Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam. Seejuures tegeletaksegi erinevate merekasutusvaldkondadega nagu näiteks kalandus, meretransport, energeetika, kultuuripärand, rekreatsioon jne.
Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel on kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering ning jõuda selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt kolm aastat pärast algatamist. Tänaseks (2019. aasta algus) koostab üldplaneeringuid üle 60 kohaliku omavalitsuse üksuse 79-st.
3. detsembril 2018 toimus Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks istung, millel oli päevakorras ruumilise keskkonna kahanevale ja vananevale elanikkonnale kohandamine. Komisjonile tegi esitluse (vt ettekanne) planeeringute osakonna nõunik Andres Levald, kes selgitas kohandamise mõistet ja sisu ruumilises planeerimises ja ruumiloomes laiemalt, tutvustas kohandamise laiemat vaadet Euroopas ning kohandavat planeerimist Eestis.
Pidevate muutustega kohandamise pikaajalist plaani vajavad nii kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnad kui ka kasvavad ja noorenevad piirkonnad. Muutusi ennetav tegevus muudab kohandamise võimaluseks, reaktiivne tegevus väljakutseks ning muutuste eiramine probleemiks. Kui ruum kohaneb stiihiliselt, suurenevad taristu majandamise kulud, ei teki kvaliteetne ruum, teenused ei ole kättesaadavad ning süveneb rahulolematus elukeskkonnaga.
Tartus toimus 1. ja 2. novembril planeerijate suursündmus Tartu Planeerimiskonverents. Seekordse konverentsi teema oli “Tõde ja õigus saja-aastase Eesti riigi ruumilises planeerimises”. Konverentsi ettekanded ja pildid on leitavad konverentsi kodulehelt.
Korraldusmeeskond ootab osalejaid ka järgmisel aastal. Kõik ettepanekud 2019. a konverentsi korraldamiseks ja sisuks on oodatud: planeerimiskonverents@ut.ee
Juba neljandat korda korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing novembri alguses Tartus planeerimiskonverentsi. Konverentsist on kujunenud oodatud aruteluplatvorm ja kohtumispaik paljudele, kelle töö või tegevus on seotud ruumiotsustega.
Rahandusministeerium on koostamas ruumilise planeerimise rohelist raamatut. Nagu ka 2017. aastal, korraldame konverentsile eelneval päeval rohelise raamatu teemalise arutelu. Tutvustame ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamise käigus tehtud tegevusi ja kujunenud arusaamisi ning selgitame koostamise edasist protsessi.
Autorid: Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna analüütik; Heiki Kalberg, Eesti Planeerijate Ühing, AB Artes Terrae OÜ; Pille Metspalu, Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikoson & Ko OÜ ja Pille Tamm, Muhu valla maa- ja planeeringunõunik
Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis Eestis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellel on kohustus koostada uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering. Neist ligi pooled on uue üldplaneeringu juba algatanud. Ka 28-st endistesse halduspiiridesse jäänud omavalitsusest pooled on koostamas uut üldplaneeringut.
Õiguskantsler andis Jõelähtme Vallavalitsusele selgituse, kes võib üldpalneeringut muutvat detailplaneeringut algatada ja kehtestada. Küsimus on selles, et kas seda võib teha üksnes volikogu või tohib volikogu selle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel edasi volitada valla- või linnavalitsusele.
Õiguskantsler selgitas, et kuna tegemist on üldplaneeringu muutmisega, siis tohib vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 2 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestada vaid volikogu.
Samas ei järeldu seadusest ühemõtteliselt, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on volikogu ainupädevuses. Planeeringu algatamine on meneltustoiming, mis üldjuhul ei mõjuta kellegi õigusi ning enamasti ei saa seda ka eraldi vaidlustada. Ei saa aga täielikult välistada, et kui planeeringu algatab volikogu asemel valla- või linnavalitsus, võib see mõjutada hilisemat planeeringu vaidlustamist.
Õiguskantsleri kirjaga saate tutvuda siin.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitus ning planeeringute osakond korraldasid Ida-Viru välitöödena kaks ruumilise planeerimise töötuba. 7. augustil toimus töötuba Toila vallamajas (Kohtla-Järve ja Sillamäe linn, Toila ja Jõhvi vald) ning 8. augustil Mäetaguse mõisas (Narva ja Narva-Jõesuu linn, Lüganuse ja Alutaguse vald).
Töötoa eesmärgid:
Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka nt transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja füüsilisest isikust kaebajate kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.
Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on seadusest tulenev kohustus. KSH eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.
Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.
„Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,“ märkis kolleegium.
Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et mereplaneeringu KSH raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei olnud Riigikohtu hinnangul planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.
Eeltoodust tulenevalt tühistas Riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.
Lisaks selgitas Riigikohus kaebeõiguse teemat käsitledes, et füüsilistel isikutel ei olnud populaarkaebuse esitamise õigust ja keskkonnaorganisatsioon saab kaebuse esitamisel tugineda vaid keskkonna kaitsega seotud argumentidele.
Allikas: Riigikohtu uudised
Sellel aastal on ruumilise planeerimise valdkonnas erakordne aeg. Suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest on lähiajal kujundamas oma ruumilist terviklahendust muutunud oludele vastavaks. Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellest kolmandik on juba oma uue üldplaneeringu algatanud, ülejäänud eeldatavasti algatavad selle poole aasta jooksul. Ka ülejäänud 28-st omavalitsusest peaaegu pooled on hetkel koostamas üldplaneeringut.
Üldplaneeringu koostamist ei alustata tühjalt kohalt. Kohalikel omavalitsustel on olemas kehtivad üldplaneeringud. Seega peab uue koostamisele eelnema analüüs, mis on olnud kehtiva üldplaneeringu tugevused ja nõrkused. Analüüsi eesmärk on selgitada, kas kindla ajaperioodi arengud on vastavuses planeeringus kavandatuga ning sellest lähtuvalt hinnata, millised on planeeringu edasise elluviimise võimalused. Analüüsi ehk kehtiva üldplaneeringu(te) ülevaadet on vaja, et saaks arvestada, millest uue üldplaneeringu koostamisel hoiduda ning milliseid põhimõtteid säilitada. Loe edasi
