Üldplaneeringul on oluline roll toimivate liikuvuslahenduste ja ühenduste kavandamisel

Juunis toimus järjekordne üldplaneeringu koostamise praktiliste töötubade seeria kohalikele omavalitsustele – seekord oli tegu praktiliste töötubadega, mille fookuses olid liikuvuse ja ühendustega seotud teemad. Töötuba pealkirjaga “Ühendused” oli järjekorras juba seitsmes.

Praktilises töötoa formaadis ei ole ekspertide teoreetilisi ettekanded, küll aga jagavad nad oma teadmisi ja kogemusi aruteludes ja vastavad osalejate küsimustele. Seekordsesse töötubade sarja andsid oma panuse liikuvuseksperdid Mari Jüssi ja Kaur Sarv ning Maanteeametist Marek Lind. Kõik juunikuised töötoad viidi läbi veebikeskkonnas Zoom.us.

Loe edasi »

Valitsus otsustas 2+2 reeglit muuta

Valitsus otsustas alates 19. juunist 2020 (Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldus nr 218) asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.

On oluline, et planeeringute avalikustamistel oleksid korraldaja poolt kasutusele võetud viiruse levikut ennetavad meetmed. Turvalise distantsi eesmärk on tagada avalikustamistel osalevate inimeste tervise ohutus.

Rohkem infot kriis.ee kodulehel.

Esimene üle-eestiline ligipääsetavuse analüüs

Valminud on „Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“. Töö saab koos andmetabelitega alla laadida siit. Esimese üle-eestilise ligipääsetavuse objektipõhise analüüsi tellis Sotsiaalministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Uuringu käigus kaardistati üle Eesti olulisi ühistranspordi sõlmpunkte, sealhulgas ühistranspordipeatuseid, mis tagavad erivajadustega inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks olid kaardistatavateks objektideks jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel.

Analüüs ja uuringus kasutatud metoodika on abiks kohalike omavalitsuste liikuvusuuringute koostamisel, liikumisteekondade sidususe hindamisel kõiki kaasavas elukeskkonnas, planeeringute lähteseisukohtade ja projekteerimistingimuste andmisel ning ühistranspordi peatuste korrastamiseks vajalike vahendite kavandamisel.

Üldplaneeringu metsa ümarlaud – oluline on kommunikatsioon

Autor Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Maikuus täienes Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ja regionaalhalduse osakonna koostöös korraldatud planeeringu­teemaliste ümarlaudade ja arutelude rida üldplaneeringule keskendunud metsade teemalise ümarlauaga. Ümarlaud toimus esmalt ametkondade, Eesti Planeerijate Ühingu (EPÜ) ning valdkonna ekspertide osalusel.

Ootus oli ühise pildi saamine osapoolte seisukohtadest, vastastikuste kartuste ja väljakutsete kuulamine, vabamas vormis suhtlemine ja arutelu. Eesmärk oli saada uusi mõtteid, kuidas metsaga seonduvate teemadega ühises ruumis erinevaid huve arvestades paremini toimetada ja neid planeeringulises võtmes väljendada. Samuti koondada edasist koostööd vajavaid teemasid, pidades silmas ka võimalikke jätkutegevusi juba laiemas ringis.

Loe edasi »

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on järjekorras üheksas Eesti Koostöö Kogu poolt välja antav aruanne.

Eesti inimarengu aruande 2019/2020 põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Olukorras, kus 40% Eesti maaressursist on riigiomandis, 1% kuulub omavalitsusele ja 59% on eraomandis, on aktuaalne küsida: kuidas taasluua ja kasvatada Eesti ruumilist rikkust ja kvaliteeti demokraatlikult ja kogu ühiskonna huvides.

Aruanne käsitleb ruumi laialt, analüüsides Eesti asustusstruktuuri, loodusalasid, linnaruumi, sealhulgas linnadisaini ja meid ühendavat aruteluruumi. Ruum selle aruande katusterminina tähistab ühist ruumi, mis pälvib avalikku huvi ja pakub ühiskondlikku hüve.

Loe edasi »

Algab omavalitsuste üldplaneeringute toetusprojektide elluviimine

Riigi Tugiteenuste Keskus korraldas 3. veebruarist kuni 31. märtsini käesoleval aastal taotlusvooru üldplaneeringutele vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Värskelt toimunud taotlusvooru eesmärgiks oli toetada uuringuid ja analüüse valdkondades, mille teadmispõhine kavandamine üldplaneeringus mängib kõige olulisemat rolli parema elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Toetatud taotlused olid suunatud asustuse ja ettevõtluse arendamisele, liikuvuse ja ligipääsetavuse parendamisele, taastuvenergia kasutuselevõtu võimaldamisele ja rohetaristu läbimõeldumale kavandamisele.

Kokku esitati 15 taotlust, nendest 14 kvalifitseerus ja sai positiivse toetusotsuse.

Loe edasi »

Seminar üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise teemadel

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ kavandab 10.06.2020. a kell 13.00 seminari, mis keskendub üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise praktikale. Üle Eesti on koostamisel omavalitsuste üldplaneeringud ja nende KSH-d, seega oleks sobiv aeg arutleda parimate praktikate üle, enne kui vastavad tööd lõppema hakkavad.

Korraldatav seminar on osalejatele tasuta.

Loe edasi »

Planeeringute menetlemine eriolukorra järgselt

Vaatamata asjaolule, et seisuga 18.05.2020 lõppes riigis välja kuulutatud eriolukord (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76) on avalike kogunemiste puhul tegemist sündmustega, kus tuleb jätkuvalt järgida koroonaviirust ennetavaid reegleid. Seetõttu on oluline, et planeeringute avalikul väljapanekul oleksid korraldaja poolt kasutusele võetud viirust tõkestavad meetmed. Kõigi reeglite eesmärk on tagada avalikustamistel osalevate inimeste tervise ohutus. Vajadusel avaldame täiendavat teavet või täiendame infot jooksvalt, sealhulgas küsimuste ja vastuste (KKK) rubriigis.

1. Planeerimisseaduse kohastel planeeringute avalikel väljapanekutel peavad isikud saama tutvuda kõikide planeeringu materjalidega. Seda nii elektroonselt kui vajadusel ka mitte elektroonsete materjalidega selleks välja kuulutatud asukohtades (linna- ja vallakeskused, linnaosad). Oluline on, et oleks tagatud seaduses toodud eesmärgi täitmine – luua reaalne võimalus kõigile huvitatud isikutele planeeringu materjalidega tutvumiseks.

Loe edasi »

Suur pilt – omavalitsused vahetasid kogemusi üldplaneeringus asustuse arengu kavandamises

Märtsikuus toimusid plaanipäraselt üldplaneeringute koostamise praktilised töötoad alapealkirjaga “Suur pilt” Viljandis, Põlvas ja Sõmerul. Üleriigilise eriolukorra tõttu jäid Pärnu ja Tallinna töötoad esialgu ära. Need korraldati aprilli lõpus juba uueks normaalsuseks kujunenud veebiversioonis.

See oli järjekorras juba kuues seeria möödunud suvel alguse saanud töötubade programmist – kui esimesed viis töötuba olid teoreetilis-praktilised, siis tänavu kevadel jätkati praktiliste töötubadega. Kogu poolepäevase töötoa vältel keskendutakse omavalitsuste endi praktiliste kogemuste jagamisele ja töö käigus tekkinud küsimuste lahendamisele – ekspertide teoreetilisi ettekandeid töötubade päevakavas enam ei ole.

Loe edasi »

Valminud on täiendatud Natura hindamise juhis!

Kui planeeringu elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamise käigus läbi viia nn Natura hindamine.

Natura hindamine on praktikas omandanud suure õigusliku siduvuse otsustaja jaoks – kui ebasoodne mõju ei ole välistatud, ei tohi tegevuse elluviimist lubada. Seda ka juhul, kui tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, millele järgneb menetlusi (nt detailplaneering, ehitus- ja tegevusluba), kus on võimalik täpsemalt hinnata kavandatava tegevuse mõju Naturale ja leida sobilikke keskkonnameetmeid.

Natura hindamise läbiviimise abistamiseks on uuendatud juhiseid loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis.

Loe edasi »