Planeeringute menetlemine eriolukorra järgselt

Avaldatud: 18. mai 2020

Vaatamata asjaolule, et seisuga 18.05.2020 lõppes riigis välja kuulutatud eriolukord (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76) on avalike kogunemiste puhul tegemist sündmustega, kus tuleb jätkuvalt järgida koroonaviirust ennetavaid reegleid. Seetõttu on oluline, et planeeringute avalikul väljapanekul oleksid korraldaja poolt kasutusele võetud viirust tõkestavad meetmed. Kõigi reeglite eesmärk on tagada avalikustamistel osalevate inimeste tervise ohutus. Vajadusel avaldame täiendavat teavet või täiendame infot jooksvalt, sealhulgas küsimuste ja vastuste (KKK) rubriigis.

1. Planeerimisseaduse kohastel planeeringute avalikel väljapanekutel peavad isikud saama tutvuda kõikide planeeringu materjalidega. Seda nii elektroonselt kui vajadusel ka mitte elektroonsete materjalidega selleks välja kuulutatud asukohtades (linna- ja vallakeskused, linnaosad). Oluline on, et oleks tagatud seaduses toodud eesmärgi täitmine – luua reaalne võimalus kõigile huvitatud isikutele planeeringu materjalidega tutvumiseks.

Loe edasi »

Suur pilt – omavalitsused vahetasid kogemusi üldplaneeringus asustuse arengu kavandamises

Avaldatud: 14. mai 2020

Märtsikuus toimusid plaanipäraselt üldplaneeringute koostamise praktilised töötoad alapealkirjaga “Suur pilt” Viljandis, Põlvas ja Sõmerul. Üleriigilise eriolukorra tõttu jäid Pärnu ja Tallinna töötoad esialgu ära. Need korraldati aprilli lõpus juba uueks normaalsuseks kujunenud veebiversioonis.

See oli järjekorras juba kuues seeria möödunud suvel alguse saanud töötubade programmist – kui esimesed viis töötuba olid teoreetilis-praktilised, siis tänavu kevadel jätkati praktiliste töötubadega. Kogu poolepäevase töötoa vältel keskendutakse omavalitsuste endi praktiliste kogemuste jagamisele ja töö käigus tekkinud küsimuste lahendamisele – ekspertide teoreetilisi ettekandeid töötubade päevakavas enam ei ole.

Loe edasi »

Valminud on täiendatud Natura hindamise juhis!

Avaldatud: 5. mai 2020

Kui planeeringu elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamise käigus läbi viia nn Natura hindamine.

Natura hindamine on praktikas omandanud suure õigusliku siduvuse otsustaja jaoks – kui ebasoodne mõju ei ole välistatud, ei tohi tegevuse elluviimist lubada. Seda ka juhul, kui tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, millele järgneb menetlusi (nt detailplaneering, ehitus- ja tegevusluba), kus on võimalik täpsemalt hinnata kavandatava tegevuse mõju Naturale ja leida sobilikke keskkonnameetmeid.

Natura hindamise läbiviimise abistamiseks on uuendatud juhiseid loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis.

Loe edasi »

Valminud on planeeringu jooniste kihtide vormistamise juhend

Avaldatud: 19. apr. 2020

Eelmise aasta 1. novembril hakkas kehtima Riigihalduse ministri määrus “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Alates 1. maist 2020 peavad kehtestamisel nõuetele vastama pooleliolevad üldplaneeringud ning 1. novembrist 2020 peavad kehtestamisel nõuetele vastama ka kõik detailplaneeringud.

Planeeringu digitaalsete jooniste koostamise abimaterjalina on Rahandusministeeriumil valminud enamlevinud programmides näidisfailid ja planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend.

Loe edasi »

Lõppes üldplaneeringute toetusmeetme taotlusvoor

Avaldatud: 3. apr. 2020

31. märtsil lõppes üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside taotlusvoor. Kokku esitati 15 taotlust kogusummas 217 153,44 eurot. Rahastamisotsused tehakse hiljemalt 11. juuniks.

Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Toetuse minimaalne suurus on 8500 eurot. Maksimaalne toetuse summa ühe omavalitsuse taotluse kohta on 10 000 eurot ja mitme kohaliku omavalitsuse ühistaotluse kohta 30 000 eurot.

Toetust jagatakse koostamisel oleva üldplaneeringu jaoks alljärgnevate tegevuste osas:

  • Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine, sh tiheasustusalade ja miljööväärtuslike alade ruumilise paiknemise ja kavandamise põhimõtete täpsustamine ning kahanemisega kohanemise kavandamine.
  • Ettevõtluse arengut suunavate tingimuste täpsustamine, sh ettevõtluseks sobilike alade ruumilise paiknemise ja kavandamise põhimõtete täpsustamine.
  • Liikuvust ja ligipääsetavust suunavate tingimuste täpsustamine, sh teede ja tänavate (liikuvustaristu) kavandamise põhimõtete ja ruumilise paiknemise täpsustamine.
  • Taastuvenergia tootmist suunavate tingimuste täpsustamine, sh taastuvenergia tootmise viiside, kavandamise põhimõtete ja ruumilise paiknemise täpsustamine.
  • Rohetaristut suunavate tingimuste täpsustamine, sh rohevõrgustiku, rohealade, metsade, kõrgendatud avaliku huviga metsade, linnametsade, parkide ruumilise paiknemise ja nende kasutamisega seotud tingimuste ja põhimõtete täpsustamine.

Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“.

Planeeringute menetlemine eriolukorra tingimustes

Avaldatud: 17. märts 2020

12. märtsil 2020 kuulutati kogu riigis välja eriolukord kuni 1. maini 2020 (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76), mida pikendati 17. maini 2020. Eriolukorra kestel on keelatud kõik avalikud kogunemised. Nimetatud keelu puhul on tegemist kohustuse, mitte võimalusega.

Anname soovitusi ja juhiseid, kuidas eriolukorra tingimutes menetleda planeeringuid. Täiendame infot vastavalt vajadusele jooksvalt, sealhulgas küsimuste ja vastuste (KKK) rubriigis küsimuste laekumise sagedust ja sisu arvestades. Uued juhised anname 18. mail.

AVALIKUD ARUTELUD

1. Kõik eriolukorra ajaperioodil toimuma pidanud planeeringute avalikud arutelud tuleb lükata edasi ja mitte välja kuulutada uusi planeeringute avalikke arutelusid. Edasilükkamise õiguslikuks aluseks on haldusmenetluse seaduse § 41, mis näeb ette, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kuna tähtajast mittekinnipidamise põhjuseks on eriolukorra väljakuulutamine, sh avalike kogunemiste keelamine kogu riigis, on tõenäoline toimingu sooritamise ehk avaliku arutelu korraldamise uus aeg seotud avalike kogunemiste keelu lõppemisega.

Loe edasi »

Ruumilise planeerimise põletavamad teemad said kaante vahele

Avaldatud: 16. märts 2020

Ruumilise planeerimise roheline raamat on sissevaade Eesti planeerimispraktikasse 25 aastat pärast taasiseseisvumisjärgse planeerimisregulatsiooni jõustumist. Igas planeeringus püütakse leida tasakaalu era- ja avaliku huvi vahel ning otsustada, kui täpsed või üldised reeglid konkreetse planeeringuga seatakse. Planeeringu koostamine on ainus haldusmenetlus, mille raames kaalutletakse valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus.

Roheline raamat sisaldab ettepanekuid nii planeerimispraktika kui planeerimissüsteemi parendamiseks, keskendudes Eestis planeerimisseaduse alusel toimuvale ruumilisele planeerimisele. Käsitletud on näiteks planeeringus osalejate ringi, samuti raha rolli planeerimisotsuste suunamisel, aga on ka arutletud tõhusama planeerimismenetluse ja parema praktika saavutamise teemadel. Teemasid on kokku 11, igas käsitletud teemas on kirjeldatud valdkonna soovitud seisu, probleeme ning võimalikke parendusi.

Rohelises raamatus on hoidutud täpsete tegevuste loetlemisest valdkonna arendamiseks, kuna käsitletavate teemade lõikes on muudatusi võimalik ellu viia väga erinevatel viisidel. Vastavalt vajadusele peab toimuma planeerimisvaldkonna edendamine läbi parema praktika, õigusaktide muutmise, selgituste ja kui vaja ka kohtulahendite. Vajalikud muudatused süsteemis tuleb igal juhul põhjendada. Selleks tuleb edaspidi silmas pidada ühiskonnas toimuvaid muutusi, millega planeerimissüsteem peab pidevalt kohanema.

Paljut, mida rohelises raamatus kirjeldatakse, saab arvestada juba täna, igapäevases planeeringute koostamise töös. Roheline raamat aitab planeeringute koostamises osalejatel täpsemalt mõista oma ülesandeid ja aidata kaasa hea ruumilahenduse kujunemisele iga konkreetse planeeringumenetluse käigus.

Reisirongiliikluse potentsiaal

Avaldatud: 5. märts 2020

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise alusmaterjalina uuris AS Regio 2010. aastal potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulka ja tagamaid, mida kasutati elanike liikuvuse kirjeldamisel.

Rahandusministeerium vaatas üleriigilise planeeringu üle 2020. aasta alguseks. Planeeringu ülevaatamisel tuleb arvestada ühiskonnas ja keskkonnas toimunud muutusi ning analüüsida, kas ja kuidas need võivad mõjutada üleriigilise planeeringu elluviimist.

Planeeringu ülevaatamise käigus oli asjakohane teha reisirongiliikluse kasutajate kordusuuring „Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast“. Uuringust möödunud ligi kümne aasta jooksul toimunud muudatused on oluliselt reisirongiliikluse kasutajaid ja kasutatavust mõjutanud. Nendeks on muuhulgas rahva ja eluruumide loendus ja elanike registri korrastamine, elanikkonna koondumine Tallinna ja Tartu tagamaale ning raudteevõrgu ümberkorraldused.

Loe edasi »

Ruumiloome ja kvaliteetse ruumi põhialused

Avaldatud: 21. veebr. 2020

Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad erinevad valitsusasutused koos allasutustega. Näiteks on ruumiline planeerimine ja riigivara otsused Rahandusministeeriumi valitsusalas. (Loodus)keskkond ning selle kaitse, maavarad, maakasutus ja riigile kuuluva maa planeerimine on Keskkonnaministeeriumi valitseda. Ehitustegevust, taristuid ja liikuvust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonda koordineerib Kultuuriministeerium.

Ehitiste kavandamise ja ehitamise eest vastutavad riigipoolsete tellijatena erinevad riigiasutused ja riigi äriühingud, sh nt Maanteeamet, Tallinna Sadam ja Riigi Kinnisvara AS. Kohaliku omavalitsuse üksused on nii ehitiste tellijad kohtadel kui ka kohaliku ehitustegevuse koordineerimise eest vastutajad. Valdkondlike ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutuste, äriühingute ja asutuste ring on veel palju laiem.

Kes vastutab ruumiloome kvaliteedi eest? Millised on kvaliteetse ruumi kriteeriumid? Kes on ja kes peaks olema kvaliteetse ruumi tellija?

Loe edasi »