Planeeringute menetluse tõhustamise digivõimalused

Valminud on planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks.

Ootus planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks on kerkinud nii ühtse planeeringute andmekogu, ehitisregistri kui ka e-ehituse platvormi arendustega seotud analüüsides kui ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus. Infosüsteemi loomisega planeeringuprotsessid kiireneksid ning suureneks valdkonnas tehtavate otsuste ja toimingute läbipaistvus. Samuti on nullbürokraatia ettepanekute raames viidatud vajadusele luua planeeringute menetlemiseks ja avalikustamiseks ühtne infosüsteem.

Loe edasi »

Planeeringute avalikud arutelud Harjumaal ja Ida-Virumaal

Alates 28. detsembrist 2020 ei ole Harju ja Ida-Viru maakonnas lubatud avalikud üritused ja avalikud koosolekud siseruumides. Seda nõuet tuleb täita ka planeeringute avalike arutelude kavandamisel.

Avalikke koosolekuid tohib teha välistingimustes, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning tagatud on see, et kokku ei puututa teiste rühmadega (vt täpsemalt Vabariigi Valitsuse korraldus number 282 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud).

Ainult veebis avalike arutelude korraldamine ei ole otseses kooskõlas planeerimisseaduse mõttega. Seetõttu on ka artiklis “Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses” selgitatud, et avalike arutelude veebis läbiviimine on soovituslik ja seda saab teha vaid juhul, kui kõik osapooled (kelle ring on määratletav) on sellega nõus ning neile on tagatud selleks tehnilised võimalused.

Reeglid kehtivad kuni Vabariigi Valitsus peab võimalikuks piiranguid nendes maakondades leevendada. Võimalusel tuleks avalikud koosolekud selle ajani edasi lükata. Kõikide piirangute eesmärk on tagada avalikustamistel osalevate inimeste ja spetsialistide tervise ohutus.

Valminud on tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend

2020. aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Uuringu koostamist korraldas Rahandusministeerium tühjenevate korterelamute pilootprojekti raames. Uuringu tulemusel valmis kohalikule omavalitsusele mõeldud juhend, “Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks” kahanemise ilmingute prognoosimiseks ja kaardistamiseks ning andmete analüüsi alusel ruumilise kohandamise strateegia koostamiseks. Ruumilise kohandamise strateegia on konkreetsete elukeskkonna kohandamise tegevuste aluseks.

Üldplaneeringu töötubade sari jõudis lõpule – viimases töötoas keskenduti elluviimisele

Novembris toimusid taas üldplaneeringu töötoad, seekord kogunesid viie Eesti piirkonna omavalitsuste planeerijad viimast, üheksandat korda. Füüsiliselt saime koguneda Viljandis, Põlvas, Sõmerus ja Tallinnas, Pärnu piirkonna töötuba otsustati viiruseohu tõttu teha virtuaalne. Kokku osales seekord töötubades ligi 70 osalejat. Töötoas keskenduti üldplaneeringu elluviimise erinevatele aspektidele – mida  üldplaneeringut koostades silmas pidada, et see peale kehtestamist ka elluviidav oleks.

Loe edasi »

Asjakohaste mõjude hindamine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamine (vt lisaks mõju hindamisest planeerimisel).

Eelnevast loetelust KSH korraldamine ja sisu on eraldi reguleeritud nii PlanS-s kui ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ning omab Eestis juba võrdlemisi pikka hindamispraktikat. Teiste asjakohaste mõjude sisu ja  hindamine vajab veel selgitusi ning seetõttu planeeringute menetluses nende hindamise osas vaadatakse tihtipeale ootusega sageli just KSH konsultandi poole. Tuleb teadvustada, et KSH eksperdid on traditsiooniliselt looduskeskkonna spetsialistid ning süvitsi majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine ei kuulu nende pädevusse. Seetõttu on tegemist täiesti eraldi suure teemade valdkonnaga, mis vajab algusest peale õigetesse rööbastesse juhtimist. Kõigepealt tuleks välja selgitada, millistele küsimustele vastuseid otsitakse ning läbi mõelda, kuidas saadavat infot saab kasutada edasiste sammude kavandamisel ja otsuste tegemisel.

Loe edasi »

Tartu planeerimiskonverents

5. novembril 2020 toimus VI Tartu Planeerimiskonverents, mis seekord kandis pealkirja „Planeerimisõigus ja ruum – 25 aastat planeerimisseadust, 100 aastat põhiseadust“ .  

Konverentsi peaesinejatena astusid kuulajate ette riigikohtunik Ivo Pilving, endine Saaremaa vallavanem Madis Kallas ja planeerija Pille Metspalu. Lisaks peaesinejatele oli konverentsi kavas kaheksa paralleelsessiooni linna- ja mereplaneerimisest tehniliste lahenduste ja keskkonnateemadeni. Konverentsi kava ja ettekannete slaidid on leitavad programmi alamlehelt.

Terve konverentsi salvestus on vaadeldav Worksup keskkonnas kas lingiga või kasutades Worksup avalehel koodi #PLANEERIMISKONVERENTS2020. Sessioonid üksikute videotena on üles laetud UTTV kodulehele. Samuti on kõik videod lingitud konverentsi kodulehele.

Konverentsi peakorraldajateks on Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing.

Kohtumiseni 2021. aastal järgmisel Tartu Planeerimiskonverentsil!

Planeeringute menetlemine koroonaviiruse leviku tingimuses

Tulenevalt asjaolust, et koroonaviiruse levik on taas hoogustunud, tuleb kõigi avalike kogunemiste puhul järgida viirust ennetavaid reegleid. Seetõttu on oluline, et planeeringute avalikul väljapanekul ja aruteludel oleksid korraldaja poolt tagatud viirust tõkestavad meetmed. Kõikide reeglite eesmärk on tagada ohutus avalikustamistel osalevate inimeste ja spetsialistide tervisele.

Loe edasi »

Planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs

Käimas on analüüs, mille eesmärk on selgitada vajadusi ja võimalusi planeeringute menetluse infosüsteemi arendamiseks. Analüüsi koostamist juhivad Rahandusministeeriumi planeeringute osakond ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, analüüsi viib läbi CGI Eesti. Analüüsi koostamisel on töörühmades ning aruteludes osalenud mitukümmend valdkonna eksperti nii kohalikest omavalitsustest kui ka asutustest, kes osalevad planeeringute koostamisest koostöö tegijana või kaasatavana (näiteks võrguvaldajad). Samuti on väärtusliku panuse nii tänase olukorra kui arenguvajaduste kaardistamisse andnud planeerimiskonsultandid, kinnisvaraarendajate esindajad ning kogukondade esindajad.

Loe edasi »

Seminar „Kitsenduste seadmine planeeringutega” lükkub edasi!

Teavitame, et väljareklaamitud 2. novembri seminar “Kitsenduste seadmine planeeringutega, sh üldplaneeringuga metsadele seatavad kitsendused” lükkub esineja haigestumise tõttu novembri lõppu. Täpse kuupäeva teatame hiljem.

Kõiki registreerunuid teavitatakse e-kirja teel veel ka personaalselt.