Eesti väikeasulate uuring aitab kohalikku omavalitsust üldplaneeringu ja arengukava koostamisel

Avaldatud: 4. märts 2019

Eesti peamiseks väljakutseks on rahvastiku kahanemine ja vananemine ning koondumine suurematesse keskustesse. Asustuse arengu üldised suunised määratleb üleriigiline planeering Eesti 2030+ ning selle alusel koostatud maakonnaplaneeringud.

Valminud on Eesti väikeasulate uuring, mille eesmärk on välja selgitada, milline on asulate olukord väljaspool keskuslinnu ning teha ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring teeb asustusüksuste tasemel kättesaadavaks üleriigiliselt võrreldavad alusandmed, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Loe edasi »

Arengud mereplaneeringu koostamisel

Avaldatud: 1. veebr. 2019

Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam. Seejuures tegeletaksegi erinevate merekasutusvaldkondadega nagu näiteks kalandus, meretransport, energeetika, kultuuripärand, rekreatsioon jne.

Loe edasi »

Üldplaneeringuid koostab üle 80% kohalikest omavalitsustest

Avaldatud: 21. jaan. 2019

Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel on kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering ning jõuda selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt kolm aastat pärast algatamist. Tänaseks (2019. aasta algus) koostab üldplaneeringuid üle 60 kohaliku omavalitsuse üksuse 79-st.

Loe edasi »

Ruumilise keskkonna kahanevale ja vananevale elanikkonnale kohandamine

Avaldatud: 3. dets. 2018

3. detsembril 2018 toimus Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks istung, millel oli päevakorras ruumilise keskkonna kahanevale ja vananevale elanikkonnale kohandamine. Komisjonile tegi esitluse (vt ettekanne) planeeringute osakonna nõunik Andres Levald, kes selgitas kohandamise mõistet ja sisu ruumilises planeerimises ja ruumiloomes laiemalt, tutvustas kohandamise laiemat vaadet Euroopas ning kohandavat planeerimist Eestis.

Pidevate muutustega kohandamise pikaajalist plaani vajavad nii kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnad kui ka kasvavad ja noorenevad piirkonnad. Muutusi ennetav tegevus muudab kohandamise võimaluseks, reaktiivne tegevus väljakutseks ning muutuste eiramine probleemiks. Kui ruum kohaneb stiihiliselt, suurenevad taristu majandamise kulud, ei teki kvaliteetne ruum, teenused ei ole kättesaadavad ning süveneb rahulolematus elukeskkonnaga.

Loe edasi »

Tartu planeerimiskonverents

Avaldatud: 8. nov. 2018

Tartus toimus 1. ja 2. novembril planeerijate suursündmus Tartu Planeerimiskonverents. Seekordse konverentsi teema oli “Tõde ja õigus saja-aastase Eesti riigi ruumilises planeerimises”. Konverentsi ettekanded ja pildid on leitavad konverentsi kodulehelt.

Korraldusmeeskond ootab osalejaid ka järgmisel aastal. Kõik ettepanekud 2019. a konverentsi korraldamiseks ja sisuks on oodatud: planeerimiskonverents@ut.ee

Ruumilise planeerimise roheline raamat – tegevuste arutelu Tartus 31.10.2018

Avaldatud: 24. okt. 2018

Juba neljandat korda korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing novembri alguses Tartus planeerimiskonverentsi. Konverentsist on kujunenud oodatud aruteluplatvorm ja kohtumispaik paljudele, kelle töö või tegevus on seotud ruumiotsustega.

Rahandusministeerium on koostamas ruumilise planeerimise rohelist raamatut. Nagu ka 2017. aastal, korraldame konverentsile eelneval päeval rohelise raamatu teemalise arutelu. Tutvustame ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamise käigus tehtud tegevusi ja kujunenud arusaamisi ning selgitame koostamise edasist protsessi.

Loe edasi »

Eesti Planeerijate Ühingu seminaril anti praktikute poolne start uute üldplaneeringute koostamiseks

Avaldatud: 16. okt. 2018

Autorid: Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna analüütik; Heiki Kalberg, Eesti Planeerijate Ühing, AB Artes Terrae OÜ; Pille Metspalu, Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikoson & Ko OÜ ja Pille Tamm, Muhu valla maa- ja planeeringunõunik

Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis Eestis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellel on kohustus koostada uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering. Neist ligi pooled on uue üldplaneeringu juba algatanud. Ka 28-st endistesse halduspiiridesse jäänud omavalitsusest pooled on koostamas uut üldplaneeringut.

79-st omavalitsusest kokku on uue üldplaneeringu algatanud 44 (seisuga 16.10.2018)

Loe edasi »

Õiguskantsler andis seisukoha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu otsustamispädevuse kohta

Avaldatud: 18. sept. 2018

Õiguskantsler andis Jõelähtme Vallavalitsusele selgituse, kes võib üldpalneeringut muutvat detailplaneeringut algatada ja kehtestada. Küsimus on selles, et kas seda võib teha üksnes volikogu või tohib volikogu selle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel edasi volitada valla- või linnavalitsusele.

Õiguskantsler selgitas, et kuna tegemist on üldplaneeringu muutmisega, siis tohib vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 2 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestada vaid volikogu.

Samas ei järeldu seadusest ühemõtteliselt, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on volikogu ainupädevuses. Planeeringu algatamine on meneltustoiming, mis üldjuhul ei mõjuta kellegi õigusi ning enamasti ei saa seda ka eraldi vaidlustada. Ei saa aga täielikult välistada, et kui planeeringu algatab volikogu asemel valla- või linnavalitsus, võib see mõjutada hilisemat planeeringu vaidlustamist.

Õiguskantsleri kirjaga saate tutvuda siin.

Ruumilise planeerimise töötoad 7. ja 8. augustil Ida-Virumaal

Avaldatud: 21. aug. 2018

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitus ning planeeringute osakond korraldasid Ida-Viru välitöödena kaks ruumilise planeerimise töötuba. 7. augustil toimus töötuba Toila vallamajas (Kohtla-Järve ja Sillamäe linn, Toila ja Jõhvi vald) ning 8. augustil Mäetaguse mõisas (Narva ja Narva-Jõesuu linn, Lüganuse ja Alutaguse vald).

Töötoa eesmärgid:

  1. Selgitada kahaneva ning vananeva elanikkonnaga kohandava ruumilise planeerimise ja kavandamise põhimõtteid
  2. Elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastuskava tegevuste selgitamine
  3. Läbi arutada koostatavates üldplaneeringutes käsitletavad teemad, et toetada kohalikke omavalitsusi nende sisulisel lahendamisel

Loe edasi »

Keskkonnamõju tuleb hinnata enne põhimõttelise arendusotsuse tegemist

Avaldatud: 17. aug. 2018

Riigikohus tühistas 8. augusti 2018.a lahendiga Hiiu tuuleparke puudutava osa Hiiu mereala maakonnaplaneeringus, kuna tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.

Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka nt transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja füüsilisest isikust kaebajate kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.

Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on seadusest tulenev kohustus. KSH eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.

„Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,“ märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et mereplaneeringu KSH raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei olnud Riigikohtu hinnangul planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt tühistas Riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.

Lisaks selgitas Riigikohus kaebeõiguse teemat käsitledes, et füüsilistel isikutel ei olnud populaarkaebuse esitamise õigust ja keskkonnaorganisatsioon saab kaebuse esitamisel tugineda vaid keskkonna kaitsega seotud argumentidele.

OTSUS 3-16-1472

Allikas: Riigikohtu uudised