Riik otsib Suure väina püsiühenduse planeerimiseks konsultanti

Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kuulutas veebruari alguses välja Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke.

Välja kuulutatud rahvusvahelise hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojekti lähteülesande koostamises. Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks

Loe edasi »

Kuidas seada üldplaneeringuga tingimusi maalise asustuse suunamiseks?

Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise spetsialistide koostöö tulemusel valmisid suunised, kuidas seada projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi maalises asustuses. Suunised on juhendmaterjali “Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks” ehk nõustiku täiendav lisa (lisa 3), arvestades et seda oleks võimalik kasutada ka iseseisvana.

Suuniste koostamise eesmärgiks on täpsustada põhimõtteid üldplaneeringus projekteerimistingimuste aluseks olevate üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks maalises piirkonnas väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

Juhendis on samm-sammult selgitatud üldplaneeringu seatavate tingimusteni jõudmist maalises piirkonnas. Põhirõhk on kaalutlustel ja põhjendustel, mis viivad kohapõhiselt ja eesmärgistatult praktilise tulemuseni.

Erialaliidud tegid detailplaneeringute koostamisest ülevaate

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal on soov 2021. aastal koostada praktiline detailplaneeringute juhendmaterjal. Juhendmaterjali koostamise eeltööna on Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös valminud “Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade“.

Ülevaade vastab ennekõike küsimusele, kuidas tuleks koostada detailplaneeringuid, et saavutada tasakaalustatud ruumiline terviklahendus. Töö uurimisküsimused puudutavad nii detailplaneeringu osapooli (peatükk 1), kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja planeerimise põhimõtete juurutamist (peatükk 2), detailplaneeringu lähtekohti (peatükk 3), detailplaneeringu seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega (peatükk 4), detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse komponente (peatükk 5), projekteerimistingimusi (peatükid 6 ja 7) ning detailplaneeringu asjakohasust (peatükk 8).

Avalike koosolekute pidamise piirangud

Vabariigi Valitsus ühtlustas 30. jaanuaril avalike koosolekute pidamise reeglid (vt täpsemalt Vabariigi Valitsuse korraldus number 282 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud). Nõudeid tuleb täita ka planeeringute avalike arutelude kavandamisel.

Üle eesti on siseruumides toimuvad avalikud koosolekud lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: siseruumi täituvus kuni 50% ja osalejate arv kuni 250 inimest. Koosoleku korraldaja peab tagama siseruumides koosolekul osalejatele istekohad, mis on nummerdatud, ja osalejate hajutatuse istumisel. Siseruumides kantakse maski, ürituse korraldaja tagab nii desinfitseerimisvahendite olemasolu kui ka Terviseameti muude juhiste täitmise.

Avalikke koosolekuid tohib teha ka õues, seal peab olema tagatud osalejate arv kuni 500 inimest.

Lisainformatsiooni saab artiklist “Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses“.

Planeeringute menetluse tõhustamise digivõimalused

Valminud on planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks.

Ootus planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks on kerkinud nii ühtse planeeringute andmekogu, ehitisregistri kui ka e-ehituse platvormi arendustega seotud analüüsides kui ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus. Infosüsteemi loomisega planeeringuprotsessid kiireneksid ning suureneks valdkonnas tehtavate otsuste ja toimingute läbipaistvus. Samuti on nullbürokraatia ettepanekute raames viidatud vajadusele luua planeeringute menetlemiseks ja avalikustamiseks ühtne infosüsteem.

Loe edasi »

Valminud on tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend

2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames. Uuringu tulemusel valmis kohalikule omavalitsusele mõeldud juhend, “Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks” kahanemise ilmingute prognoosimiseks ja kaardistamiseks ning andmete analüüsi alusel ruumilise kohandamise strateegia koostamiseks. Ruumilise kohandamise strateegia on konkreetsete elukeskkonna kohandamise tegevuste aluseks.

Üldplaneeringu töötubade sari jõudis lõpule – viimases töötoas keskenduti elluviimisele

Novembris toimusid taas üldplaneeringu töötoad, seekord kogunesid viie Eesti piirkonna omavalitsuste planeerijad viimast, üheksandat korda. Füüsiliselt saime koguneda Viljandis, Põlvas, Sõmerus ja Tallinnas, Pärnu piirkonna töötuba otsustati viiruseohu tõttu teha virtuaalne. Kokku osales seekord töötubades ligi 70 osalejat. Töötoas keskenduti üldplaneeringu elluviimise erinevatele aspektidele – mida  üldplaneeringut koostades silmas pidada, et see peale kehtestamist ka elluviidav oleks.

Loe edasi »

Asjakohaste mõjude hindamine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamine (vt lisaks mõju hindamisest planeerimisel).

Eelnevast loetelust KSH korraldamine ja sisu on eraldi reguleeritud nii PlanS-s kui ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ning omab Eestis juba võrdlemisi pikka hindamispraktikat. Teiste asjakohaste mõjude sisu ja  hindamine vajab veel selgitusi ning seetõttu planeeringute menetluses nende hindamise osas vaadatakse tihtipeale ootusega sageli just KSH konsultandi poole. Tuleb teadvustada, et KSH eksperdid on traditsiooniliselt looduskeskkonna spetsialistid ning süvitsi majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine ei kuulu nende pädevusse. Seetõttu on tegemist täiesti eraldi suure teemade valdkonnaga, mis vajab algusest peale õigetesse rööbastesse juhtimist. Kõigepealt tuleks välja selgitada, millistele küsimustele vastuseid otsitakse ning läbi mõelda, kuidas saadavat infot saab kasutada edasiste sammude kavandamisel ja otsuste tegemisel.

Loe edasi »

Tartu planeerimiskonverents

5. novembril 2020 toimus VI Tartu Planeerimiskonverents, mis seekord kandis pealkirja „Planeerimisõigus ja ruum – 25 aastat planeerimisseadust, 100 aastat põhiseadust“ .  

Konverentsi peaesinejatena astusid kuulajate ette riigikohtunik Ivo Pilving, endine Saaremaa vallavanem Madis Kallas ja planeerija Pille Metspalu. Lisaks peaesinejatele oli konverentsi kavas kaheksa paralleelsessiooni linna- ja mereplaneerimisest tehniliste lahenduste ja keskkonnateemadeni. Konverentsi kava ja ettekannete slaidid on leitavad programmi alamlehelt.

Terve konverentsi salvestus on vaadeldav Worksup keskkonnas kas lingiga või kasutades Worksup avalehel koodi #PLANEERIMISKONVERENTS2020. Sessioonid üksikute videotena on üles laetud UTTV kodulehele. Samuti on kõik videod lingitud konverentsi kodulehele.

Konverentsi peakorraldajateks on Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing.

Kohtumiseni 2021. aastal järgmisel Tartu Planeerimiskonverentsil!

Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses

Tulenevalt asjaolust, et koroonaviiruse levik on taas hoogustunud, tuleb kõigi avalike kogunemiste puhul järgida viirust ennetavaid reegleid. Seetõttu on oluline, et planeeringute avalikul väljapanekul ja aruteludel oleksid korraldaja poolt tagatud viirust tõkestavad meetmed. Kõikide reeglite eesmärk on tagada ohutus avalikustamistel osalevate inimeste ja spetsialistide tervisele.

Loe edasi »