Vasta küsimustikule ja aita luua sobivaim ruumiloome koolitusprogramm!

Rahandusministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning nende allasutustega on välja töötamas avaliku sektori töötajatele tasuta ruumiloome koolitusprogrammi (seminare), mille fookuses on ruumi kvaliteet, detailplaneeringud, projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba ja riiklik järelevalve.

Kavandamisel on kolm koolitusprogrammi – “RUUMILOOME SEMINAR TIPPJUHTIDELE”, “RUUMILOOME ABC SEMINAR JUHTIDELE JA SPETSIALISTIDELE”, “RUUMILOOME SEMINAR SPETSIALISTIDELE”. Nende koolitusprogrammide sisuteemad on samad, kuid käsitluse põhjalikkus erinev. Seminarid koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiline osa on seotud teoreetilise osa teemadega, sh üheks osaks võib olla õppekäik (vaatlus).

Teoreetilises osas läbivalt:

  • käsitletakse teooriat erinevate krundi kasutamise sihtotstarvete kavandamise eripärasid arvestades;
  • ilmestatakse teooriat parima praktika näidetega või näidetega „ära palun nii tee“;
  • antakse soovitusi kliimamuutustega kohanemiseks ja kuritegevuse riskide maandamiseks;
  • tutvustatakse asjakohaseid vaideotsuseid ja kohtulahendeid;
  • võimalusel käsitletakse ka piirkondlikke eripärasid (nt Ida-Virumaal kaevandamine).

Selleks, et välja töötada tegelikule vajadusele sobivaim koolitusprogramm, palume Sinu kaasabi. Küsimustikule vastamine võtab aega u 30 minutit. Küsimustik on avatud kuni 17. novembrini. Võimalusel palun koonda oma asutuses ka teiste planeerimis- ja ehitustegevusega tegelevate isikute koolitushuvi info. Kui info koondamine pole võimalik, palun edasta küsimustik ka teistele vastamiseks.

Tänasest hakkavad kehtima vormistusnõuded planeeringutele

Riigihalduse minister kinnitas 17. oktoobril määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Tegemist on kõiki liiki planeeringutele kehtivate nõuetega, mis reguleerivad nii planeeringu seletuskirja, jooniseid kui ka vähesel määral lisasid. Vormistusliku külje pealt on eriti olulised nõuded seatud planeeringu joonistele, need tuleb vormistada nii digitaalsete kihtide (vt määruse lisa 1 ja lisa 2) kui ka nende kihtide väljatrükkide ehk esituskujudena.

Määrus aitab tagada planeeringute omavahelist võrreldavust ja paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Nõuete kohaselt vormistatud planeeringuid saab säilitada digitaalsetes andmekogudes ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalikul omavalitsusel on aga jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida oma määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole riigihalduse ministri määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega mõjutab määrus eelkõige ruumilise planeerimise valdkonnas tegutsevaid osapooli – planeeringu koostamise korraldajaid ning konsultante.

Määrus koosneb vaid seitsmest paragrahvist, kuid iga paragrahv reguleerib omaette teemaderingi. Kõige paremini aitab määruse tagamaadest aru saada määruse eelnõu juurde koostatud seletuskiri. Lisaks kavatsevad määruse koostajad läbi viia infopäevi (aeg ja koht täpsustamisel). Abistavaks materjaliks on kindlasti ka näidisfailid enam levinud joonestamis- ja GIS-programmides, mis valmivad lõplikul kujul paari kuu jooksul. Ministeerium on plaaninud koostada määruse seletuskirja ja infopäevade materjalide baasil juhendi, kuidas planeeringute vormistamist edaspidi teha.

Kui kaugele on tänaseks päevaks jõutud uute üldplaneeringutega?

Eesti kõikidest 79st kohalikust omavalitsusest on hetkeseisuga üldplaneeringu koostamisega ametis 67. Üldplaneeringu (joonisel ÜP) tegemine on pikk protsess, mis algab lähteseisukohtade (joonisel LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (joonisel KSH) väljatöötamise kavatsuse (joonisel VTK) koostamisega, sellele järgneb planeeringulahenduse eelnõu ehk eskiisi koostamise etapp ning alles siis saab toimuda avalikustamine ning kehtestamise eeldusena heakskiidu andmine.

Loe edasi »

Kuhu kavandada asustus?

Septembri lõpus ja oktoobris 2019 jätkus üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele teise töötoaga „Asustus. Kuhu üldse?“. Taaskord toimusid töötoad viies erinevas Eesti kohas – Tallinnas, Viljandis, Valgas, Sõmerul ja Pärnus, töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid  siit.

Seekord olid fookuses asustuse kavandamisega seotud teemad – maakonnaplaneeringuga paika pandud asustuspõhimõtete täpsustamine rahvastikuprotsesse arvestades, keskuste võrgu kujundamine ning sealse elukeskkonna kavandamine. Samuti käsitleti asustuse suunamisega otseselt seotud valdkondi – olulise ruumilise mõjuga ehitiste kajastamine üldplaneeringutes, kliimamuutustega kohanemine ning arhitektuuri- ja arheoloogiapärandiga arvestamine.

Loe edasi »

Üldplaneeringute uuringute ja analüüside toetusprojektid said toetust

Riigi Tugiteenuste Keskus avas 6. maist kuni 5. augustini käesoleval aastal taotlusvooru juba algatatud üldplaneeringutele vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Laekus 19 projekti, millest kõik said positiivse toetusotsuse. Toetuste suurused jäävad vahemikku 8525 kuni 30 000 eurot. Iga kohalik omavalitsus sai esitada taotluse vastavalt oma vajadustele ja kaasata täiendava ekspertteadmise üldplaneeringu koostamisel valdkondades, kus seda kõige rohkem vaja on.

Loe edasi »

Üldplaneering kui võimalus

Septembris sai alguse üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele. Esimene töötuba „Üldplaneering kui võimalus“ viidi läbi viies erinevas Eesti paigas – Viljandis, Sõmerul, Tallinnas, Valgas ja Pärnus. Kokku osales ligi 160 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Esimese töötoa eesmärk oli anda sissejuhatav ülevaade ruumilise planeerimise põhimõtetest ja olemusest laiemalt, mõtestada lahti üldplaneeringu üldisemat strateegilist ülesannet, seostada seda teiste strateegiadokumentidega, käsitleda planeeringulahenduste mõju ning  sihtrühmade kaasamist.

Loe edasi »

Riik pakub omavalitsustele üldplaneeringute koostamisel abikätt

Rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse eestvedamisel algavad septembris kohalike omavalitsuste töötajatele mõeldud töötoad, kus kahe aasta vältel jagatakse teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid, kuidas üldplaneeringutega kohalikku arengut toetada ning piirkondlikke eripärasid ja võimalusi väärtustada.

Loe edasi »

Planeerimine, ehitamine ja elamumajandus

8.-16. augustini toimusid Valga, Võru ja Põlva maakonnas riigiametnike Kagu-Eesti välitööd, mille käigus toodi ühise laua taha Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused ja eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid. Välitööde programmi käigus räägiti läbi vastastikused ootused ja võimalused Kagu-Eesti arengueelduste parandamiseks, sh arutleti, kuidas tagada Kagu-Eesti inimestele mugav ja atraktiivne elukeskkond ning regiooni tasakaalukas areng. Välitööde tulemusi kasutatakse sisendina riiklike, maakondlike ja kohalike arengudokumentide ja tegevuskavade jaoks.

Välitööde raames pühendati üks päev ka planeerimise ja ehitamisega seotud olulisemate teemade arutamisele. 13. augustil toimus Põlva Gümnaasiumis Rahandusministeeriumi ja Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide osalusel seminar „Planeerimine, ehitamine ja elamumajandus“.

Loe edasi »

Kas meri + majandus = meremajandus?

Kutsume kõiki merehuvilisi 12. juulil Tallinna Merepäevadel toimuvale meremõtlejate foorumile, et üheskoos mõelda ja arutleda, kuidas tuleks meid ümbritsevat merd hoida, kasutada ja majandada.

Loe edasi »

Algas Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse avalike arutelude ring!

Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad:

  • 11.06.2019 algusega kell 16.00 Lääne-Virumaal Eisma sadamas (Eisma küla, Vihula vald). Registreerimine siin
  • 12.06.2019 algusega kell 16.00 Läänemaal Iloni Imedemaal (Kooli 5, Haapsalu). Registreerimine siin.
  • 13.06.2019 algusega kell 16.00 Harjumaal Haven Kakumäe jahisadamas (Lesta 16/ 18, Tallinn). Registreerimine siin.
  • 17.06.2019 algusega kell 16.00 Saaremaal Väikelaevaehituse kompetentsikeskuses (Tallinna 19, Kuressaare). Registreerimine siin.
  • 20.06.2019 algusega kell 16.00 Ida-Virumaal Meresuu SPA hotellis (Aia 48a, Narva-Jõesuu). Registreerimine siin.

Lisaks korraldame Tallinna merepäevade raames 12.07 kell 16.00 Lennusadama staabimaja õues järgmise meremõtlejate foorumi, mille teemaks on „Kas meri + majandus = meremajandus?“. Meremõtlejate foorumil arutletakse laiemalt meremajanduse tulevikusuundadest erinevate valdkondade lõikes ja mereala planeeringu eskiislahenduse seostest sellega. Päevakava täpsustub juuni keskpaigaks. Infot avalike arutelude ja meremõtlejate foorumi kohta leiab ka mereala portaalist.