Detsembris 2019 toimusid üldplaneeringute koostamise töötoad sarjas juba neljandat korda, seekord keskenduti tehnilise taristuga seotud teemadele. Viis samasisulist töötuba tingliku pealkirjaga „Tehniline taristu. Kuidas?“ toimusid Viljandis, Sõmerul, Põlvas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 100 inimest.

Teoreetilise osa videosalvestis ja ettekanded on leitavad siit.

Tehnilise taristuga seotud teemadering, mida tuleb ka üldplaneeringut koostades arvestada, on lai. Seekord pühendati rohkem aega ja tähelepanu taristuteemadele, mis on omavalitsuste jaoks uudsed, aktuaalsed ning puudutavad võimalikult paljusid valdu-linnu. Sestap käsitleti teistest teemadest põhjalikumalt taastuvenergeetikaga seonduvat ning koostööd Päästeametiga tuletõrjetaristu arendamisel.

Üldplaneeringute koostamise töötoad jätkusid novembris 2019 sarja kolmanda töötoaga „Asustusest tulenevad väärtused ja piirangud (kuidas?)“. Ka seekord toimusid samasisulised töötoad viies erinevas Eesti kohas – Viljandis, Sõmerul, Valgas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilisest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Töötoa teemadering oli lai. Ühiseks nimetajaks oli vajadus otsida ja leida võimalusi, kuidas omavalitsused saaksid üldplaneeringutes märkimiseks töötada välja parimad tingimused. Üldplaneeringus on vaja leida ja argumenteerida väga erinevaid asustust suunavaid maakasutus- ja ehitustingimusi, mis võimaldaks ühelt poolt kohapõhist ja teiselt poolt piisavalt paindlikku elukeskkonna kujundamist. Ja seda nii linnalises kui maalises piirkonnas. Need välja töötatud tingimused saavad üldplaneeringu elluviimise käigus sisendiks detailplaneerimisele ja projekteerimisele. Töötoas käsitleti nii tingimuste seadmise kui ka omandi kitsendamisega seotud praktilisi nüansse ja sellega seotud kaalutlusvajadusi ja –piire. Tõdeti, et üldplaneeringuga määratud tingimuste praktiline mõju hilisemale ruumi kasutamisele võib olla väga suur. Pearõhk peab olema suunatud tulevikku, et tekiks ja säiliks kvaliteetne ruum.

Septembri lõpus ja oktoobris 2019 jätkus üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele teise töötoaga „Asustus. Kuhu üldse?“. Taaskord toimusid töötoad viies erinevas Eesti kohas – Tallinnas, Viljandis, Valgas, Sõmerul ja Pärnus, töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid  siit.

Seekord olid fookuses asustuse kavandamisega seotud teemad – maakonnaplaneeringuga paika pandud asustuspõhimõtete täpsustamine rahvastikuprotsesse arvestades, keskuste võrgu kujundamine ning sealse elukeskkonna kavandamine. Samuti käsitleti asustuse suunamisega otseselt seotud valdkondi – olulise ruumilise mõjuga ehitiste kajastamine üldplaneeringutes, kliimamuutustega kohanemine ning arhitektuuri- ja arheoloogiapärandiga arvestamine.

Septembris sai alguse üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele. Esimene töötuba „Üldplaneering kui võimalus“ viidi läbi viies erinevas Eesti paigas – Viljandis, Sõmerul, Tallinnas, Valgas ja Pärnus. Kokku osales ligi 160 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Esimese töötoa eesmärk oli anda sissejuhatav ülevaade ruumilise planeerimise põhimõtetest ja olemusest laiemalt, mõtestada lahti üldplaneeringu üldisemat strateegilist ülesannet, seostada seda teiste strateegiadokumentidega, käsitleda planeeringulahenduste mõju ning  sihtrühmade kaasamist.