Kehtetuks tunnistamise otsuses peab olema selgitatud, kuidas on tagatud kehtima jääva planeeringu osa elluviidavus terviklahendusena, vajalik võib olla ellu viimise etappide kirjeldamine. Suuremate detailplaneeringute puhul tuleb analüüsida ja kaaluda, kas antud lahendust on võimalik ellu viia järkude kaupa – kuidas erinevates etappides rajatakse ühised toimivad võrgud, juurdepääsud ja tagatakse muud kokku kuuluvad aspektid. Kui kehtetuks tunnistatud osa soovitakse hilisemalt ellu viia või sellele alale soovitakse kavandada uut lahendust, peab see sobituma kas eraldiseisvalt või lähialaga liidetult ja toimima koos varem kehtestatud terviklahendusega.
Planeeringuala ühe osa kehtetuks tunnistamine võib tuleneda vajadusest võimaldada naaberaladel terviklikumat lahendust saavutada. See ei tohi aga raskendada kehtima jääva põhilahenduse elluviimist, näiteks kitsendada juurdepääsu võimalusi või halvendada oluliselt ruumikvaliteeti, nt funktsioonilt ja mahult sobimatu hoonestuse kavandamist liialt lähestikku. Sama tulemuse saab saavutada kui kehtivat detailplaneeringut osaliselt muudetakse ehk planeeritakse uue lahendusega üle, ning viiakse olemuselt sama lahendus kiiremini ellu läbi külgneva ala detailplaneeringu. Mõistlik on seda kaaluda eelkõige avalikust huvist lähtudes, näiteks ühiskondlike hoonete, lasteaedade ja koolide, avalike rohealade ja sportimisvõimaluste kavandamisel.
Osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse kaalutlemisel ei tohi unustada selle mõju naaberkinnistutele ja avalikkusele. Enne otsuse tegemist peab kohalik omavalitsus hindama, mis oli muudetava osa ja detailplaneeringu terviklahenduse esialgne eesmärk, samuti keda see otsus võib puudutada ja kuidas muudatus arvestab avalike huvide ja kogukonna ootustega.1Näide: Kehtiva detailplaneeringuga kavandati elamumaa krundid ja ühiskondlike ehitiste maa krunt. Aja möödudes loobuti ühiskondliku maa krundi moodustamisest ja taotleti planeeringu osalist kehtetuks tunnistamist, eesmärgiga liita kavandatud ühiskondliku maa krunt elamumaa krundi koosseisu. Kohalik omavalitsus ei käsitlenud ühiskondliku funktsiooni kaotamist elamupiirkonnas põhilahenduse osana ning detailplaneeringu ruumilise terviklahenduse muudatusena. Terviklahenduse moodustasid antud juhul kohaliku omavalitsuse kaalutlusel valdava maakasutuse moodustanud elamumaa krundid. Leiti, et ühiskondliku maa osas võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada.
Oluline on küsimus, kas ei riivata osalise kehtetuks tunnistamisega kogukonna huve? Kas üldplaneeringuga ei olnud ette nähtud, et uute elamupiirkondade kavandamisel tuleb reserveerida ka maad ühiskondlikele funktsioonidele? Siinkohal on oluline küsida, kas ühiskondliku funktsiooni kavandamine DP-s oli üks põhilahenduse osasid?
Praktikas on näha, et ühiskondliku maa kavandamine ei ole üldjuhul maaomaniku huvi, vaid kompromiss planeeringu lahenduse koostamisel avalikkuse ja kohaliku omavalitsusega. Üldjuhul moodustab ühiskondliku maa kavandamine olulise osa terviklahendusest, kuid praktikas on näha, et kui hakatakse detailplaneeringut ellu viima, loobutakse kõige sagedamini just avaliku kasutuse tarbeks moodustatavatest kruntidest. Avalikkuse seisukohalt on suur erinevus, kas loobutakse ühest elamukrundist teiste seas või maa-ala ainukesest ühiskondliku kasutusega krundist, kuhu on võimalik rajada lasteaed, haljasala või spordiväljak. Samuti võib ette tulla olukord, kus üldkasutatavaks määratud haljasala ei oma uute arenguplaanide valguses enam senist rolli ning selle ümberkavandamine võib olla omaniku seisukohalt põhjendatud.2Näide: Planeeringuga moodustati linna ääres 2 ha suurusest maaüksusest kolm krunti, neist kaks jäeti haljasaladeks (tegelikkuses haritav põld) ning kolmandale ehitati tankla. 10 aastat hiljem, kui tankla on detailplaneeringu järgi välja ehitatud, soovib tankla omanik ehitada automaatpesula alale, mis kehtiva planeeringu järgi peab olema haljasala. Vahepeal on aga kehtestatud uus üldplaneering ja ala ei ole enam detailplaneeringu koostamise kohustusega, samuti ei ole tegemist detailplaneeringu koostamise juhuga. Autopesula lahendati projekteerimistingimustega ja detailplaneering tunnistati ühe krundi osas kehtetuks, et muuta haljasala otstarvet. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsus tuleb kooskõlastada valitsusasutustega kelle valitsemisalas olevaid küsimusi võib kehtetuks tunnistamine puudutada ning arvamuse esitamseks isikutele kelle õiguseid või huve võib kehtetuks tunnistamine riivata.
