Kuidas kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist, kui üldplaneering on parajasti koostamisel, aga siis esitatakse kohalikule omavalitsusele taotlus KOV EP kavandamiseks? Planeeringuliigi valik – üldplaneering või KOV EP – on omavalitsuse kaalutlusotsus, sh võib mõlemat planeeringut paralleelselt menetleda. Üldplaneeringu koostamise ajal, peab KOV EP algatamine olema igakülgselt kaalutletud ja põhjendatud, miks ei ole ORME võimalik kavandada üldplaneeringuga. Kaalutluse teostamisel tuleb arvestada kaalutlusõiguse eesmärgi, oluliste asjaolude ja õiguse üldpõhimõtetega, samuti kehtivate õigusaktidega. Seega on vajalik tuvastada konkreetsed olulised asjaolud ja hinnata, millise planeeringuliigi valik on otstarbekam ning sellekohane põhjendus esitada algatamise (või algatamata jätmise) otsuses. Otsustamisel tasub mõelda muuhulgas järgnevale:
- Millises menetlusetapis on üldplaneeringu koostamine? Kas ja kui kaugele on vaja menetluses tagasi minna, et lisada ORME kaalutlused ja põhjendused üldplaneeringusse? Kas ORME kavandamine on otstarbekas üldplaneeringuga?
- Kas ORME elluviimiseks on olemas huvitatud isik ja on plaanis KOV EP lähitulevikus ellu viia, sest vastasel korral kaotab eriplaneering kehtivuse (PlanS § 122 lg 4)?
- Millised uuringud ja analüüsid ning millises täpsusastmes on vaja läbi viia ORME kavandamiseks ning milline on nende maksumus? Kui palju maksab ORME-ga seotult planeeringu ja asjakohaste mõjude, sh KSH läbiviimine? Kas kohalikul omavalitsusel on selleks vajalikud vahendid eelarves olemas?
- Milline on kaasnev menetlus-, tööjõu- ja ajakulu ning mõju kaasamisprotsessile?
Mitme erineva planeeringu samaaegsel koostamisel tuleb jälgida, et planeeringud oleksid omavahel kooskõlas. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda kaasamiskava ja kommunikatsioon, et kõik olulised osapooled oleksid planeeringutesse sisuliselt kaasatud ning kõigil oleks üheselt arusaadav, mida, millal, kuidas ja millise planeeringuga kavandatakse.