1. juulil 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus

Avaldatud: 16. sept. 2015

Uus planeerimisseadus on kõige lihtsamini kätte saadav Riigi Teataja koduleheküljelt, kus on võimalik näha ka kõiki seadusesse tehtud muudatusi. Lisaks planeerimisseadusele on mõnedel juhtudel vajalik tutvuda ka rakendamise seaduse ja ehitusseadustikuga. Pooleliolevate planeeringute menetluses järgitakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Kuid alati ei piisa sellest, et loen seaduse sõnastust. Tihti on tarvis teada, miks mingi säte on kirja saanud ja mida täpsemalt selle sätte rakendamiselt oodatakse. Seetõttu on vajalik teada seaduse menetluskäiku ja algse Riigikogule esitatud versiooni seletuskirja. Riigikogus eelnõu menetlus on leitav siit.

Enne Riigikokku minekut koostati planeerimisseadust koos ehitusseadustikuga kokku kaheksa aastat. Nii kontseptsiooni kui ka erinevaid eelnõude versioone tutvustati pidevalt avalikkusele. Töösse kaasati üle 60 erineva huvigrupi, seal hulgas nii riigiasutusi kui erialaliite, kelle esindjad võtsid osa aruteludest ja koosolekutest. Koostamise kohta info on kättesaadav ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti ajaveebist.

Aeg mõelda üldplaneeringule

Avaldatud: 18. aug. 2017

Autorid: Merje Muiso ja Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunikud

Kohaliku elukeskkonna tuleviku ja ruumilise arengu kavandamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Selle tegevuse üks peamine alusdokument on omavalitsuse territooriumi tervikuna hõlmav üldplaneering.

Üldplaneeringu eesmärk on kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Iga omavalitsus peab üldplaneeringut koostades enda jaoks läbi mõtlema esmatähtsad ruumilise arengu teemad, eristades olulise ebaolulisest. Hoolikalt tuleb kaaluda, kas ja kui palju on põhjust hilisemaid tegevusi piirata. Üldplaneeringuga seatud reeglistik kehtib alati ja kõigile, ka omavalitsusele üldplaneeringul põhinevate haldusotsuste tegemisel.

Üldplaneering on valla või linna otsustajate igapäevane töövahend: see on ehitustegevuse ja maakorralduse alus, samuti detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alus. Eriti oluline on üldplaneeringuga paika panna ruumiline areng uutes sügiseste kohalike valimiste järel ühinevates ja liituvates kohalikes omavalitsustes, kellel on kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul algatamisest. Loe edasi »

Ehitise asukohavalik planeeringuga mitme omavalitsuse territooriumil

Avaldatud: 22. juuni 2017

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv selgitab Rahandusministeeriumi blogis riigi eriplaneeringu rolli tänase paneerimisseaduse kohaste planeeringuliikide hulgas. Tänases planeerimissüsteemis on riigi eriplaneering ainus planeeringuliik, mis võimaldab ehitise asukohtade võrdlemist erinevate kohalike omavalitsuste territooriumitel ühe planeeringumenetluse käigus ning võimaldab samal ajal liikuda ehitusprojekti koostamise etappi.

Blogipostitus on leitav siin: http://blogi.fin.ee/2017/06/ehitise-asukohavalik-planeeringuga-mitme-omavalitsuse-territooriumil/

 

Regionaaltasandi ruumiline planeerimine jätkub

Avaldatud: 24. jaan. 2017

Autor Tiit Oidjärv, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja

Jaanuari keskpaigas otsustas Vabariigi Valitsus, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018. Maavalitsuste kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele.

Senine maavalitsuste tegevus ruumilise planeerimise valdkonnas on toetanud riigi ruumilise arengu vajaduste saavutamist. Maavalitsused on koostanud maakonnaplaneeringud riigi oluliste taristuobjektide asukohtade määramiseks. Samuti on maavalitsused tasakaalustanud Eesti asustuse arengut – muuhulgas läbi rohevõrgustiku planeeringute. Maavalitsuste tehtav järelevalve kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamise üle on paljudel juhtudel võimaldanud lahendada erimeelsused planeeringulahenduste osas enne planeeringu kehtestamist. Loe edasi »

Korb: mereala kasutamine peab olema läbimõeldud

Avaldatud: 11. jaan. 2017

Rahandusministeeriumi pressiteade 11.01.2017

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile üleriigilise mereala planeeringu algatamise korralduse. Selle eesmärk on algatada mereala planeeringu koostamine ja hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid kogu Eesti merealal ning majandusvööndis. Loe edasi »

Peagi algab mereala planeerimine

Avaldatud: 6. jaan. 2017

Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kui avaliku ressursi kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.

Mereala planeering algatatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille eelnõu saadeti 05.01.2017 ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning maavalitsustele, omavalitsuste liitudele, Eesti Planeerijate Ühingule ja Keskkonnamõju Hindajate Ühingule arvamuse andmiseks.

Rahandusministeerium ootab eelnõu osas seisukohti kuni 19.01.2017. Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu algatamise korralduse eelnõu koos lisadega on kättesaadav eelnõude infosüsteemist.

Kehtestati uus Ida-Viru maakonnaplaneering

Avaldatud: 4. jaan. 2017

Ida-Viru maavalitsus annab teada, et 28. detsembril 2016. aastal kehtestas Ida-Viru Maavanem korraldusega nr 1-1/2016/278 uue Ida-Viru maakonnaplaneeringu.

Vabariigi Valitsus algatas 2013. aasta juulis maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades. Planeeringud tuli esitada riigihalduse ministrile järelevalvesse 2016. aasta lõpuks. Tähtajaks on järelevalvesse esitatud 13 maakonnaplaneeringut 15-st. Neist esimesena jõudis Ida-Viru maakonnaplaneering kehtestamiseni.

Kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda vastavad suunised kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Üldplaneeringute koostamiseks kohalike omavalitsuste piiride üleste suuniste andmine ja nende järgimine uute üldplaneeringute koostamisel on eriti oluline toimuva haldusreformi kontekstis.

Maakonnaplaneeringu koostamine toimus tihedas koostöös riigiasutuste ja avalikkusega. Lähteseisukohtade, keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja planeeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldati avalikke väljapanekuid ja arutelusid.

Riigihalduse minister käsitles järelevalve käigus ettepanekuid ja vastuväited, mis ei olnud planeeringu koostamise jooksul lahendust leidnud. Detsembri lõpus andis minister Ida-Viru maakonnaplaneeringule heakskiidu ning tegi maavanemale ettepaneku kehtestada see pärast esitatud seisukohtade kaalumist.

Maakonnaplaneering on kättesaadav Ida-Viru maavalitsuse kodulehel.

Elanike põrkuvate huvide kaalumine on omavalitsuse pädevuses

Avaldatud: 6. dets. 2016

Riigikohus selgitab oma otsuses, et kohalik omavalitsus peab tegema otsuse planeeringu kohta mõistliku aja jooksul ka siis, kui puudutatud isikud ei jõua planeerimismenetluses kokkuleppele ja planeeringuga seoses toimuvad kohtumenetlused.

Halduskohtusse pöördus maaomanik, kes leidis, et vald on põhjendamatult viivitanud tema kinnistute üldplaneeringu kinnitamisega. Kaebaja on korduvalt taotlenud vallalt planeerimismenetluse lõpuni viimist, paludes määrata endale kuuluvate maatükkide funktsiooniks elamu- ja sotsiaalmaa. Ehkki vallavolikogu jõudis planeeringu kinnitamiseni märtsis 2013, tühistas vald planeeringu sama aasta augustis, kuna see oli kinnitatud läbimõtlemata ning määruses puudusid planeeringulahenduse põhjendused. Otsus selle kohta, mis planeeringust edasi saab, on aga vallal tänaseni tegemata. Loe edasi »

Detailplaneeringu menetluse skeemid on täpsustatud

Avaldatud: 30. nov. 2016

Planeerimisseaduses on erinevate planeeringuliikide menetlusnõuded sätestatud erinevates seaduse peatükkides. Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on koostanud skeemid, mis abistavad rakendajaid – eelkõige kohalikke omavalitsusi – korrektse planeerimisprotsessi läbiviimisel. Juba varem on olnud leheküljelt: http://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/menetlused/ kättesaadavad maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemid. Nüüd on täpsustatud erinevaid detailplaneeringu menetlemise skeeme sõltuvalt sellest, kas detailplaneering on üldplaneeringut järgiv või mitte ja kas detailplaneeringu menetlus on ühildatud keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Konkreetsete küsimuste või täpsema huvi korral tuleb tutvuda planeerimisseaduse vastavate sätetega.

Uuendatud on üldplaneeringu kohane detailplaneeringu menetlus, mille raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lisatud on üldplaneeringut muutev detailplaneeringu menetlus, mille raames keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida ja üldplaneeringut muutev detailplaneeringu menetlus, mille raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Ruumilise keskkonna planeerija kutse omistati kümnele taotlejale

Avaldatud: 16. nov. 2016

8. novembril 2016 omistas kutsekomisjon taaskord kümnele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutseid on väljastatud nüüdseks juba kolmel korral – alates 2015. aasta sügisest. Selle aja jooksul on kutse saanud – lühemaks või pikemaks ajaperioodiks – juba 27 planeerijat. Kutse väljastaja on Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

Värskelt lisandunud kutselised ruumilise keskkonna planeerijad, kes omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid on Jaanus Aavik, Maila Kuusik, Merle Looring, Tiiu Pärn, Alan Rood, Tiia Zuppur, Janne Tekku, Tiit Toos, Lea Vaher-Lundin ja Liisi Ventsel. Kutse on omistatud viieks aastaks. Lisaks omistati kutse lühendatud kestvusajaga (3 aastat) Viive Jääger’ile.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema planeerija – asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks toimub 20. veebruaril 2017. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Tartu Planeerimiskonverents 2016

Avaldatud: 26. okt. 2016

3.-4. novembril 2016 toimub järjekordne Tartu Planeerimiskonverents. Konverentsi teemaks on sel aastal „Ruumiline ebavõrdsus ja planeerimine“. Konverentsil esineb üle 60 planeerija,  peaettekannetega esinevad prof. Marju Lauristin ja riigihalduse minister Arto Aas.

2016. a konverentsil on sessioonide teemadeks ebavõrdsus linnades ja eluasemeturg, kus arenguid analüüsivad planeerijad, arhitektid, geograafid, sotsioloogid ja kinnisvaraarendajad. Samuti käsitlevad sessioonid keskkonnakaitse ja keskkonnamõju hindamise, kliimamuutuste mõju,  transpordi ja targa linna temaatikat. Kavas on ka nooremate spetsialistide sessioon.

Konverentsi korraldamisel osalevad Eesti ülikoolid, erialaliidud, ministeeriumid ja omavalitsused.

Täpsem informatsioon: http://planeerimiskonverents.ut.ee/