Algas Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse avalike arutelude ring!

Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad:

  • 11.06.2019 algusega kell 16.00 Lääne-Virumaal Eisma sadamas (Eisma küla, Vihula vald). Registreerimine siin
  • 12.06.2019 algusega kell 16.00 Läänemaal Iloni Imedemaal (Kooli 5, Haapsalu). Registreerimine siin.
  • 13.06.2019 algusega kell 16.00 Harjumaal Haven Kakumäe jahisadamas (Lesta 16/ 18, Tallinn). Registreerimine siin.
  • 17.06.2019 algusega kell 16.00 Saaremaal Väikelaevaehituse kompetentsikeskuses (Tallinna 19, Kuressaare). Registreerimine siin.
  • 20.06.2019 algusega kell 16.00 Ida-Virumaal Meresuu SPA hotellis (Aia 48a, Narva-Jõesuu). Registreerimine siin.

Lisaks korraldame Tallinna merepäevade raames 12.07 kell 16.00 Lennusadama staabimaja õues järgmise meremõtlejate foorumi, mille teemaks on „Kas meri + majandus = meremajandus?“. Meremõtlejate foorumil arutletakse laiemalt meremajanduse tulevikusuundadest erinevate valdkondade lõikes ja mereala planeeringu eskiislahenduse seostest sellega. Päevakava täpsustub juuni keskpaigaks. Infot avalike arutelude ja meremõtlejate foorumi kohta leiab ka mereala portaalist.

Ruumilise planeerimise töötoad kohalikele omavalitsustele

Kohalikel omavalitsustel on oma üldplaneeringu koostamisel juhtiv roll, mis tähendab kohustust võtta vastutus nii planeeringulahenduse koostamise kui ka selle elluviimise eest. Rahandusministeerium toetab kohalikke omavalitsusi uute üldplaneeringute koostamisel. Korraldatakse töötubasid ja seminare, et üldplaneeringud oleksid sisukad ja parimat praktikat arvestavad ning loodud on toetusmeede üldplaneeringu uuringute ja analüüside koostamiseks, et üldplaneeringud tugineks kvaliteetsetele alusandmetele.

Töötubade läbiviimiseks hankis Rahandusministeerium endale koostööpartneri Vesterra OÜ, kes korraldab üheksa töötuba viies regioonis kahe aasta jooksul. Esimesed viis töötuba on teoreetilis-praktilised töötoad. Teoreetilises osas annavad valdkondlikud eksperdid teoreetilise tausta ja raamistiku ning tutvustavad häid näiteid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Praktilises osas lahendatakse kohalikelt omavalitsustelt koondatud teabe põhjal ja kohapeal tekkinud praktilisi küsimusi valdkondlike ekspertide ja töötoas osalejate koostöös.

Esimene teoreetilis-praktiline töötuba „Üldplaneering kui võimalus“ toimub 3. septembril Viljandis, 5. septembril Virumaal Sõmerus, 6. septembril Tallinnas, 9. septembril Valgas ja 12. septembril Pärnus. Järgnevad veel neli teoreetilis-praktilist töötuba kuu ajaliste vahedega kuni 2020. aasta jaanuarini. Viimased neli 2020 aasta jooksul läbi viidavat töötuba on praktilised töötoad. Nende töötubade eesmärk on kinnistada teoreetilis-praktilistes töötubades saadud teadmisi ja tagasisidestada, kuidas on rakendatud eelnevalt saadud näpunäiteid ning arutleda, mida võiks veel täpsustada.

Lisainfo ja täpsed kuupäevad on kättesaadavad leheküljelt Üldplaneeringute koostamine 2019-2020.

Üldplaneeringu koostamise töötubade ja väikeasulate uuringu tutvustus

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond korraldab „Üldplaneeringu koostamise töötubade ja väikeasulate uuringu tutvustuse“. Teemade sisuline käsitlemine koos valdkondlike ekspertidega saab alguse augusti kuus algavates üldplaneeringu koostamise töötubades. Tutvustused toimuvad: 3. juunil 2019.a Viljandi riigimajas (Vabaduse plats 2, Viljandi) ja 4. juunil 2019.a Tallinnas ministeeriumite ühishoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn).

Loe edasi »

Seminar “Mereruumi planeerimine jätkusuutliku sinimajanduse eesmärkide saavutamiseks”

Kutsume mereala planeerimise ja sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisega tegelevaid teadlasi, eksperte ja konsultante osalema 3. juunil seminaril „Mereruumi planeerimine jätkusuutliku sinimajanduse eesmärkide saavutamiseks“. Seminaril jagavad oma kogemusi mereala planeerimise võtmes sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise ja sotsiaal-majanduslike riskide analüüsimise võimalustest rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Andreas Kannen ja Roland Cormier. Seminaril on olulisel kohal arutelu jagamaks kogemusi ja rikastamaks teadmisi valdkondlike tippteadmistega. 

Tegemist on suurepärase võimalusega avardada oma teadmisi sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise ja sotsiaal-majanduslike riskide analüüsimise võimalustest.

Päevakava ja registreerimisinfo on siin. Seminar on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Seminar on inglise keeles ning viiakse läbi Rahandusministeeriumi ja projekti Plan4Blue koostöös.

Rahandusministeerium korraldab üldplaneeringu koostamise õiguslike küsimuste seminari ja toetusmeetme infopäeva

30. mail kell 11.00 toimub üldplaneeringute koostamise teemaline seminar Õiguslikest küsimustest üldplaneeringute koostamisel.

Seminaril käsitletakse üldplaneeringutega kitsenduste ja piirangute seadmist, kooskõlastamist ja kaasamist jt üldplaneeringute koostamisel tekkida võivaid õiguslikke küsimusi. Seminari üks eesmärke on saada ülevaade ja valdkonna ekspertide võimalikud juhised eelkõige üldplaneeringute koostamisel tekkinud olulisemate õiguslike  küsimuste osas. Päeva lõppu on kavandatud diskussioon ja küsimuste osa.

30. mail kell 10.00-10.45 toimub üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside toetusmeetme infopäev.

Toetust on võimalik taotleda uuringuteks ja analüüsideks, mis on vajalikud juba algatatud üldplaneeringu koostamiseks ja seotud planeerimisseaduse § 75 ülesannetega. Taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 6. maist ja taotluste esitamise tähtaeg lõpeb 5. augustil 2019. Maksimaalne toetuse summa ühe kohaliku omavalitsuse taotluse kohta on 10 000 eurot ja mitme kohaliku omavalitsuse ühistaotluse kohta 30 000 eurot. Taotluste hindamisel eelistatakse ühistaotlusi. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot. Toetusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“.

Eesti väikeasulate uuring aitab kohalikku omavalitsust üldplaneeringu ja arengukava koostamisel

Eesti peamiseks väljakutseks on rahvastiku kahanemine ja vananemine ning koondumine suurematesse keskustesse. Asustuse arengu üldised suunised määratleb üleriigiline planeering Eesti 2030+ ning selle alusel koostatud maakonnaplaneeringud.

Valminud on Eesti väikeasulate uuring, mille eesmärk on välja selgitada, milline on asulate olukord väljaspool keskuslinnu ning teha ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring teeb asustusüksuste tasemel kättesaadavaks üleriigiliselt võrreldavad alusandmed, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Loe edasi »

Arengud mereplaneeringu koostamisel

Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam. Seejuures tegeletaksegi erinevate merekasutusvaldkondadega nagu näiteks kalandus, meretransport, energeetika, kultuuripärand, rekreatsioon jne.

Loe edasi »

Üldplaneeringuid koostab üle 80% kohalikest omavalitsustest

Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel on kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering ning jõuda selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt kolm aastat pärast algatamist. Tänaseks (2019. aasta algus) koostab üldplaneeringuid üle 60 kohaliku omavalitsuse üksuse 79-st.

Loe edasi »

Ruumilise keskkonna kahanevale ja vananevale elanikkonnale kohandamine

3. detsembril 2018 toimus Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks istung, millel oli päevakorras ruumilise keskkonna kahanevale ja vananevale elanikkonnale kohandamine. Komisjonile tegi esitluse (vt ettekanne) planeeringute osakonna nõunik Andres Levald, kes selgitas kohandamise mõistet ja sisu ruumilises planeerimises ja ruumiloomes laiemalt, tutvustas kohandamise laiemat vaadet Euroopas ning kohandavat planeerimist Eestis.

Pidevate muutustega kohandamise pikaajalist plaani vajavad nii kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnad kui ka kasvavad ja noorenevad piirkonnad. Muutusi ennetav tegevus muudab kohandamise võimaluseks, reaktiivne tegevus väljakutseks ning muutuste eiramine probleemiks. Kui ruum kohaneb stiihiliselt, suurenevad taristu majandamise kulud, ei teki kvaliteetne ruum, teenused ei ole kättesaadavad ning süveneb rahulolematus elukeskkonnaga.

Loe edasi »