1. juulil 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus

Uus planeerimisseadus on kõige lihtsamini kätte saadav Riigi Teataja koduleheküljelt, kus on võimalik näha ka kõiki seadusesse tehtud muudatusi. Lisaks planeerimisseadusele on mõnedel juhtudel vajalik tutvuda ka rakendamise seaduse ja ehitusseadustikuga. Pooleliolevate planeeringute menetluses järgitakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Kuid alati ei piisa sellest, et loen seaduse sõnastust. Tihti on tarvis teada, miks mingi säte on kirja saanud ja mida täpsemalt selle sätte rakendamiselt oodatakse. Seetõttu on vajalik teada seaduse menetluskäiku ja algse Riigikogule esitatud versiooni seletuskirja. Riigikogus eelnõu menetlus on leitav siit.

Enne Riigikokku minekut koostati planeerimisseadust koos ehitusseadustikuga kokku kaheksa aastat. Nii kontseptsiooni kui ka erinevaid eelnõude versioone tutvustati pidevalt avalikkusele. Töösse kaasati üle 60 erineva huvigrupi, seal hulgas nii riigiasutusi kui erialaliite, kelle esindjad võtsid osa aruteludest ja koosolekutest. Koostamise kohta info on kättesaadav ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti ajaveebist.

Ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamine – teine arutelu 3. aprillil Tallinnas

Rahandusministeerium on koostamas ruumilise planeerimise rohelist raamatut. Selgitasime 2017. aasta lõpus toimunud tutvustusel rohelise raamatu koostamise vajadust ning käsitletavaid teemasid (slaidid on leitavad lingil https://planeerimine.ee/static/sites/2/prr-tartus-1nov2017.pdf).

Oleme saanud ja arvesse võtnud ettepanekuid täiendavate teemade käsitlemiseks ning läinud teemakäsitlustes täpsemaks. Soovime tutvustada vahepeal tehtud tööd ning järgnevat koostööd huvigruppidega.

Olete oodatud ruumilise planeerimise rohelise raamatu teisele arutelule teisipäeval, 3. aprillil kl 11-15 Tallinnas ministeeriumite ühishoones (Suur-Ameerika 1). Palun registreerige oma osalemine lingil https://goo.gl/forms/k0gcnsC39DIJ6YZq2 hiljemalt 27. märtsil.

Töödokument eelnevaks ülevaatamiseks asub siin: Tööversioon märts 2018.

Rahandusministeeriumi osalemine kohalike omavalitsuste planeeringute menetlustes

Kõik maavalitsused on alates 1. jaanuarist 2018 lõpetanud tegevuse ja nende senised ülesanded antud üle teistele, selleks määratud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele. Planeerimismenetluses on mitmed ülesanded antud valdkonna eest vastutava ministri ehk riigihaldusministri pädevusse, kes juhib Rahandusministeeriumi vastavalt oma pädevusvaldkonnale. Kõige sagedamini osaleb Rahandusministeerium planeeringumenetlustes heakskiidu andjana, täites endisi maavalitsuste poolt täidetud ülesandeid. Küsimused ja taotlused kohaliku omavalitsuse planeeringute kohta saab saata info@fin.ee.

Maakonnaplaneeringute koostamise kohustus ning kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise ülesanded on antud Rahandusministeeriumi haldusalas olevale regionaalhalduse osakonnale. Igas maakonnas täidab ülalnimetatud ülesandeid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna vastava maakonna talitus. Loe edasi »

Uuring arengu ruumilisest ja strateegilisest kavandamisest

Valminud on uuring arengu ruumilise ja strateegilise kavandamise seostest. Uuringu koostamisel käsitleti ruumilise planeerimise vastutusruumi muutusi alates Eesti planeerimissüsteemi taasloomisest 1990. aastatel, strateegiliste ja ruumiliste arengudokumentide seoseid maakonnaplaneeringute ja maakondlike arengustrateegiate näitel, samuti valdkonnas aset leidnud muutusi võrdlusriikides. Uuringus on esitatud ettepanekud valdkonna edasiseks korraldamiseks.

Uuringu koostasid Irbis konsultatsioonid OÜ, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Hendrikson&Ko OÜ. Uuring on üheks aluseks ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamisel.

Uuringu koostamist rahastati osaliselt meetmest “Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)”.

Uuringuga on võimalik tutvuda SIIN.

Ruumilise planeerimise roheline raamat

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhtimisel on koostamisel ruumilise planeerimise roheline raamat. Rohelise raamatu eesmärk on analüüsida ruumilise planeerimise probleemkohti, mis ei ole seotud ainult planeerimisseaduse muudatustega ja pakkuda neile võimalikke lahendusi. Rohelise raamatu koostamisele võivad järgneda seadusemuudatused või ettepanekud institutsionaalseteks muudatusteks. Rohelise raamatu eeldatav valmimisaeg on 2018. aasta lõpp.

Esimene kohtumine toimus 1. novembril 2017 Tartus, mil selgitati rohelise raamatu koostamise vajadust ja protsessi, tutvustati rohelises raamatus käsitletavaid valdkondi ja käsitlusviise. Loe edasi »

Kutselisi planeerijaid on nüüd 34

17. oktoobril 2017. aastal omistas kutsekomisjon kuuele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutseid on väljastatud alates 2015. aasta sügisest. Kutse väljastaja on Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

2017. aasta kevadvoor otsustati ära jätta taotlejate vähesuse tõttu ja otsustamine laekunud taotluste üle lükati sügisesse. Sügisvoorus oli läbivaatamisel kaheksa taotlust.

Värsked kutselised ruumilise keskkonna planeerijad, kes omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid on Pille Hein, Anne Karjus, Ülle Luuk, Kairi Mänd, Margis Sein ja Kadri Vaher. Kutse on omistatud viieks aastaks. Nüüdseks on Eestis kutse saanud kokku 34 planeerijat.

Teatavasti saab planeerimisseaduse kohaselt planeeringuid koostada vaid asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik ehk planeerija.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks toimub 20. veebruaril 2018. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Aeg mõelda üldplaneeringule

Autorid: Merje Muiso ja Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunikud

Kohaliku elukeskkonna tuleviku ja ruumilise arengu kavandamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Selle tegevuse üks peamine alusdokument on omavalitsuse territooriumi tervikuna hõlmav üldplaneering.

Üldplaneeringu eesmärk on kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Iga omavalitsus peab üldplaneeringut koostades enda jaoks läbi mõtlema esmatähtsad ruumilise arengu teemad, eristades olulise ebaolulisest. Hoolikalt tuleb kaaluda, kas ja kui palju on põhjust hilisemaid tegevusi piirata. Üldplaneeringuga seatud reeglistik kehtib alati ja kõigile, ka omavalitsusele üldplaneeringul põhinevate haldusotsuste tegemisel.

Üldplaneering on valla või linna otsustajate igapäevane töövahend: see on ehitustegevuse ja maakorralduse alus, samuti detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alus. Eriti oluline on üldplaneeringuga paika panna ruumiline areng uutes sügiseste kohalike valimiste järel ühinevates ja liituvates kohalikes omavalitsustes, kellel on kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul algatamisest. Loe edasi »

Ehitise asukohavalik planeeringuga mitme omavalitsuse territooriumil

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv selgitab Rahandusministeeriumi blogis riigi eriplaneeringu rolli tänase paneerimisseaduse kohaste planeeringuliikide hulgas. Tänases planeerimissüsteemis on riigi eriplaneering ainus planeeringuliik, mis võimaldab ehitise asukohtade võrdlemist erinevate kohalike omavalitsuste territooriumitel ühe planeeringumenetluse käigus ning võimaldab samal ajal liikuda ehitusprojekti koostamise etappi.

Blogipostitus on leitav siin: http://blogi.fin.ee/2017/06/ehitise-asukohavalik-planeeringuga-mitme-omavalitsuse-territooriumil/

 

Regionaaltasandi ruumiline planeerimine jätkub

Autor Tiit Oidjärv, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja

Jaanuari keskpaigas otsustas Vabariigi Valitsus, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018. Maavalitsuste kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele.

Senine maavalitsuste tegevus ruumilise planeerimise valdkonnas on toetanud riigi ruumilise arengu vajaduste saavutamist. Maavalitsused on koostanud maakonnaplaneeringud riigi oluliste taristuobjektide asukohtade määramiseks. Samuti on maavalitsused tasakaalustanud Eesti asustuse arengut – muuhulgas läbi rohevõrgustiku planeeringute. Maavalitsuste tehtav järelevalve kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamise üle on paljudel juhtudel võimaldanud lahendada erimeelsused planeeringulahenduste osas enne planeeringu kehtestamist. Loe edasi »

Korb: mereala kasutamine peab olema läbimõeldud

Rahandusministeeriumi pressiteade 11.01.2017

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile üleriigilise mereala planeeringu algatamise korralduse. Selle eesmärk on algatada mereala planeeringu koostamine ja hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid kogu Eesti merealal ning majandusvööndis. Loe edasi »

Peagi algab mereala planeerimine

Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kui avaliku ressursi kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.

Mereala planeering algatatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille eelnõu saadeti 05.01.2017 ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning maavalitsustele, omavalitsuste liitudele, Eesti Planeerijate Ühingule ja Keskkonnamõju Hindajate Ühingule arvamuse andmiseks.

Rahandusministeerium ootab eelnõu osas seisukohti kuni 19.01.2017. Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu algatamise korralduse eelnõu koos lisadega on kättesaadav eelnõude infosüsteemist.