Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös on valminud uuringNutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“. Analüüs valmis kahe aasta jooksul koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning partneriteks olnud eri valdkondade ministeeriumite, valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. Uuringu kokkuvõte sisaldab analüüse ja poliitikasoovitusi Eestis kahaneva ja vananeva rahvastikuga kohanemiseks ning lahenduste kohandamiseks.

OECD_Eesti_EU_logo

Projekt viidi läbi Euroopa Liidu struktuurireformi toetusprogrammi (SRSP) toetusel, mida haldab Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraat (DG REFORM). SRSP pakub Euroopa Liidu riikide vajadustele kohandatud tehnilist tuge majanduskasvu soodustavate reformide kavandamisel ja rakendamisel.

OECD eksperdirühm koos Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga esitlesid uuringut „Shrinking smartly in Estonia“ 18. veebruaril 2022 toimunud veebinaril. Koos sellega tutvustasid TalTech/SPINUni uurijad üleriikliku analüüsi „Tühjenemise mustrid: rahvastiku kahanemise mõju elamufondile ja elamute kasutusest väljalangemisele“ tulemusi.

Kahanemisega kohanemise uuring ja esitlused on kättesaadavad OECD kodulehel

Esitluste videosalvestused YouTube keskkonnas eesti keeles ja inglise keeles

Eesti rahvaarv, mis oli 2020. aastal 1,33 miljonit, on vähenenud 1991. aastaga võrreldes 15%. Kui elanike arvu kasvatanud ja laienenud on Tallinna linnapiirkond Põhja-Eestis, siis enam kui pooltes Eesti maakondades vähenes rahvastik rohkem kui 25%. Prognoosid viitavad suundumuse jätkumisele. Eesti rahvaarv väheneb 2035. aastaks prognooside järgi veel 12%. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine aga samas suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud omavalitsustele elaniku kohta. Need väljakutsed on veelgi suuremad hõredalt asustatud ääre- ja maapiirkondades, mis kahanevad keskmisest kiiremini.

Peamised tähelepanekud OECD uuringust:

Hoolimata rahvaarvu vähenemisest suureneb hoonete aluse maa pindala

Vahemikus 2000-2014 suurenes hoonealune pind elaniku kohta Eestis 18%, mis asetas riigi OECD riikide hulgas kuuendale kohale. Samal ajal vähenes Eesti rahvaarv 5%. See viitab, et maakasutus Eestis muutub aina ebatõhusamaks, tekitades ebasoodsaid keskkonnamõjusid. Need võivad hõlmata maa raiskamist, elurikkuse vähenemist ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist, samuti majandamiskulude tõusu, eriti taristu toimimas pidamisel.

Ruumiline polariseerumine mõjub hõredalt asustatud aladele halvasti

Eesti rahvastik on koondunud linnakeskuste ümber, mis põhjustab piirkondlikku ebavõrdsust maksutulude laekumises, sissetulekus, kinnisvarahindades ja ehitatud keskkonna kvaliteedis. Väheneva rahvaarvuga piirkondades ei ole sageli toimivat kinnisvaraturgu, mis raskendab töörännet piirkondade vahel, suurendab piirkondlikku ebavõrdsust ja pidevat tööjõupuudust.

Kvaliteetse hariduse pakkumine väheneva rahvaarvuga piirkondades on keeruline

Rahvaarvu vähenemise ja vananemise tõttu on viimase 20 aasta jooksul õpilaste arv langenud 50 000 võrra. Õpilaste arvu kahanemine jätkub hõredalt asustatud maapiirkondades, samas kui teistes piirkondades on see stabiilne või tõuseb. Kuigi väheneva rahvaarvuga omavalitsustes ühendatakse koole, seisavad omavalitsused siiski vältimatult silmitsi 30% suurema kuluga õpilase kohta võrreldes linnadega. Samuti on neis piirkondades keerukas hästi koolitatud õpetajate leidmine.

Regionaalne juhtimine on killustunud ja omavalitsuste vaheline koostöö vähene

Ruumilist planeerimist, valdkondade arengukavasid ja maakondade arengustrateegiaid juhitakse regionaalsel tasemel eraldi. See viib otsustusühtsuse puudumiseni, teenuse- ja taristuvõrgustike ebatõhususeni ning koordineerimata kuludeni nii riigi- kui ka omavalitsuse tasemel. Vabatahtlikku koostööd omavalitsuste vahel toimub liiga vähe.

Ruumiline planeerimine ja õigusaktide raamistik ei ole rahvaarvu vähenemiseks valmis

Üldplaneeringutes ei arvestata rahvaarvu vähenemist ja rahvastikuprognoose pole koostamisse korralikult kaasatud. Üldplaneeringute koostamisega kaalutakse liialt harva tiheda asustusega alade piiride ja ehitustingimuste ümberhindamist ja nende muutmist sihiga asustust tihendada. on Ajakulukas ja juriidiliselt keeruline sundvõõrandamine süvendab eluasemete tühjenemise probleemi ja soodustab hajusat arengut.

Omavalitsuste rahastamise ja maksusüsteemid soodustavad ebatõhusust ja nõrgestavad kohalikku otsuste langetamise võimekust.

80% kõigist omavalitsustele suunatud rahalistest vahenditest on sihtotstarbelised toetused. See takistab vabade otsuste langetamist ja pärsib tõhususe kasvu, kuna säästusid ei saa mujal kasutada. Maapiirkondade elamukruntidel on suurem maamaksuvabastus, mis suurendab maakasutuse ebatõhusust. Taluvushüvitised ja arendajate panustamine avaliku taristu ja avalike hüvede kulude kandmisesse ei ole hästi jõustatud.

Eestil aitab rahvastiku kahanemise mõjuga toime tulla nutikas poliitika

Kahanemisega toimetulekuks soovitab OECD rakendada kooskõlalisi ja terviklikult koordineeritud lahendusi:

Vähendada ehitusliku maakasutuse ulatust ja edendada asustuse tihendamist keskustes

Muuta maakasutus tõhusamaks ja ruumiline planeerimine sidusamaks. Maakonnaplaneeringud peaksid moodustama keskse aluse regionaalse ruumilise arengu juhtimiseks. Nende ülesannete ulatust tuleks laiendada. Koostada maakonnaplaneeringutele selged rakenduskavad koos tähtaegadega. Maakonnaplaneeringud peaksid paremini kirjeldama omavalitsuste vahelise koostöö valdkondi seoses keskuste võrgustiku ülesannetega ning määratlema selgelt kohalike omavalitsuste arengu koordineerimise põhimõtted.
Üldplaneeringud peaksid juhtima ruumilist arengut rahvastikuprognoose kaasates ja detailplaneeringud ei tohiks üldplaneeringuid üles kaaluda. Üldplaneeringud peaks kohanduma rahvastiku arengu suundumustele ja majanduslikele võimalustele võimaldades paindlikku maakasutust ja maa-alade ajutist vahekasutust ning seades sihiks asustustiheduse tõstmise. Ümber tuleks hinnata maksustava maa väärtused, vähendada kompaktse asustusega alade maamaksu keskustes ning siduda ehitiste aluse maa maksumäärad maakasutuse tõhususega.

Edendada valdkondade ülest haldusjuhtimist ja juhtimistasandeid

Maakondade arengustrateegiad ja maakonnaplaneeringud peaksid olema hästi integreeritud. Määratleda selge rollide jaotus riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Luua ühtne regionaalpoliitika raamistik, mis ühendaks ruumilised eesmärgid strateegiliste eesmärkidega. Ruumilisse planeerimisse tuleks kaasata omavalitsuste vahelise vabatahtliku koostöö ühendused ning innustada linnade ja valdade koostööd. Määrata kindlaks omavalitsuste vahelise koostöö tingimused erinevates rahvastiku vähenemise ja vananemise vastu toimivates poliitikavaldkondades, sealhulgas haridus, tervishoid ning muud eluliselt olulised teenused ja taristu.

Parandada omavalitsuste koostöö abil teenuste kvaliteeti

Keskvalitsus peaks suunama ressursid omavalitsuste ühisprojektidesse, millel on teenuste kvaliteeti parandavad eesmärgid. Seda on vaja eelkõige õpetajate, tervishoiutöötajate ja teiste võtmetähtsusega töötajate puuduse lahendamise algatusteks väheneva rahvaarvuga piirkondades. Erilist tähelepanu pöörata haridusele, mis on omavalitsuste kõige suurem kuluallikas. Kohandada koolivõrk rahvaarvu vähenemisega, tagades samas kõigile õpilastele juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Ressursside jagamise ja tõhususe suurendamiseks tuleks edendada ühendatud teenuskeskusi koos digivõimalustega, et kaotada lõhed teenuste kvaliteedis. Analüüsida, kuidas kogemust rakendada ka teiste avalike teenuste puhul. Kasutada toetuste süsteemi, et julgustada kohalike omavalitsuste vahelist vabatahtlikku koostööd, näiteks suunates mõned rahastused omavalitsuste koostööasutustesse.

Lammutus- ja renoveerimisprojektid siduda ruumilise arengu eesmärkidega

Renoveerimist ja lammutamist tuleb maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringutega suuremas ulatuses suunata. Ruumiline planeerimine peaks suunama lammutus- ja renoveerimisprojektide asukohta. Üldplaneeringutes tuleks seada asustuse arengu piirid. Vähendada ehitiste all oleva maa pindala ja edendada rahvastiku tihenemist keskustes. Lubada sundvõõrandamist ja maade vahetamist üldplaneeringutes tehtud maakasutusotsuste põhjal.

Ümber korraldada eelarvete rahastusmudel, et rahvaarvu vähenemiseks paremini valmis olla

Keerukas sihtotstarbeline toetuste süsteem tuleks hüljata või oluliselt ümber kujundada, parandada maksusüsteemi ja tugevdada omavalitsuste tulubaasi. Toetuste hulgast tuleks eemaldada vahendid, mis soodustavad asustuse hajusat arengut ja hõrenemist. Nende asemel tuleks arengu toetamisel kasutada näiteks rahvastiku tiheduse näitajaid, et toetada tõhusa asustusstruktuuri teket ja toimivust. Hajusa maakasutuse maksustamisest kogutud täiendavad tulud tuleks paigutada elukeskkonna parandamisse kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondade keskustesse.

Pakkuda omavalitsustele avatud infosüsteeme ja haldusalast tuge

Keskvalitsus saab abistada kohalikke omavalitsusi pädevate otsuste ettevalmistamisel rahvastiku kahanemisega kohandamiseks üleriigiliste andmetöötluste, analüüside ja uuringutega, seda vastavalt koostöös ilmnevatele vajadustele. Luua tuleks kohalike teenuste kulude ja tulude arvestuse andmekogud, et toetada teenuse osutamise võrdlusuuringuid. Need andmebaasid tuleks integreerida e-platvormidele, et hinnata ja jälgida teenuste kvaliteeti kõigis omavalitsustes. Samuti saab keskvalitsus erineval moel toetada omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmist, sealhulgas tunnustatud tasemega ruumilise planeerimise ja arhitektuurispetsialistide ettevalmistuse ja täiendkoolitusega, muuhulgas läbi linnade ja valdade vabatahtlike ühenduste või valitsusasutuste ühendatud pädevuskeskuste.

Skip to content