
Ülekaalukas avalik huvi on defineerimata õigusmõiste. Avalik huvi tuleb kindlaks teha igakordselt konkreetse juhu asjaolude põhjal. Näiteks võib ülekaalukaks avalikuks huviks olla riigikaitselised vajadused (õhuseireradarite töövõime tagamiseks) tuulikupargi võimalikus asukohas või ka rahvusvahelise linnuala olemasolu autoringraja ehitamise asukohas. Ülekaalukaks avalikuks huviks on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustuses eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju.
- Kohaliku omavalitsuse eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
KOV EP tuleb jätta algatamata kui huvitatud isik keeldub sõlmimast PlanS § 4 lg 21 kohast rahastamise lepingut.
Juhime tähelepanu, et sätte mõtte kohaselt on algatamata jätmise aluste osas tegemist avatud loeteluga. Põhjendatud vajadusel on võimalik planeering jätta algatamata ka teistsugustel juhtudel motiveerides piisavalt otsust ja järgides KOV EP menetluse algatamata jätmise sätteid.
KOV EP algatamise taotlusest teavitamine
KOV EP algatamisest tuleb planeerimisseaduse kohaselt teavitada (PlanS § 96 lg 5-7). Kuid soovitatav on teavitada avalikkust juba KOV EP taotlusest, sh anda võimalus esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi samasuguse ORME rajamise vastu. Sellisel juhul on võimalik samaaegselt koondada võimalikult paljud ORME rajamise huvid ja menetleda neid ühes KOV EP-s otstarbekal territooriumil, st vähendada olukorda, kus pärast KOV EP algatamist esitatakse taotlus(i) samasisuliseks KOV EP koostamiseks.
KOV EP konsultatsioonihanke turu-uuringu läbiviimine
Turu-uuringuga saab täpsustada, millised ülesanded on otstarbekas KOV EP-ga lahendada, milliseid mõjusid hinnata, milliseid uuringuid läbi viia, milline on töö eeldatava maksumus, ajakulu jms. Turu-uuring annab suurema kindlustunde, et koostatav ORME planeering hõlmab kõiki vajalikke uuringuid, hinnatakse kõiki asjakohaseid mõjusid ning seeläbi täidab oma eesmärki. Näiteks annab turu-uuring võimaluse läbi mõelda, kas hangitakse üks terviklik konsultatsioon kogu protsessile või hangitakse töö etappide kaupa (nt asukoha valik ja detailne lahendus eraldi). Samuti, kas töid teostatakse tunnipõhise või fikseeritud hinnaga.
Turu-uuring aitab ka teha ettevalmistusi konsultatsioonihanke sisuliseks ettevalmistamiseks ning aitab vältida hiljem planeeringu ala, uuringute jms sisuliste küsimustega seoses töömahu muutumist, mis omakorda võib kaasa tuua hankelepingu muutmise või uue hanke tegemise vajaduse. Rohkem infot turu-uuringu läbiviimise ja konsultatsioonihanke korraldamise kohta saab lugeda „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“. Turu-uuringu läbiviimisel on otstarbekas teha koostööd puutumust omavate riigiasutustega (nt keskkonnauuringute vajaduse väljaselgitamisel Keskkonnaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga).
Planeeringu lähteülesanne ja asjakohaste mõjude hindamine
Tuleb mõelda läbi, millised on ootused KOV EP-le ja selle mõjude hindamisele. Vajalik on sisuliselt läbi mõelda, millist konsultatsiooniteenust soovitakse hankega osta. Rohkem infot lähteseisukohtade läbimõtestamisest saab lugeda „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“.
Ruumilisel planeerimisel on alati vaja lisaks olulistele keskkonnamõjudele hinnata ka kaasnevaid sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja looduskeskkonnale avalduvaid asjakohaseid mõjusid. Seda ka siis, kui viiakse läbi KSH. Nimelt planeeringu koostamise korraldaja ülesanne on PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine, sealhulgas KSH.
Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Lisaks peab kavandatu soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Seda kõike pole võimalik teha, kui tegeletakse üksnes oluliste looduskeskkonnaga seotud mõjudega.
Huvitatud isikuga rahastamise lepingu sõlmimine
KOV EP on ehitamise aluseks olev planeering ja seetõttu on võimalik huvitatud isikul seda rahastada. Nimelt PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib kohalik omavalitsus KOV EP tellimise ja asjakohaste mõjude hindamise, sealhulgas KSH korraldamise, kulude kandmiseks sõlmida lepingu KOV EP koostamisest huvitatud isikuga.
Kui otsustatakse rahastamise leping sõlmida, siis on soovitatav teha seda enne planeeringu algatamist. Võib tekkida olukord, kus planeering on algatatud, aga kui huvitatud isik keeldub pärast algatamist rahastamise lepingut sõlmimast, kuid selle koostamiseks, uuringuteks ja mõjude hindamiseks vahendid kohaliku omavalitsuse eelarves puuduvad, tuleb äsja algatatud planeeringu koostamine lõpetada. Samas kaasnevad planeeringu algatamise ja lõpetamisega ressursikulud, sh kulud teavitamisele, mis jäävad siis kohaliku omavalitsuse kanda. Samuti on soovitatav lepingus sätestada, et rahastamise kohustus kehtib olenemata planeeringu lõpplahendusest ja sellest kas planeering kehtestatakse või mitte.
Omavalitsus ei saa üle anda KOV EP raames huvitatud isikule planeeringu koostamise korraldamisega seotud ülesandeid (sh planeeringu koostamist, koostamise tellimist ja erinevate menetlustoimingute tegemist) nagu need antakse üle detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmitava halduslepinguga (PlanS § 130).