Eesti Planeerijate Ühingu seminaril anti praktikute poolne start uute üldplaneeringute koostamiseks

Autorid: Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna analüütik; Heiki Kalberg, Eesti Planeerijate Ühing, AB Artes Terrae OÜ; Pille Metspalu, Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikoson & Ko OÜ ja Pille Tamm, Muhu valla maa- ja planeeringunõunik

Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis Eestis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellel on kohustus koostada uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering. Neist ligi pooled on uue üldplaneeringu juba algatanud. Ka 28-st endistesse halduspiiridesse jäänud omavalitsusest pooled on koostamas uut üldplaneeringut.

79-st omavalitsusest kokku on uue üldplaneeringu algatanud 44 (seisuga 16.10.2018)

Loe edasi »

Õiguskantsler andis seisukoha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu otsustamispädevuse kohta

Õiguskantsler andis Jõelähtme Vallavalitsusele selgituse, kes võib üldpalneeringut muutvat detailplaneeringut algatada ja kehtestada. Küsimus on selles, et kas seda võib teha üksnes volikogu või tohib volikogu selle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel edasi volitada valla- või linnavalitsusele.

Õiguskantsler selgitas, et kuna tegemist on üldplaneeringu muutmisega, siis tohib vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 2 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestada vaid volikogu.

Samas ei järeldu seadusest ühemõtteliselt, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on volikogu ainupädevuses. Planeeringu algatamine on meneltustoiming, mis üldjuhul ei mõjuta kellegi õigusi ning enamasti ei saa seda ka eraldi vaidlustada. Ei saa aga täielikult välistada, et kui planeeringu algatab volikogu asemel valla- või linnavalitsus, võib see mõjutada hilisemat planeeringu vaidlustamist.

Õiguskantsleri kirjaga saate tutvuda siin.

Ruumilise planeerimise töötoad 7. ja 8. augustil Ida-Virumaal

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitus ning planeeringute osakond korraldasid Ida-Viru välitöödena kaks ruumilise planeerimise töötuba. 7. augustil toimus töötuba Toila vallamajas (Kohtla-Järve ja Sillamäe linn, Toila ja Jõhvi vald) ning 8. augustil Mäetaguse mõisas (Narva ja Narva-Jõesuu linn, Lüganuse ja Alutaguse vald).

Töötoa eesmärgid:

  1. Selgitada kahaneva ning vananeva elanikkonnaga kohandava ruumilise planeerimise ja kavandamise põhimõtteid
  2. Elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastuskava tegevuste selgitamine
  3. Läbi arutada koostatavates üldplaneeringutes käsitletavad teemad, et toetada kohalikke omavalitsusi nende sisulisel lahendamisel

Loe edasi »

Keskkonnamõju tuleb hinnata enne põhimõttelise arendusotsuse tegemist

Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka nt transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja füüsilisest isikust kaebajate kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.

Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on seadusest tulenev kohustus. KSH eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.

„Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,“ märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et mereplaneeringu KSH raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei olnud Riigikohtu hinnangul planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt tühistas Riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.

Lisaks selgitas Riigikohus kaebeõiguse teemat käsitledes, et füüsilistel isikutel ei olnud populaarkaebuse esitamise õigust ja keskkonnaorganisatsioon saab kaebuse esitamisel tugineda vaid keskkonna kaitsega seotud argumentidele.

OTSUS 3-16-1472

Allikas: Riigikohtu uudised

Üldplaneeringu ülevaatamine ehk lähtekoht ruumilise arengu suunamisele

Sellel aastal on ruumilise planeerimise valdkonnas erakordne aeg. Suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest on lähiajal kujundamas oma ruumilist terviklahendust muutunud oludele vastavaks. Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellest kolmandik on juba oma uue üldplaneeringu algatanud, ülejäänud eeldatavasti algatavad selle poole aasta jooksul. Ka ülejäänud 28-st omavalitsusest peaaegu pooled on hetkel koostamas üldplaneeringut.

Üldplaneeringu koostamist ei alustata tühjalt kohalt. Kohalikel omavalitsustel on olemas kehtivad üldplaneeringud. Seega peab uue koostamisele eelnema analüüs, mis on olnud kehtiva üldplaneeringu tugevused ja nõrkused. Analüüsi eesmärk on selgitada, kas kindla ajaperioodi arengud on vastavuses planeeringus kavandatuga ning sellest lähtuvalt hinnata, millised on planeeringu edasise elluviimise võimalused. Analüüsi ehk kehtiva üldplaneeringu(te) ülevaadet on vaja, et saaks arvestada, millest uue üldplaneeringu koostamisel hoiduda ning milliseid põhimõtteid säilitada. Loe edasi »

Soojas ja rohelises suvepäevas on hea meenutada rohelist raamatut

Autor Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna analüütik.

Euroopa Komisjoni dokumendipoliitikast on roheline raamat tuttav kui analüüsi töövahend, mille eesmärk on ergutada arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on rohelise raamatu formaat suunatud huvitatud pooltele (asutustele, üksikisikutele), keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides ja mõttevahetuses, mille tulemused raamatus kokku võetakse. Kui rohelises raamatus esitatakse mõtted avaliku arutelu ergutamiseks, siis järgneda võiv valge raamat sisaldab ametlikke ettepanekuid valdkonna arendamiseks. Tänu rohelisele raamatule võivad toimuda seadusandlikud arengud.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhtimisel koostatava ruumilise planeerimise rohelise raamatu eesmärk on koos huvigruppidega analüüsida planeerimise valdkonda, mõtestada selle seisu ja püüda mõista, milleni tänased tendentsid meid viivad ja kuidas juhtida arenguid paremuse suunas. Soovime vajadusel teha ettepanekuid parendusteks, muudatusteks regulatsioonides, protsessides, planeerimise juhtimises ja praktikates. Uurime ruumilise planeerimise laiahaardelist ja mitmekihilist valdkonda läbi rohelises raamatus tõstatatud konkreetsete teemade. Loodame läbi arutelude suurendada osapoolte teadlikkust ning luua aruteluplatvorm ruumilise planeerimisega seotud küsimustele. Soovime, et planeerimine jõuaks olulise debatina kõigi erakondade valimisplatvormidele. Loe edasi »

Üldplaneeringu koostamise nõustik annab nõuandeid

Üldplaneering on kohaliku ruumilise arengu aktiivse juhtimise vahend. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega – olemasoleva olukorra analüüs lisa 1 ja üldplaneeringu ülesannete lahendamine lisa 2 – (edaspidi nõustik) annab suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Nõustiku koostas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühm. Nõustikku on koondatud kogu planeerimisprotsessi hõlmav sisuline juhatus olulisemate küsimuste kaupa, millele kohalik omavalitsus leiab paiklikke olusid arvestavad vastused. Tähtsamate teemade kohta esitab nõustik kontrollküsimusi ja toob välja meelespea. Teemade avamisel on nii teksti läbivalt kui ka valikuliselt peatüki lõppu lisatud täpsemat teavet pakkuvad näited.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel, kuid ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, et saada ülevaade üldplaneeringu võimalustest, planeeringu koostamise protsessis aktiivselt osaleda ning langetada põhjendatud planeeringuotsuseid. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi. Loe edasi »

Valminud on rohevõrgustiku planeerimisjuhend

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda eelkõige kohalikele omavalitsustele sisulisi ja tehnilisi soovitusi üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku planeerimiseks. Juhendis antakse ülevaate rohevõrgustiku olemusest, eesmärkidest ja ülesannetest ning tutvustatakse ökosüsteemse lähenemise ja ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni rohevõrgustiku planeerimise kontekstis. Peamine fookus on elurikkuse kaitsel ja säilitamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisel.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhend on  Rahandusministeeriumi poolt koostatava „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ (valmib mais 2018) täpsustav juhend. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend on koostatud Keskkonnaagentuuri tellimusel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Eesti riigi poolt rahastatava projekti „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME) raames.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhend on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehelt või otselingina siit.