Planeeringute menetlemine eriolukorra tingimustes

12. märtsil 2020 kuulutati kogu riigis välja eriolukord kuni 1. maini 2020 (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76). Eriolukorra kestel on keelatud kõik avalikud kogunemised. Nimetatud keelu puhul on tegemist kohustuse, mitte võimalusega.

Anname soovitusi ja juhiseid, kuidas eriolukorra tingimutes menetleda planeeringuid. Täiendame infot vastavalt vajadusele jooksvalt, sealhulgas küsimuste ja vastuste (KKK) rubriigis küsimuste laekumise sagedust ja sisu arvestades.

AVALIKUD ARUTELUD

1. Kõik eriolukorra ajaperioodil toimuma pidanud planeeringute avalikud arutelud tuleb lükata edasi ja mitte välja kuulutada uusi planeeringute avalikke arutelusid. Edasilükkamise õiguslikuks aluseks on haldusmenetluse seaduse § 41, mis näeb ette, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kuna tähtajast mittekinnipidamise põhjuseks on eriolukorra väljakuulutamine, sh avalike kogunemiste keelamine kogu riigis, on tõenäoline toimingu sooritamise ehk avaliku arutelu korraldamise uus aeg seotud avalike kogunemiste keelu lõppemisega.

2. Kõikide planeeringute koostamise korraldajatel on vajalik teavitada 12. märtsi ja 1. mai 2020 vahelisele ajaperioodile kavandatud avalike arutelude edasilükkamisest kuni avalike kogunemiste keelu lõpetamiseni, peale mida tuleb anda teada arutelude toimumise uued kuupäevad. Teavitada tuleb kõiki isikuid ja asutusi, keda teavitati avalike arutelude toimumisest. Kohane on teavitada samade kanalite kaudu, mille kaudu toimus avalikust arutelust teavitamine. Sama teeb näiteks Rahandusministeerium üleriigilise mereala planeeringu avalike aruteludega mereäärsetes maakondades.

3. Kui tegemist on detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse aruteluga, kus käsitletakse konkreetsete isikute esitatud arvamusi, sh vastuväiteid, on võimalik arutelu läbiviimine elektroonselt tingimusel, et kõik kaasatavad osapooled on andnud selleks eelneva nõusoleku ja kinnitanud, et selleks on olemas ja täidetud kõik vajalikud tehnilised tingimused. Sama kehtib ka planeeringute heakskiitmise menetluses toimuvate arutelude kohta. Kui need ei ole ajakriitilised, on kohane kaaluda ka nende edasilükkamist.

AVALIKUD VÄLJAPANEKUD

Mõnevõrra erinev on olukord planeeringute avalike väljapanekutega, mille puhul saavad isikud tutvuda planeeringute materjalidega nii selleks välja kuulutatud asukohtades kui ka elektroonselt.

Loe edasi »

Ruumilise planeerimise põletavamad teemad said kaante vahele

Ruumilise planeerimise roheline raamat on sissevaade Eesti planeerimispraktikasse 25 aastat pärast taasiseseisvumisjärgse planeerimisregulatsiooni jõustumist. Igas planeeringus püütakse leida tasakaalu era- ja avaliku huvi vahel ning otsustada, kui täpsed või üldised reeglid konkreetse planeeringuga seatakse. Planeeringu koostamine on ainus haldusmenetlus, mille raames kaalutletakse valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus.

Roheline raamat sisaldab ettepanekuid nii planeerimispraktika kui planeerimissüsteemi parendamiseks, keskendudes Eestis planeerimisseaduse alusel toimuvale ruumilisele planeerimisele. Käsitletud on näiteks planeeringus osalejate ringi, samuti raha rolli planeerimisotsuste suunamisel, aga on ka arutletud tõhusama planeerimismenetluse ja parema praktika saavutamise teemadel. Teemasid on kokku 11, igas käsitletud teemas on kirjeldatud valdkonna soovitud seisu, probleeme ning võimalikke parendusi.

Rohelises raamatus on hoidutud täpsete tegevuste loetlemisest valdkonna arendamiseks, kuna käsitletavate teemade lõikes on muudatusi võimalik ellu viia väga erinevatel viisidel. Vastavalt vajadusele peab toimuma planeerimisvaldkonna edendamine läbi parema praktika, õigusaktide muutmise, selgituste ja kui vaja ka kohtulahendite. Vajalikud muudatused süsteemis tuleb igal juhul põhjendada. Selleks tuleb edaspidi silmas pidada ühiskonnas toimuvaid muutusi, millega planeerimissüsteem peab pidevalt kohanema.

Paljut, mida rohelises raamatus kirjeldatakse, saab arvestada juba täna, igapäevases planeeringute koostamise töös. Roheline raamat aitab planeeringute koostamises osalejatel täpsemalt mõista oma ülesandeid ja aidata kaasa hea ruumilahenduse kujunemisele iga konkreetse planeeringumenetluse käigus.

Reisirongiliikluse potentsiaal

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise alusmaterjalina uuris AS Regio 2010. aastal potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulka ja tagamaid, mida kasutati elanike liikuvuse kirjeldamisel.

Rahandusministeerium vaatas üleriigilise planeeringu üle 2020. aasta alguseks. Planeeringu ülevaatamisel tuleb arvestada ühiskonnas ja keskkonnas toimunud muutusi ning analüüsida, kas ja kuidas need võivad mõjutada üleriigilise planeeringu elluviimist.

Planeeringu ülevaatamise käigus oli asjakohane teha reisirongiliikluse kasutajate kordusuuringÜlevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast“. Uuringust möödunud ligi kümne aasta jooksul toimunud muudatused on oluliselt reisirongiliikluse kasutajaid ja kasutatavust mõjutanud. Nendeks on muuhulgas rahva ja eluruumide loendus ja elanike registri korrastamine, elanikkonna koondumine Tallinna ja Tartu tagamaale ning raudteevõrgu ümberkorraldused.

Loe edasi »

Ruumiloome ja kvaliteetse ruumi põhialused

Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad erinevad valitsusasutused koos allasutustega. Näiteks on ruumiline planeerimine ja riigivara otsused Rahandusministeeriumi valitsusalas. (Loodus)keskkond ning selle kaitse, maavarad, maakasutus ja riigile kuuluva maa planeerimine on Keskkonnaministeeriumi valitseda. Ehitustegevust, taristuid ja liikuvust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonda koordineerib Kultuuriministeerium.

Ehitiste kavandamise ja ehitamise eest vastutavad riigipoolsete tellijatena erinevad riigiasutused ja riigi äriühingud, sh nt Maanteeamet, Tallinna Sadam ja Riigi Kinnisvara AS. Kohaliku omavalitsuse üksused on nii ehitiste tellijad kohtadel kui ka kohaliku ehitustegevuse koordineerimise eest vastutajad. Valdkondlike ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutuste, äriühingute ja asutuste ring on veel palju laiem.

Kes vastutab ruumiloome kvaliteedi eest? Millised on kvaliteetse ruumi kriteeriumid? Kes on ja kes peaks olema kvaliteetse ruumi tellija?

Loe edasi »

Loodusväärtused aitavad väärtustada üldplaneeringut

Jaanuaris 2020 toimusid üldplaneeringute koostamise teoreetilis-praktilised töötoad loodusväärtuste- ja piirangutega seotud teemadel. Töötoad alapealkirjaga “Väärtused ja piirangud (loodus ja ökosüsteemiteenused)” toimusid nii Viljandis, Tallinnas, Sõmerul, Põlvas kui ka Pärnus. Töötubades osales kokku ligi 120 inimest.

Teoreetilisest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Töötoas käsitleti looduskaitse ja elurikkusega seotud teemasid selles võtmes, mida omavalitsused saavad üldplaneeringuga teha kohalike ja riiklike väärtuste määratlemiseks ja kaitsmiseks. Läbivalt ja põhjalikumalt peatuti rohevõrgustikuga seonduvatel nüanssidel. Erinevate nurkade alt pöörati tähelepanu ka ranna- ja kaldaaladele – käsitleti looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi, piiranguid ja võimalusi, samuti üleujutusaladega seonduvat. Lisaks loodusväärtustele peatuti ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitsmise võimalustel.

Loe edasi »

Omavalitsustel avanes võimalus saada üldplaneeringute toetust

Kohalikud omavalitsused saavad alates tänasest kuni 31. märtsini taas taotleda toetust poolelioleva üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks.

Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, kellel on koostamisel üldplaneering olenemata üldplaneeringu algatamise ajast ja hetke menetlusfaasist. Taotluse võivad esitada ka need omavalitsused, kes eelmises taotlusvoorus juba osalesid. Tähtis on, et uuring või analüüs annaks sisendi üldplaneeringu paremaks ja sisukamaks koostamiseks. Toetusmeetme eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge teadmispõhiseks arenduseks ja planeerimiseks. Kui eelmise aasta üldplaneeringute taotlusvoorus toetatavate uuringute ja analüüside teemaderingi ei kitsendatud, siis seekord toetatakse tegevusi, mille teadmispõhine kavandamine mängib kõige olulisemat rolli just parema elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamises.

Loe edasi »

Kutse vormistusnõuete digitaalsete kihtide koostamise praktilistele seminaridele

Eelmise aasta 1. novembril hakkas kehtima Riigihalduse ministri määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kutsume Teid, planeeringute vormistajad, vormistusnõuete digitaalsete kihtide koostamise praktilisele seminarile. Tutvustame kehtima hakanud määruse nõudeid kihtide vormistamisele sõltuvalt joonise koostamise programmist ja erinevat liiki planeeringute jooniste ülesehitusest. Hiljem lisame seminari slaidid infoportaali planeerimine.ee koolitusmaterjalide juurde.

Päevakava:

12.00-14.00 Planeeringute vormistamine joonestusprogrammis (detailplaneeringu näitel)

14.00-16.00 Planeeringute vormistamine GIS-programmis (üldplaneeringu näitel)

Soovi korral võib osaleda vaid joonestusprogrammi (AutoCAD ja MicroStation) või GIS-programmi (MapInfo ja ArcGIS) tutvustusel.

Loe edasi »

Millega arvestada üldplaneeringutes tehnilise taristu kavandamisel

Detsembris 2019 toimusid üldplaneeringute koostamise töötoad sarjas juba neljandat korda, seekord keskenduti tehnilise taristuga seotud teemadele. Viis samasisulist töötuba tingliku pealkirjaga „Tehniline taristu. Kuidas?“ toimusid Viljandis, Sõmerul, Põlvas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 100 inimest.

Teoreetilise osa videosalvestis ja ettekanded on leitavad siit.

Tehnilise taristuga seotud teemadering, mida tuleb ka üldplaneeringut koostades arvestada, on lai. Seekord pühendati rohkem aega ja tähelepanu taristuteemadele, mis on omavalitsuste jaoks uudsed, aktuaalsed ning puudutavad võimalikult paljusid valdu-linnu. Sestap käsitleti teistest teemadest põhjalikumalt taastuvenergeetikaga seonduvat ning koostööd Päästeametiga tuletõrjetaristu arendamisel.

Loe edasi »

Tingimuste seadmise võimalustest üldplaneeringus

Üldplaneeringute koostamise töötoad jätkusid novembris 2019 sarja kolmanda töötoaga „Asustusest tulenevad väärtused ja piirangud (kuidas?)“. Ka seekord toimusid samasisulised töötoad viies erinevas Eesti kohas – Viljandis, Sõmerul, Valgas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilisest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Töötoa teemadering oli lai. Ühiseks nimetajaks oli vajadus otsida ja leida võimalusi, kuidas omavalitsused saaksid üldplaneeringutes märkimiseks töötada välja parimad tingimused. Üldplaneeringus on vaja leida ja argumenteerida väga erinevaid asustust suunavaid maakasutus- ja ehitustingimusi, mis võimaldaks ühelt poolt kohapõhist ja teiselt poolt piisavalt paindlikku elukeskkonna kujundamist. Ja seda nii linnalises kui maalises piirkonnas. Need välja töötatud tingimused saavad üldplaneeringu elluviimise käigus sisendiks detailplaneerimisele ja projekteerimisele. Töötoas käsitleti nii tingimuste seadmise kui ka omandi kitsendamisega seotud praktilisi nüansse ja sellega seotud kaalutlusvajadusi ja –piire. Tõdeti, et üldplaneeringuga määratud tingimuste praktiline mõju hilisemale ruumi kasutamisele võib olla väga suur. Pearõhk peab olema suunatud tulevikku, et tekiks ja säiliks kvaliteetne ruum.

Loe edasi »