Selgitused

Rahandusministeerium on kohalikele omavalitsustele selgitanud aktuaalseid teemasid ja andnud enamlevinud küsimustele vastuseid läbi ringkirjade. Ringkirjad on koondatud siia lehele järjestuses uuemad eespool.

15. novembril 2019 saatis Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele infokirja  riigihalduse ministri määruse kohta

1. Käesoleva aasta 1. novembril hakkas kehtima vormistusnõuete määrus.

Riigihalduse minister andis 17. oktoobril määruse nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded. Määruse andmise aluseks oli planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõikes 6 toodud volitusnorm. Määruses on toodud kõiki liiki planeeringutele kehtivad nõuded, mis reguleerivad nii planeeringu seletuskirja, jooniseid kui ka vähesel määral lisasid. Seega mõjutab määrus eelkõige ruumilise planeerimise valdkonnas tegutsevaid osapooli – planeeringu koostamise korraldajaid (kohalikke omavalitsusi, samuti Rahandusministeeriumit ja teisi ministeeriume, kellele planeeringu koostamine ülesandeks on tehtud) ning nende planeerimiskonsultante.

Määrusega seatud nõuded näevad ette, et edaspidi on kõik kehtestatavad planeeringud digitaalselt vormistatud. Planeeringu vormistatavad osad on planeerimise tulemusena valminud seletuskiri ja joonised ning planeeringu juurde kuuluvad lisad. Planeeringu joonised koosnevad nõuete järgi vormistatud digitaalsetest kihtidest (vt määruse lisa 1 ja määruse lisa 2) ning nende kihtide loetavalt kujundatud esituskujudest (vt käesoleva kirja p 3). Määruse koostamisel tehti tihedat koostööd mitmete huvigruppide ja asutustega. Määrus on läbinud kolm tutvustamise ja praktikutelt sisendi saamise ringi (kaks mitteametlikku ja ühe ametliku kooskõlastusringi), mil vormistusnõuded saadeti arvamuste avaldamiseks kohalikele omavalitsustele, kohalike omavalitsuste liidule, planeeringutega kokku puutuvatele ametkondadele ja erialalistele huvigruppidele. Saadud asjakohane ja planeerimise praktikat sisaldav tagasiside oli väärtuslikuks sisendiks määruse koostamisele.

2. Miks seda määrust vaja on?

Määruse kehtestamine on vajalik, et tagada planeeringu vormistamine ja ülesehitus ühtselt kogu Eestis. Rahandusministeeriumi poolt 2019. a alguses tellitud uuringust Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamine selgus, et Eestis on kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Enamjaolt on kehtivad detailplaneeringud kättesaadavad paberkandjal, kuid mitte alati arhiivis, vaid sageli konkreetse ametniku käes või mujal süstematiseerimata ja avalikkusele kättesaamatul kujul. Vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on kättesaadavad masinloetaval kujul.

Üldplaneeringute kättesaadavuse kohta puudub informatsioon, kuid eeldada võib, et ka nende kättesaadavus on suures osas tagatud pigem paberkandjal.

Määrus aitab tagada planeeringute omavahelist võrreldavust ja paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Nõuete kohaselt vormistatud planeeringuid saab säilitada digitaalsetes andmekogudes ning planeeringulahendust saab efektiivsemalt kasutada edaspidise ehitustegevuse ja maakasutuse alusena. Loodetavasti tõhustub ehitustegevuse õiguspärasuse kontroll, sest näiteks praegu tuleb ehitusloa, mis on kättesaadav ehitisregistrist, planeeringule vastavuse hindamiseks otsida planeeringut kohaliku omavalitsuse kodulehelt või arhiivist. Planeeringute digitaalsel ja ühetaolisel vormistamisel on aga planeeringud kergemini leitavad, mistõttu muutub lihtsamaks ka ehituslubade planeeringutele vastavuse kontrollimine.

Seni on planeeringute vormistamise ja ülesehituse nõuded olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on vajadusel reguleerinud kohalikud omavalitsused iseseisvalt või siis on need olnud reguleerimata. Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida oma määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid selles osas, mis ei ole riigihalduse ministri määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu.

3. Milline on määruse sisu?

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala: määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele planeeringutele nende kehtestamisel. Lisaks märgib paragrahv, et kuigi edaspidi tuleb järgida planeeringute vormistamisel määruse nõudeid, võib nendes küsimustes, mida määruses ei reguleerita, kohalik omavalitsus anda ise välja õigusakte. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus vajadusel reguleerida näiteks planeeringute leppemärke, menetluskorda või arhiveeritavate eksemplaride arvu.

Üldised nõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele on kirja pandud määruse § 2. Planeering koosneb joonistest ja seletuskirjast ning nende juurde kuuluvatest lisadest, mis võib olla näiteks asjakohaste mõjude (nt sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike või looduskeskkonnaga seotud mõjude) hindamise või vajadusel keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, eksperthinnang vms. Selles paragrahvis on toodud nii planeeringu digitaalselt vormistamise nõue kui ka tingimus, et planeeringutes (nii joonistel kui seletuskirjas) peab olema üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt vahet tehtud kolme erinevat tüüpi infol: millised on ruumilise terviklahenduse tagamiseks määratud tingimused, millised on nende tingimuste seadmise aluseks olnud põhjendused ning millised on alusandmed.

Nõuded planeeringu seletuskirjale on sätestatud §-s 3. Seal on loetletud seletuskirja põhimõttelised osad, millest sõnaline osa ehk planeeringu tekst peab koosnema. Seletuskirjast peab selguma tervikliku ruumilahenduse mõte ning tingimused selle saavutamiseks ja tagamiseks.

Määruse §-s 4 seatakse nõuded planeeringu jooniste esituskujule (neid nimetatakse tavaliselt lihtsalt joonisteks). Jooniste esituskujud on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid, mida saab veebis esitleda (tavaliselt pdf kujul) ja vajadusel välja trükkida. Need on vajalikud selleks, et vormistatav joonis oleks loetav ja andmed oleksid rühmitatud (nt tehnovõrkude joonis).

Määrusega seatud nõuded jooniste digitaalsetele kihtidele (määruse § 5) aitavad edaspidi planeeringute jooniseid digitaalselt kasutada. Digitaalsed kihid ehk andmegrupid koosnevad nii jooniste alusandmetest ja esituskihtidest kui ka planeeringulahenduse kehtestatud kihtidest. See tähendab, et digitaalsed kihid kajastavad kogu planeeringu koostamise jaoks vajalikke infokihte. Nendele andmekihtidele, mida pole loodud planeeringulahendusega (nt mõõdistatud kihid, rasteraluskaardid, leppemärgid, navigatsiooni teave, olemasolevad kitsendusi põhjustavad objektid jne), ei lisata kehtestatud planeeringulahenduse infot. Planeeringuga loodud info tuleb panna omaette kihtidele ehk planeeringulahenduse kehtestatud kihtidele. Kehtestamise järgselt tuleb digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri esitada maakatastri pidajale ehk Maa-ametile (vt määruse lisa 1). Samuti tuleb maakatastri pidajale esitada määruse lisa 2 kohaselt vormistatud planeeringulahenduse kehtestatud kihid ise. Lisas 2 on määratud planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamise tehniline kirjeldus ehk nõuded kihtide koostamiseks.

4. Millal ja kuidas määrust rakendada?

Määrus jõustus 1. novembril 2019. See tähendab, et kõik planeeringud, mis algatatakse ja koostatakse pärast seda kuupäeva, peavad planeeringu kehtestamisel vastama vormistusnõuete määrusele. Kohalikul omavalitsusel tuleb seda arvestada juba planeeringute algatamisel, lähteseisukohtade koostamisel, hangete tegemisel ja avalikustamisel.

Pooleliolevatele planeeringutele sätestatakse määruse §-ga 7 nn üleminekuaeg, mille jooksul oleks võimalik enne määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumisel veel pooleli olevad planeeringud määrusega vastavusse viia

Kuna planeeringute koostamine on pikk protsess, mis mõnikord kestab aastaid, siis on planeeringutele, v.a detailplaneeringud, üleminekuajaks ette nähtud pool aastat. See tähendab et üldplaneeringud ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud mille koostamine on pooleli ja need kehtestatakse hiljem kui 1. mai 2020, peavad kehtestamisel vastama määruses toodud nõuetele. Seega on vajalik määruse nõuetega kooskõlla viia koostamisel olevad üldplaneeringud (vt artikkel Kui kaugele on tänaseks päevaks jõutud uute üldplaneeringutega?), sest üldplaneeringus sisalduvad maakasutus- ja ehitustingimused peavad olema arusaadavad ja järgitavad kõigile ühtemoodi. Üldplaneeringud on aluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringute koostamisel ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste väljastamisel.

Pooleliolevatele detailplaneeringutele rakendatakse määrust alates 1. novembrist 2020. Kuna enne määruse jõustumist algatatud, kuid veel kehtestamiseni jõudmata detailplaneeringute hulk on oluliselt suurem kui teistel planeeringu liikidel, ja seega ka võimalik vormistusliku külje täiendamise või muutmise vajadus on ulatuslikum, siis nende osas on määrusega vastavusse viimise ajaks nähtud ette 12 kuuline tähtaeg määruse jõustumisest. Seega koostamisel olevad detailplaneeringud, mis kehtestatakse peale 1. novembrit 2020, peavad kehtestamisel vastama määruses toodud nõuetele. Vältimaks kehtestamisel määruse nõuetega mittevastavust, on juba koostamise ajal soovituslik määruse nõudeid järgida.

Pooleliolevate planeeringute nõuetega vastavusse viimine ei too kaasa ülemäärast kiirustamist ega ka märkimisväärset halduskoormust. Teatud kulud, eelkõige ajaline kulu või teatav koormuse tõus võivad siiski esineda, kuid see ei kaalu üles üldist kasu, mis saavutatakse vormistunõuete ühtlustamisega terves Eestis. Planeeringuid kasutavate erinevate osapoolte informatsiooni ühtlustamine ja riigi ühtsesse andmekogusse korrektselt vormistatud planeeringute kättesaadavus kaaluvad võimalikud kulud üles. Koostamisel olevate planeeringute ümbervormistamisega tekkiv lisakulu on iga planeeringu puhul vaid ühekordne, sest planeering tuleb nõuetekohaseks vormistada kehtestamise hetkeks.

5. Mida Rahandusministeerium teeb, et aidata KOV-del paremini määrusest rakendada?

Ministeerium on määruse väljatöötamise perioodil 2019 teinud ja kavatseb ka 2020 aastal läbi viia määruse tehnilisi selgitamisi ja infopäevi kõigile huvilistele.

Ministeeriumil on kavas koostada määruse rakendamiseks seletuskirja baasil juhend, mis aitaks planeeringute vormistamist edaspidi teha. Plaanime juhendi valmis saada järgmise aasta esimeses pooles. Juhendmaterjali oluliseks osaks on viited nõuete kohaselt vormistatud jooniste näidisfailidele, mida kavandame koostada kõikides enamlevinud joonestamis- ja GIS-programmides. Näidisfailid plaanime kättesaadavaks teha juba käesoleva aasta lõpuks.

Rohkem informatsiooni vormistusnõuete määruse ja infopäevade kohta leiate portaalist, kust on kättesaadav nii määrus, kui ka määruse eelnõu juurde koostatud seletuskiri ja seletuskirja lisaks olev kooskõlastustabel. Portaalist on tulevikus leitavad ka juhendmaterjalid.

Lisaks soovime teavitada Teid riiklikult kehtivate planeeringute ühtse andmekogu arendamisest, mille eesmärk on lihtsustada planeeringuandmete ristkasutust ning vähendada kehtivate planeeringute leidmisele kuluvat aega. Ühtse andmekogu loomise vajalikkust on rõhutanud ka 2019. aastal valminud Planeeringute andmekogu eeluuring ja tulevikuvaate (TO-BE) analüüs samuti on tegevus ülesandena esitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Nii analüüsi koostamisel kui Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamise uuringu teostamisel kerkis korduvalt üles küsimus, kas ja millal arendatakse välja ka planeeringute menetluse ühtne infosüsteem. Hetkel planeeringute menetlemise riiklikku infosüsteemi arendamist ei toimu, järgmistel aastatel on Rahandusministeeriumil kavas põhjalikumalt analüüsida kas ning millisel kujul oleks vastava infosüsteemi arendamine otstarbekas.

21. juunil 2019 saatis Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele infokirja planeeringute koostamiseks

Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud 51 kohalikku omavalitsust on tänaseks algatanud kogu haldusterritooriumit hõlmava üldplaneeringu, et kavandada omavalitsusele terviklik ruumilahendus. Kokku on üle Eesti üldplaneeringut koostama asunud 64 kohalikku omavalitsust 79-st ja see arv on suurenemas. Üle 25 kohaliku omavalitsuse on hanke kaudu leidnud või peagi leidmas üldplaneeringu koostamisel endale toeks planeerimiskonsultandi. Lisaks on mitmeid omavalitsusi, kellel on võimekus koostada üldplaneering oma jõududega.

Planeeringust on kasu siis, kui see on aja- ja asjakohane, elluviidav ning kooskõlas soovitud arengu eesmärkidega. Tunnustame ja soovime toetada omavalitsusi selles töömahukas ja Teie valla või linna edasiste arenguvõimaluste jaoks olulist mõju omavas protsessis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse tähtsaim töövahend ruumilise arengu kavandamisel, selle tähendust koostoimes arengukavaga ei saa kohaliku elu strateegilise juhtimisvahendina alahinnata. Üldplaneeringu alusel tehtavad ruumiotsused omavad olulist mõju nii omavalitsuses tegutsevate ettevõtjate kui ka elanike jaoks. Üldplaneeringu koostamisel kokkulepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks kohaliku omavalitsuse edasise maakasutus- ja ehitustegevuse kavandamisel.

Kohalikel omavalitsustel on üldplaneeringu koostamisel juhtiv roll. See tähendab kohustust võtta vastutus nii planeeringulahenduse koostamise, koostöö kui ka planeeringu elluviimise eest. Rahandusministeerium toetab kohalikke omavalitsusi uute üldplaneeringute koostamisel läbi erinevate meetmete – koolitused, praktilised töötoad, asjakohased uuringud, juhised.

1. Üldplaneeringu koostamine s.h vajadusel konsultatsioonihanke läbiviimine

Oleme koondanud veebilehele planeerimine.ee üldplaneeringute koostamist abistavaid juhendeid, ametkondade ettekannete slaide, koostööd, kooskõlastamist ja kaasamist puudutavaid materjale, teavet üldplaneeringu uuringute ja analüüside meetme ning üldplaneeringu töötubade kohta jmt. Kõik üldplaneeringu koostamiseks olulisim info ja materjalid leitavad alajaotusest üldplaneeringute koostamine 2019-2020, materjal täieneb jooksvalt.

Üldplaneeringu koostamise tõhusaim juhendmaterjal on „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on valminud eelmisel 2018. aasta kevadel Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühmas. Nõustikku on koondatud kogu planeerimisprotsessi hõlmav sisuline juhatus olulisemate teemade kaupa, millele kohalik omavalitsus leiab paiklikke olusid arvestavad lahendused. Üldplaneeringu koostamine peab algama olemasoleva olukorra analüüsimisest (vt nõustiku lisa 1), andmete mõtestamisest, seoste leidmisest, järelduste tegemisest. Analüüsi tulemusena selgitatakse välja, mis olemasolevas olukorras ja senistes arengusuundumustes toetab või pärsib valitud arengu-eesmärkide saavutamist. Üldplaneeringu teise osa moodustab reeglite kogum, mis toetab visiooni elluviimist. Seda saab teha läbi üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt nõustiku lisa 2).

Täna koostatavate planeeringute sisu raamistab tervikuna vajadus kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks, seejuures valdavates piirkondades kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Selleks aitavad sihte seada „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“.

Üldplaneeringu koostamine on intellektuaalselt keerukas tegevus, mis nõuab tasemel meeskonda ja head koostööd. Omavalitsustel, kes on hanget ette valmistamas, soovitame panustada tehnilise kirjelduse läbimõtlemisse, kui esimesse sammu kvaliteetse üldplaneeringu saavutamisel, s.h pakkumuse hindamise kriteeriumite sõnastamise selgusele. Madalaima hinnaga pakkumus ei võrdu üldplaneeringu puhul automaatselt majanduslikult soodsaima pakkumusega. Riigihangete seadus võimaldab läbi viia väärtuspõhiseid hankeid, kus lisaks maksumusele saab seada ka sisulisi hindamiskriteeriume. Hanke ettevalmistamisel võiksite tutvuda „Soovitustega ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“. Kogemused on näidanud, et tegutsedes targa ja nõudliku tellijana, on võimalik saada oluliselt kvaliteetsemaid tulemusi.

Lisaks soovitame uuesti üle vaadata planeerimisseaduse 2. peatükk, mis annab nii omavalitsusi, maa- ja metsaomanikke kui ka ametkondi ühendavad põhimõtted. Põhimõtete paremaks mõistmiseks on koostatud selgitav dokument „Planeerimise põhimõtete rakendamine“.

Maakonnaplaneeringud on riigi poolt koostatud ruumilised planeeringud, mis lähtuvad üleriigilise planeeringu põhimõtetest, kuid annavad suunised üldplaneeringute koostamiseks. Kõik uued maakonnaplaneeringud on kehtestatud aastatel 2017-2019. Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu alus. Sisuliste kohapõhiste väljakutsete lahendamisel on kohalikule omavalitsustele parimateks partneriteks Rahandus-ministeeriumi regionaalhalduse osakonna piirkondlike talituste ruumilise planeerimise peaspetsialistid, kelle kontaktid on leitavad aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/kontakt.

2. Üldplaneeringu koostamise töötoad 2019-2020

Üldplaneeringute koostamise toetamiseks viib Rahandusministeeriumi koostööpartner Vesterra OÜ koos valdkondlike ekspertidega läbi töötoad üheksal korral viies Eesti regioonis, toimumiskohaga Viljandis, Virumaal Sõmerus, Tallinnas, Valgas ja Pärnus.

Töötubade eesmärk tõsta kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimisega tegelevate ametnike ja töötajate (s.h planeerimisspetsialistid, arenguspetsialistid, valla- ja linna-arhitektid, abivallavanemad ja -linnapead, vallavanemad ja linnapead, volikogu liikmed jne) võimekust ja saada nõu valdkondlikelt ekspertidelt kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel ja elluviimisel. Muuhulgas teha kindlaks piirkonna jaoks olulised valikud ja planeerida selle arengut läbimõeldult. Kuigi töötubade formaat on suunatud eelkõige kohalikule omavalitsusele, on töötubadest saadav informatsioon kasulik ka omavalitsuse valitud konsultandile.

Esimesed viis töötuba on teoreetilis-praktilised töötoad. Teoreetilises osas annavad vald-kondlikud eksperdid (arendusstrateeg; kommunikatsiooni- ja kaasamise spetsialist; strateegilise vaatega arhitekt-planeerija; detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste tasandi vaatega arhitekt-planeerija; maastikuarhitekt-planeerija; liikuvuse spetsialist; keskkonnaspetsialist; muinsuskaitsespetsialist ja energeetika, s.h taastuvenergeetika spetsialist) teoreetilise tausta ja raamistiku ning tutvustavad häid näiteid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Praktilises osas lahendatakse kohalikelt omavalitsustelt koondatud teabe põhjal ja kohapeal tekkinud praktilisi küsimusi valdkondlike ekspertide ja töötoas osalejate koostöös. Viimased neli töötuba on ainult praktilised töötoad. Nende töötubade eesmärk on koostöös ekspertidega analüüsida koostatavates üldplaneeringutes väljapakutavaid lahendusi.

Töötubadesse registreerimise võimalusest teavitatakse eraldi e-kirjaga. Esimese viie teoreetilis-praktiliste töötoa ajakava on toodud tabelis (viit).

Töötubade tutvustused toimusid 3. ja 4. juunil Viljandis ja Tallinnas, ettekanded on kättesaadavad siit: https://planeerimine.ee/koolitused-leht/koolitusmaterjalid2019/. Ava-üritustel tutvustati lisaks „Eesti väikeasulate uuringut“, mis kirjeldab asulate olukorda väljaspool keskuslinnu ja teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring ja selle järeldused koos veebikaardiga on abiks üldplaneeringute ja ka arengukavade koostamisel.

Töötoad on ellu kutsutud meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ raames. Meetme eesmärk on suurendada inimeste ameti- ja erialast pädevust, juhtimis- ja koostöövõimekust ning institutsionaalset suutlikkust. Töötoad on osalejatele tasuta. Lisainfot töötubade toimumise ja korralduse kohta leiab portaalist https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/.

3. Üldplaneeringu uuringute ja analüüside toetuse taotlused

Üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust antakse uuringuteks, mis on vajalikud juba algatatud üldplaneeringu koostamiseks ja seotud planeerimisseaduse § 75 ülesannetega. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. august 2019. Täpsem informatsioon on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“.

4. Eesti mereala planeering

Eraldi informeerime mereäärseid kohalikke omavalitsusi üleriigilise mereala planeeringu eskiislahenduse menetlusest. Toimunud on planeeringu eelnõu tutvustavad avalikud arutelud perioodil 11.06 – 20.06. Täpsemat infot leiab Eesti mereala portaalist, kust on võimalik saada informatsiooni üleriigilise mereala planeeringu koostamise põhiseisukohtadest ning meri-maismaa seoste ja merealal toimuvate tegevuste mõjust kohalikule elule. Mereala planeering annab mereäärse maismaa planeerimiseks vajadusel suuniseid mh kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning detailplaneeringute koostajatele. Ootame kohalikke omavalitsusi mereplaneeringu koostamisel kaasa rääkima ja oma ettepanekuid esitama. Loodame, et kasutate mereala planeeringu eelnõust saadavad sisendit ka oma üldplaneeringute koostamisel. Täname neid, kes on eskiislahenduse avalikul väljapanekul juba oma ettepanekuid esitanud. Ühtlasi teavitame, et planeerime aasta lõpus korraldada täiendava avalikustamise, et huvirühmad saaksid enne planeeringu kooskõlastamist ametiasutustega veel täiendatud planeeringu-lahenduse ja mõjude hindamise aruandega tutvuda ja ettepanekuid esitada. Täiendavat infot jagab vajadusel Rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland.

5. Rahandusministeeriumi koostöö ametkondadega üldplaneeringu planeerimis-menetluse sujuvama kulgemise eesmärgil

Rahandusministeerium teeb jooksvalt koostööd üldplaneeringuid kooskõlastavate amet-kondadega ning peab nendega sisulisi arutelusid arusaamade ühtlustamiseks üldplaneeringute koostamiseks ettepanekute esitamisel ning tingimuste ja suuniste seadmisel. Koostöö tegemisel peavad nii kohalik omavalitsus kui kooskõlastaja silmas pidama, et planeering on erinevate väärtuste kompromiss konkreetses asukohas, mistõttu peab neid konkreetses ruumis kaaluma mh teiste valdkondade vajaduste suhtes. Hea ja terviklik ruumilahendus eeldab tarka planeerijat ning paindlikku ja eesmärgile suunatud koostööd koostöö tegijate poolt.

Näitena on üldplaneeringutes vajalik senisest läbimõeldumalt käsitleda teedevõrku ning tagamaks tasakaalustatud ja kvaliteetne ruumikäsitlus tuleb üldplaneeringus tähelepanu pöörata ehitatavale keskkonnale koos muinsuskaitseliste väärtuste ja teiste kohalike väärtustega.

Küsimuste korral ametkondadega suhtlemisel palume pöörduda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna piirkondliku talituse ruumilise planeerimise peaspetsialisti poole ja teha koostööd asjaomaste ametkondade piirkondlike esinduste spetsialistidega. Keskselt koordineerib suhtlust ametiasutustega Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna üldplaneeringute nõunik Tuuli Veersalu.

6. Planeeringute kooskõlastamine Keskkonnaametiga

Keskkonnaamet on veebilehele lisanud info, millistel juhtudel tuleb planeering nendega kooskõlastada ja millistel juhtudel on amet planeeringusse kaasatav. Näiteks, kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole Keskkonnaametil õiguslikku alust teha rohevõrgustiku osas otsustusi, mistõttu ei ole põhjendatud planeeringu kooskõlastamiseks saatmine Keskkonnaametile vaid rohevõrgustiku teemal. Küll saab Keskkonnaamet olla sellisel juhul planeerimismenetluses kaasatav ja anda oma arvamuse.

7. Muutunud planeeringute kooskõlastamine Maa-ametis ja Keskkonnaministeeriumis

Maa-amet kooskõlastab planeeringu kui planeeringualal asub Keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa (geoloogia osakond). Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa puhul, mille volitatud asutuseks on Maa-amet, annab üldplaneeringule arvamuse Keskkonnaministeerium (riigivara osakond). Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa puhul, mille volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus, annab üldplaneeringule arvamuse Riigimetsa Majandamise Keskus. Neid üldplaneeringuid, mille põhilahenduseosas on Maa-amet juba arvamuse andnud, ei ole vaja täiendavalt Keskkonnaministeeriumile esitada.

Keskkonnaministeerium peab oluliseks, et üldplaneeringus märgitakse ära riigi omandis olevad maad, mida kohalik omavalitsus soovib perspektiivis taotleda munitsipaalomandisse. Täpsema info saamiseks palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonda Antti Pääsukene.

8. Vormistusnõuete määrus

Rahandusministeeriumi poolt 2019. a tellitud uuringust „Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamine“ selgus, et Eestis on kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Enamjaolt on kehtivad detailplaneeringud kättesaadavad paberkandjal, kuid mitte alati arhiivis, vaid tihti planeerimisspetsialisti või mõne teise ametniku käes. Vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on kättesaadavad masinloetaval kujul.

Planeeringute koostamise kvaliteedi tõstmiseks ja planeeringute parema kasutatavuse ning kättesaadavuse tagamiseks on Rahandusministeeriumi planeeringute osakond ette valmistanud planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktides 3 ja 4 sätestatud volitusnormi alusel määruse eelnõu „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse lisades on erilist tähelepanu pööratud jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestatakse, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised kriteeriumid. Määruse ja selle lisade eelnõu kohta oleme küsinud arvamusi nii kohalikelt omavalitsustelt, riigiasutustelt kui ka erialaspetsialistidelt, tagasiside põhjal oleme korrigeerinud ja täiendanud nii määrust kui selle lisasid ning täpsustanud eelnõu juurde koostatud seletuskirja. Määrus jõuab peatselt kooskõlastusringile

Vormistusnõuete määruse eelnõu keskendub planeeringute ühtsete nõuete seadmisele kõikjal Eestis, mis loob eeldused planeeringute keskse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Kuigi määrus seab nõudeid kõigile planeerimisseaduses toodud planeeringute liikidele, on Rahandusministeeriumi eesmärgiks, et hetkel koostamisel olevad üldplaneeringud saaksid vormistatud juba uute nõuete kohaselt. Seetõttu on määruse jõustumine uutele algatatavatele planeeringutele plaanitud eeloleval suvel, tõenäoliselt augustist 2019. a. Menetluses pooleliolevatele detailplaneeringutele rakendub määrus aasta pärast jõustumist ja teistele planeeringuliikidele, s.h üldplaneeringutele pool aastat pärast jõustumist.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond teeb ettevalmistusi ühtse planeeringute andmekogu moodustamiseks. Andmekogu eesmärk on tulevikus muuta kehtivate planeeringute digiandmete kättesaadavus kiiremaks ja efektiivsemaks, hõlbustades planeeringuandmete ristkasutust ja lihtsustades kasutamist muudes menetlustes (näiteks loamenetlused). Valmimas on andmekogu eel- ja ärianalüüs, ettevalmistamisel on rahastustaotlus andmekogu arendamiseks. Arvestades rahastustaotluste menetlemise võimalikku ajaperioodi, asjakohaste õigusaktide muutmise vajadust ning andmekogu arenduse ajakulu, saab prognoosida ühtse planeeringute andmekogu tööle asumist kõige varem paari aasta pärast.

Ajakohaste planeeringute kättesaadavuse tagamine nii koostamise ajal kui kehtestamise järgselt on planeeringu koostamise korraldaja ülesanne.

Loodame, et käesolevas ringkirjas toodud informatsioonist on nii üldplaneeringute kui ta detailplaneeringute koostamisel abi. Kirjas on välja toodud ka viited materjalidele ja partnerid, kelle poole täiendavate küsimuste korral pöörduda.

17. aprillil 2018 saatis Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele ringkirja detailplaneeringu menetlemiste tähtaja kohta.

Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib kolme aastase tähtaja sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima.“

Samasisulise kolme aastase koostamise tähtaja nõude sätestab ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 1 lõige 4 menetluses olevatele detail-planeeringutele: pooleliolevate detailplaneeringute menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks, mis on kolm aastat planeerimisseaduse kehtima hakkamisest. Rakendamise seaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib: „lisatud on nõue, et enne kõnesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringute menetlus tuleb lõpetada kolme aasta jooksul alates kõnesoleva seaduse jõustumisest. Sätestatud tähtaeg ühildub PlanS-s kehtestatud detailplaneeringu menetlemise tähtajaga. Menetluse lõpuni viimine tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb võtta vastu otsus, kas detailplaneering kehtestada või mitte. Seega ei tähenda sätte sõnastus, et detailplaneering tuleb ilmtingimata kehtestada. Tähtaeg on vajalik, et isikutele oleks selge, kuidas ja millistel tingimustel nad võivad oma omandit kasutada.“

Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel ja mõistliku aja jooksul. Seda saab tagada eelkõige seades planeerimismenetluses erinevate toimingute läbiviimiseks vahetähtaegasid sõltuvalt toimingu keerukusest (nt esialgse lahenduse koostamiseks üks aasta või avalikustamisel tehtud muudatuste sisseviimiseks üks kuu).

Kuna iga planeering ja selle menetlus on selle asukoha unikaalsuse tõttu teistest erinev, siis võib juhtuda, et mõned planeerimismenetlused võtavad planeeritust kauem aega sõltuvalt näiteks koostamisest huvitatud isikute soovidest ja võimalustest ning laiema avalikkuse huvist planeeringu vastu. Soovitame detailplaneeringu koostamise korraldajatel analüüsida iga poolelioleva planeerimismenetluse juhtumit eraldiseisvalt ning võtta ühendust osapooltega, kes huvisid ja kohustusi omavad.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 näeb ette, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Eeltoodule on viidatud ka PlanS eelnõu kohta koostatud seletuskirjas. Kui planeeringu kehtestajal ei ole võimalik planeeringut kolme aasta jooksul kehtestada (näiteks vajalike kooskõlastuste andmata jätmisel või muudel, temast mitte sõltuvatel põhjustel), kuid samas ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamine, anda teada viivituse põhjustest ning määrata otsuse tegemise tõenäoline aeg.

  • Põhjendatud juhtudel võib olla vajalik kolmeaastase tähtaja pikendamine vastavalt haldusmenetluse seadusele. Pikendada ei ole võimalik kõigi kohalikus omavalitsuses käesoleval hetkel pooleliolevaid detailplaneeringuid ühe otsusega ühetaoliselt, sest erinevatel detailplaneeringutel on „venima jäämisel“ erinev põhjus. Seega tuleb igakordselt üksikjuhtumi põhiselt välja selgitada pikendamise võimalikkus ja vajadus ning eeldatav aeg, mis kulub veel planeeringu menetlemisele. Teatud põhjendatud juhtudel on võib menetlustähtaja pikendamine olla vajalik ja õiguspärane. Oluline on teavitada menetluse tähtaja kulgemisest ja viivituse põhjustest nii koostamisest huvitatud isikuid, laia avalikkust ja kui ka koostööpartnereid, et ka nemad teaksid, millise aja jooksul on kohalikul omavalitsusel kavas haldusotsus teha.
  • Põhjendatud juhtudel võib olla mõistlik detailplaneeringu koostamise lõpetamine. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS planeerimismenetluse lõpetamise aluseid ei sätestanud, mistõttu lähtuda tuleb HMS-i regulatsioonist. Haldusakti andmise menetluse lõppemise alused on toodud HMS § 43. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse haldusakti andmata jätmise kohta haldusakt. Detailplaneeringute puhul, mis on algatatud kehtiva PlanS alusel, on koostamise lõpetamise alused toodud PlanS § 129. Paragrahvis on sätestatud, et planeeringu koostamise korraldaja võib otsustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
  • Põhjendatud juhtudel võib olla otstarbekas planeeringu osaline kehtestamine. Tagada tuleb, et planeeringu osalisel kehtestamisel oleks kehtestatav osa iseseisvalt (ilma kehtestamata jäänud detailplaneeringu osata) elluviidav ja asjakohaste mõjudega arvestatud.

Detailplaneeringute koostamisele tähtaja sätestamise eesmärk on olnud kõigile osapooltele – nii planeeringu koostamisest huvitatud isikutele kui ka laiale avalikkusele – teada andmine, et vajalikud planeeringud valmivad kindla aja vältel. Kohaliku omavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärk peab olema viia planeeringumenetlused läbi efektiivselt, viivitusteta ning õigusaktidega kooskõlas.

16. märtsil 2018 saatis Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele ringkirja üldplaneeringu koostamise ettevalmistamise kohta.

Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta oktoobris ja novembris 51 kohalikku omavalitsust, kus tuleb ühe aasta jooksul algatada üldplaneering ning kolme aasta jooksul peale üldplaneeringu algatamist see kehtestada. Kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritoorium haldusreformi raames ei muutunud, ei ole kohustatud uut üldplaneeringut koostama, kuid võivad seda teha omaalgatuslikult või riigihalduse ministri ettepanekul. Rahandusministeeriumile teadaolevalt on uue üldplaneeringu koostamisele asunud ka mitmed kohalikud omavalitsused, kellel selleks seadusest tulenevat kohustust pole.

Suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest asub lähiajal kujundama oma ruumilist terviklahendust muutunud oludele vastavaks. Üldplaneeringu eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Sellega määratakse ka üldised maakasutus- ja ehitustingimused järgnevateks aastateks. Üldplaneering annab võimaluse esile tuua üldised väärtused ja huvid, mis tagavad parimal võimalikul moel kohaliku omavalitsuse jätkusuutliku ruumilise arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast.

Käesolevasse kirja on koondatud soovitused üldplaneeringu algatamise ettevalmistamiseks kohalikele omavalitsustele, kes hakkavad üldplaneeringut koostama.

Kehtiva üldplaneeringu ülevaatus. Üldplaneeringu koostamist ei alustata tühjalt kohalt. Kohalikel omavalitsustel on olemas kehtivad üldplaneeringud, mida ka regulaarselt üle vaadatakse. Seega peab uue üldplaneeringu koostamisele eelnema analüüs, mis on olnud kehtiva üldplaneeringu tugevused ja nõrkused. Analüüsi järeldusi on otstarbekas arvestada juba uue üldplaneeringu algatamisel, et nii volikogul kui planeeringut koostavatel spetsialistidel oleks selge, millest uue üldplaneeringu koostamisel hoiduda ning milliseid põhimõtteid säilitada. Punktid, millele tuleks keskenduda üldplaneeringu ülevaatamisel uue planeeringu eeltööna, on toodud siin.

Enne algatamist tuleks koondada tervikpilt omavalitsuse ja selle piirkondade peamistest näitajatest – piirkondlikud aset leidnud ja prognoositavad rahvastikuprotsessid, maakasutuses toimunud ja tulevikus toimuvad muudatused, tööstus- ja äripiirkondade paiknemine ja areng jm. Kuna maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise aluseks, siis on vajalik arvestada ka maakonnaplaneeringus sätestatuga. Eeltoodust ülevaate omamine võimaldab planeeringu algatamisel mõista, milline üldine lähenemissuund planeeringu aluseks võtta (kahanevad ja kasvavad piirkonnad, aktiivse majandustegevusega piirkonnad jm). Näited küsimustest, millele tuleks olemasoleva olukorra hindamise juures tähelepanu pöörata, on toodud siin.

Samuti on otstarbekas enne üldplaneeringu ja mõjude hindamise algatamist sõnastada üldplaneeringu eesmärk ning peamised ootused üldplaneeringu sisule ja vormistusele (ennekõike jooniste osas) ning mõjude hindamisele. Abimaterjal nende sõnastamiseks asub siin.

Üldplaneeringu koostamise töökorraldus. Ülevaade ootustest üldplaneeringule ja mõjude hindamisele annab kohalikule omavalitsusele tõepärase ettekujutuse sellest, kas on olemas võimekus planeering ise koostada. Kaardistada tuleb kohaliku omavalitsuse ametkonna pädevused ja tööjõuressurss ning vajadusel kaasata täiendavalt pädevus, mis endal puudub. Algatamise hetkel tuleb läbi mõelda eelarvelised vajadused ja võimalused ning otsustada, kas planeering koostatakse täielikult omavalitsuse enda pädevusi ja tööjõuressurssi kasutades või kaasatakse ka välised eksperdid. Juhul kui planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks või uuringute teostamiseks eksperdid kaastakse, tuleb läbi mõelda nende täpsed tööülesanded ja teenusega saadav lisaväärtus. Rollijaotuse selgitused asuvad siin.

Juhul kui kohaliku omavalitsuse pädevuse täiendamiseks hangitakse täiendavat oskusteavet konsultatsiooniteenuse näol, tuleb lähtuda riigihangete seadusest. Oluline on hangitava teenuse täpne kirjeldamine, et mõlemad lepingu osapooled saaksid aru, mis kuulub teenuse sisse. Eesti Planeerijate Ühing koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning riigihangete- ja riigiabi osakonnaga on koondanud soovitused planeerimiskonsultandi poolt osutatavate teenuste hankimise hõlbustamiseks konsultatsioonihanke läbiviimise juhisesse. Planeeringuhanke läbiviimise olulisemad punktid on toodud siin.