Loodusväärtused aitavad väärtustada üldplaneeringut

Jaanuaris 2020 toimusid üldplaneeringute koostamise teoreetilis-praktilised töötoad loodusväärtuste- ja piirangutega seotud teemadel. Töötoad alapealkirjaga “Väärtused ja piirangud (loodus ja ökosüsteemiteenused)” toimusid nii Viljandis, Tallinnas, Sõmerul, Põlvas kui ka Pärnus. Töötubades osales kokku ligi 120 inimest.

Teoreetilisest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Töötoas käsitleti looduskaitse ja elurikkusega seotud teemasid selles võtmes, mida omavalitsused saavad üldplaneeringuga teha kohalike ja riiklike väärtuste määratlemiseks ja kaitsmiseks. Läbivalt ja põhjalikumalt peatuti rohevõrgustikuga seonduvatel nüanssidel. Erinevate nurkade alt pöörati tähelepanu ka ranna- ja kaldaaladele – käsitleti looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi, piiranguid ja võimalusi, samuti üleujutusaladega seonduvat. Lisaks loodusväärtustele peatuti ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitsmise võimalustel.

Loe edasi »

Omavalitsustel avanes võimalus saada üldplaneeringute toetust

Kohalikud omavalitsused saavad alates tänasest kuni 31. märtsini taas taotleda toetust poolelioleva üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks.

Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, kellel on koostamisel üldplaneering olenemata üldplaneeringu algatamise ajast ja hetke menetlusfaasist. Taotluse võivad esitada ka need omavalitsused, kes eelmises taotlusvoorus juba osalesid. Tähtis on, et uuring või analüüs annaks sisendi üldplaneeringu paremaks ja sisukamaks koostamiseks. Toetusmeetme eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge teadmispõhiseks arenduseks ja planeerimiseks. Kui eelmise aasta üldplaneeringute taotlusvoorus toetatavate uuringute ja analüüside teemaderingi ei kitsendatud, siis seekord toetatakse tegevusi, mille teadmispõhine kavandamine mängib kõige olulisemat rolli just parema elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamises.

Loe edasi »

Kutse vormistusnõuete digitaalsete kihtide koostamise praktilistele seminaridele

Eelmise aasta 1. novembril hakkas kehtima Riigihalduse ministri määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kutsume Teid, planeeringute vormistajad, vormistusnõuete digitaalsete kihtide koostamise praktilisele seminarile. Tutvustame kehtima hakanud määruse nõudeid kihtide vormistamisele sõltuvalt joonise koostamise programmist ja erinevat liiki planeeringute jooniste ülesehitusest. Hiljem lisame seminari slaidid infoportaali planeerimine.ee koolitusmaterjalide juurde.

Päevakava:

12.00-14.00 Planeeringute vormistamine joonestusprogrammis (detailplaneeringu näitel)

14.00-16.00 Planeeringute vormistamine GIS-programmis (üldplaneeringu näitel)

Soovi korral võib osaleda vaid joonestusprogrammi (AutoCAD ja MicroStation) või GIS-programmi (MapInfo ja ArcGIS) tutvustusel.

Loe edasi »

Millega arvestada üldplaneeringutes tehnilise taristu kavandamisel

Detsembris 2019 toimusid üldplaneeringute koostamise töötoad sarjas juba neljandat korda, seekord keskenduti tehnilise taristuga seotud teemadele. Viis samasisulist töötuba tingliku pealkirjaga „Tehniline taristu. Kuidas?“ toimusid Viljandis, Sõmerul, Põlvas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 100 inimest.

Teoreetilise osa videosalvestis ja ettekanded on leitavad siit.

Tehnilise taristuga seotud teemadering, mida tuleb ka üldplaneeringut koostades arvestada, on lai. Seekord pühendati rohkem aega ja tähelepanu taristuteemadele, mis on omavalitsuste jaoks uudsed, aktuaalsed ning puudutavad võimalikult paljusid valdu-linnu. Sestap käsitleti teistest teemadest põhjalikumalt taastuvenergeetikaga seonduvat ning koostööd Päästeametiga tuletõrjetaristu arendamisel.

Loe edasi »

Tingimuste seadmise võimalustest üldplaneeringus

Üldplaneeringute koostamise töötoad jätkusid novembris 2019 sarja kolmanda töötoaga „Asustusest tulenevad väärtused ja piirangud (kuidas?)“. Ka seekord toimusid samasisulised töötoad viies erinevas Eesti kohas – Viljandis, Sõmerul, Valgas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilisest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Töötoa teemadering oli lai. Ühiseks nimetajaks oli vajadus otsida ja leida võimalusi, kuidas omavalitsused saaksid üldplaneeringutes märkimiseks töötada välja parimad tingimused. Üldplaneeringus on vaja leida ja argumenteerida väga erinevaid asustust suunavaid maakasutus- ja ehitustingimusi, mis võimaldaks ühelt poolt kohapõhist ja teiselt poolt piisavalt paindlikku elukeskkonna kujundamist. Ja seda nii linnalises kui maalises piirkonnas. Need välja töötatud tingimused saavad üldplaneeringu elluviimise käigus sisendiks detailplaneerimisele ja projekteerimisele. Töötoas käsitleti nii tingimuste seadmise kui ka omandi kitsendamisega seotud praktilisi nüansse ja sellega seotud kaalutlusvajadusi ja –piire. Tõdeti, et üldplaneeringuga määratud tingimuste praktiline mõju hilisemale ruumi kasutamisele võib olla väga suur. Pearõhk peab olema suunatud tulevikku, et tekiks ja säiliks kvaliteetne ruum.

Loe edasi »

Planeeringute ja ehituse digilahenduste infopäevad

Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad 26. novembril Tallinnas ja 28. novembril Tartus digilahenduste infopäevad, mille eesmärgiks on tutvustada käimasolevaid digitaalseid arendusi planeeringute ja ehituse valdkonnas.

Loe edasi »

Vasta küsimustikule ja aita luua sobivaim ruumiloome koolitusprogramm!

Rahandusministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning nende allasutustega on välja töötamas avaliku sektori töötajatele tasuta ruumiloome koolitusprogrammi (seminare), mille fookuses on ruumi kvaliteet, detailplaneeringud, projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba ja riiklik järelevalve.

Kavandamisel on kolm koolitusprogrammi – “RUUMILOOME SEMINAR TIPPJUHTIDELE”, “RUUMILOOME ABC SEMINAR JUHTIDELE JA SPETSIALISTIDELE”, “RUUMILOOME SEMINAR SPETSIALISTIDELE”. Nende koolitusprogrammide sisuteemad on samad, kuid käsitluse põhjalikkus erinev. Seminarid koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiline osa on seotud teoreetilise osa teemadega, sh üheks osaks võib olla õppekäik (vaatlus).

Teoreetilises osas läbivalt:

  • käsitletakse teooriat erinevate krundi kasutamise sihtotstarvete kavandamise eripärasid arvestades;
  • ilmestatakse teooriat parima praktika näidetega või näidetega „ära palun nii tee“;
  • antakse soovitusi kliimamuutustega kohanemiseks ja kuritegevuse riskide maandamiseks;
  • tutvustatakse asjakohaseid vaideotsuseid ja kohtulahendeid;
  • võimalusel käsitletakse ka piirkondlikke eripärasid (nt Ida-Virumaal kaevandamine).

Selleks, et välja töötada tegelikule vajadusele sobivaim koolitusprogramm, palume Sinu kaasabi. Küsimustikule vastamine võtab aega u 30 minutit. Küsimustik on avatud kuni 17. novembrini. Võimalusel palun koonda oma asutuses ka teiste planeerimis- ja ehitustegevusega tegelevate isikute koolitushuvi info. Kui info koondamine pole võimalik, palun edasta küsimustik ka teistele vastamiseks.

Tänasest hakkavad kehtima vormistusnõuded planeeringutele

Riigihalduse minister kinnitas 17. oktoobril määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Tegemist on kõiki liiki planeeringutele kehtivate nõuetega, mis reguleerivad nii planeeringu seletuskirja, jooniseid kui ka vähesel määral lisasid. Vormistusliku külje pealt on eriti olulised nõuded seatud planeeringu joonistele, need tuleb vormistada nii digitaalsete kihtide (vt määruse lisa 1 ja lisa 2) kui ka nende kihtide väljatrükkide ehk esituskujudena.

Määrus aitab tagada planeeringute omavahelist võrreldavust ja paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Nõuete kohaselt vormistatud planeeringuid saab säilitada digitaalsetes andmekogudes ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalikul omavalitsusel on aga jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida oma määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole riigihalduse ministri määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega mõjutab määrus eelkõige ruumilise planeerimise valdkonnas tegutsevaid osapooli – planeeringu koostamise korraldajaid ning konsultante.

Määrus koosneb vaid seitsmest paragrahvist, kuid iga paragrahv reguleerib omaette teemaderingi. Kõige paremini aitab määruse tagamaadest aru saada määruse eelnõu juurde koostatud seletuskiri. Lisaks kavatsevad määruse koostajad läbi viia infopäevi (aeg ja koht täpsustamisel). Abistavaks materjaliks on kindlasti ka näidisfailid enam levinud joonestamis- ja GIS-programmides, mis valmivad lõplikul kujul paari kuu jooksul. Ministeerium on plaaninud koostada määruse seletuskirja ja infopäevade materjalide baasil juhendi, kuidas planeeringute vormistamist edaspidi teha.

Kui kaugele on tänaseks päevaks jõutud uute üldplaneeringutega?

Eesti kõikidest 79st kohalikust omavalitsusest on hetkeseisuga üldplaneeringu koostamisega ametis 67. Üldplaneeringu (joonisel ÜP) tegemine on pikk protsess, mis algab lähteseisukohtade (joonisel LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (joonisel KSH) väljatöötamise kavatsuse (joonisel VTK) koostamisega, sellele järgneb planeeringulahenduse eelnõu ehk eskiisi koostamise etapp ning alles siis saab toimuda avalikustamine ning kehtestamise eeldusena heakskiidu andmine.

Loe edasi »