Uuringute teabepäev 6. aprillil 2021

Avaldatud: 30. märts 2021

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus korraldasid eelneval kahel aastal taotlusvooru üldplaneeringutele vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Taotlusvoorude eesmärgiks oli toetada uuringuid ja analüüse valdkondades, mille teadmispõhine kavandamine üldplaneeringus mängib kõige olulisemat rolli parema elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele.

Taotlusvoorudest raha saanud ja praeguseks juba valminud uuringute tutvustamiseks korraldab Rahandusministeerium 6. aprillil 2021 kell 14.00 pärastlõunal teabepäeva. Uuringute teabepäeval tutvustatakse nelja valminud uuringut väga erinevates valdkondades.

Loe edasi »

Planeerimise digipööre – mis see on?

Avaldatud: 24. märts 2021

Digipööre märgib rahandusministeeriumi arendustegevust elektrooniliste lahenduste väljatöötamisel ja digitaalsete võimaluste avardamisel ruumilises planeerimises. See tähendab, et planeeringud ja nende menetlemine peaksid peatselt asuma ühtses loogilises süsteemis, mis koondab ja lihtsustab oluliselt valdkonnas tegutsemist. Sellest ülevaate saamiseks on siia portaali loodud eraldi alamlehekülg: https://planeerimine.ee/digi/.

Loe edasi »

Ruumilise planeerimise digiprojektide ümarlaud

Avaldatud: 12. märts 2021

Rahandusministeerium korraldab 24. märtsil 2021 kl 14-17 planeeringute valdkonna digiprojektide ümarlaua, mille eesmärgiks on tutvustada käimasolevaid digitaalseid arendusi ruumilise planeerimise valdkonnas. Ümarlaud toimub Zoom keskkonnas, mille link saadetakse osalejatele ümarlaua toimumise päeva ennelõunal ja avalikustatakse veebilehel www.planeerimine.ee. Palun registreerige oma osalemine hiljemalt 22. märtsil. Küsimused on oodatud nii kirjalikult enne ümarlaua toimumist kui ka ümarlaua toimumise ajal.

Loe edasi »

Planeeringute avalikud arutelud märtsis 2021

Avaldatud: 3. märts 2021

Alates 3. märtsist 2021 ei ole lubatud avalikud üritused ja avalikud koosolekud siseruumides. Seda nõuet tuleb täita ka planeeringute avalike arutelude kavandamisel.

Avalikke koosolekuid tohib teha välistingimustes, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning tagatud on see, et kokku ei puututa teiste rühmadega (vt täpsemalt Vabariigi Valitsuse korraldus number 282 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud punkt 2014).

Ainult veebis avalike arutelude korraldamine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse mõttega. Seetõttu on ka artiklis “Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses” selgitatud, et avalike arutelude veebis läbiviimine on soovituslik ja seda saab teha vaid juhul, kui kõik osapooled (kelle ring on määratletav) on sellega nõus ning neile on tagatud selleks tehnilised võimalused.

Reeglid kehtivad hetkel kuni 9.05.2021. Võimalusel tuleks avalikud koosolekud selle ajani edasi lükata. Kõikide piirangute eesmärk on tagada avalikustamistel osalevate inimeste ja spetsialistide tervise ohutus.

Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostest

Avaldatud: 2. märts 2021

Kas kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamisel kohustus lahendada muinsuskaitsega seotud küsimusi?

Muinsuskaitsega seonduvaid küsimusi reguleeriv Muinsuskaitseseadus (MuKS) näeb ette, et nii mälestiseks kui muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine kui ka selle läbiviimine on Muinsuskaitseameti pädevuses. Mälestiseks tunnistamise otsustab MuKS kohaselt valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Seega on seadusandja jätnud muinsuskaitseliste küsimuste lahendamise eelkõige riiklikuks ülesandeks.

Küll näeb MuKS § 3 lg 7 ette, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Kultuuripärandi alla kuuluvad ka mälestised ja muinsuskaitsealad, mis kantakse avalikult kasutatavasse kultuurimälestiste registrisse (https://register.muinas.ee/). Seega tuleneb MuKS-st, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks üldplaneeringute koostamisel on mälestiste ja muinsuskaitsealadega arvestamine, sh nende säilitamisele ja kasutuses hoidmisele kaasaaitamine.

Loe edasi »

Riik otsib Suure väina püsiühenduse planeerimiseks konsultanti

Avaldatud: 23. veebr. 2021

Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kuulutas veebruari alguses välja Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke.

Välja kuulutatud rahvusvahelise hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojekti lähteülesande koostamises. Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks

Loe edasi »

Kuidas seada üldplaneeringuga tingimusi maalise asustuse suunamiseks?

Avaldatud: 5. veebr. 2021

Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise spetsialistide koostöö tulemusel valmisid suunised, kuidas seada projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi maalises asustuses. Suunised on juhendmaterjali “Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks” ehk nõustiku täiendav lisa (lisa 3), arvestades et seda oleks võimalik kasutada ka iseseisvana.

Suuniste koostamise eesmärgiks on täpsustada põhimõtteid üldplaneeringus projekteerimistingimuste aluseks olevate üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks maalises piirkonnas väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

Juhendis on samm-sammult selgitatud üldplaneeringu seatavate tingimusteni jõudmist maalises piirkonnas. Põhirõhk on kaalutlustel ja põhjendustel, mis viivad kohapõhiselt ja eesmärgistatult praktilise tulemuseni.

Erialaliidud tegid detailplaneeringute koostamisest ülevaate

Avaldatud: 5. veebr. 2021

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal on soov 2021. aastal koostada praktiline detailplaneeringute juhendmaterjal. Juhendmaterjali koostamise eeltööna on Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös valminud “Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade“.

Ülevaade vastab ennekõike küsimusele, kuidas tuleks koostada detailplaneeringuid, et saavutada tasakaalustatud ruumiline terviklahendus. Töö uurimisküsimused puudutavad nii detailplaneeringu osapooli (peatükk 1), kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja planeerimise põhimõtete juurutamist (peatükk 2), detailplaneeringu lähtekohti (peatükk 3), detailplaneeringu seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega (peatükk 4), detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse komponente (peatükk 5), projekteerimistingimusi (peatükid 6 ja 7) ning detailplaneeringu asjakohasust (peatükk 8).

Avalike koosolekute pidamise piirangud

Avaldatud: 5. veebr. 2021

Vabariigi Valitsus ühtlustas 30. jaanuaril avalike koosolekute pidamise reeglid (vt täpsemalt Vabariigi Valitsuse korraldus number 282 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud). Nõudeid tuleb täita ka planeeringute avalike arutelude kavandamisel.

Üle eesti on siseruumides toimuvad avalikud koosolekud lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: siseruumi täituvus kuni 50% ja osalejate arv kuni 250 inimest. Koosoleku korraldaja peab tagama siseruumides koosolekul osalejatele istekohad, mis on nummerdatud, ja osalejate hajutatuse istumisel. Siseruumides kantakse maski, ürituse korraldaja tagab nii desinfitseerimisvahendite olemasolu kui ka Terviseameti muude juhiste täitmise.

Avalikke koosolekuid tohib teha ka õues, seal peab olema tagatud osalejate arv kuni 500 inimest.

Lisainformatsiooni saab artiklist “Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses“.

Planeeringute menetluse tõhustamise digivõimalused

Avaldatud: 14. jaan. 2021

Valminud on planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks.

Ootus planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks on kerkinud nii ühtse planeeringute andmekogu, ehitisregistri kui ka e-ehituse platvormi arendustega seotud analüüsides kui ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus. Infosüsteemi loomisega planeeringuprotsessid kiireneksid ning suureneks valdkonnas tehtavate otsuste ja toimingute läbipaistvus. Samuti on nullbürokraatia ettepanekute raames viidatud vajadusele luua planeeringute menetlemiseks ja avalikustamiseks ühtne infosüsteem.

Loe edasi »