Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus

Mälestiste kaugvaadete määratlemine ja nende lõikudes maakasutuse tingimuste, vajadusel ka kitsenduste määratlemine (nt vaadet piiravate ehitiste rajamisel) on üldplaneeringu tasandil maakonnaplaneeringuga kehtestatud tingimuste (ilusa vaatega teelõik, väärtuslik maastik) sisustamine.

Nõustume, et kõik mälestised ei vaja üldplaneeringus vaadete osas analüüsimist. Selline analüüs tuleb läbi viia nende mälestiste puhul, mis eristuvad kõrguslikult või olulisuselt maastikust (on koha sümbolehitised või nn vertikaalsed dominendid – kirikud, mõisa peahooned ja nendeni viivad alleed, ajaloolised tootmiskompleksid oma korstnatega vms). 

Muinsuskaitseameti soov on näha, et üldplaneeringus täpsustatakse sisuliselt maakonnaplaneeringus määratud ilusate vaadetega teelõigud ja väärtuslike maastikena määratletud aladel harjumuspärased kaugvaated maastikul olulistele mälestistele, ja oleks seatud tingimused nende säilimiseks. See aitab kaasa, et planeeritaks ilusam ja parem elukeskkond ja väärtustataks olemasolevat. Muinsuskaitseameti maakonnanõunik on valmis koostöös kohaliku omavalitsuse ja üldplaneeringu koostajaga nende mälestiste loetelu kokku panema ning aitama analüüsida võimalike maakasutuse muudatusi ja uute hoonestusalade asukohti juhul, kui on vajadus harjumuspärastes vaadetes muudatusi kavandada (nt seni põllumaana kasutuses olevale alale soovitakse kiriku või mõisa allee juurde kavandada hoonestusala elamu- või tootmishoone tarbeks). 

Kaugvaateid on ka varasemalt antud läbi planeeringu:

  • Tartu kehtivas üldplaneeringus (lk 109, punkt 5.2.1.1): Olemasolevate hoonete laiendamisel ja uute hoonete ehitamisel vanalinna muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis ning väljaspool seda tuleb silmas pidada, et säiliksid vaated vanalinnale (joonis 4). Vaated vanalinnale ja Toomemäele tuleb säilitada ja muuta paremaks kõrghaljastuse uuendamisega või tagasilõikamisega muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ning madalama ja puuduva hoonestusega Emajõe vasakkaldal ja mujal, kus see jääb plaanil näidatud vaatekoridori. Hoone ja haljastuse projekteerimisel tuleb projektis näidata, kuidas muutub vaade asjakohases vaatekoridoris, ning tagada vaate säilimine või parendamine.
  • Raasiku valla ÜP (kehtestatud 04.05.2021): lk 29, ptk 4.6: Vaatekoridorid ja matkarajad ja nende säilimiseks määratud tingimused: 

Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele ja ilusa vaatega kohtadele (Perila küla põllud).  Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad kaugvaateid või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator, mobiilsidemast jm maastikul ning linnaruumis visuaalselt domineeriv objekt). Põhjendatud juhul ja tungiva vajaduse korral peab objekti rajamiseks koostama detailplaneeringu, mille raames tuleb teostada analüüs objekti sobivuse kohta antud piirkonda.

  • Pärnu linna ÜP (kehtestati 20.05.2021): pea kõikides arengualade peatükkides on viited ka vaadetele, mis peavad olema tagatud (nt pt 5.10 – Hoonete liigenduse ja paigutusega tuleb tagada vaated Vallikäärule ning ilmestada vanalinnale avanevat vaadet); samuti miljööalade peatükkides on ka olulisi vaateid käsitletud (nt 7.2.1 – Maamärgid/olulised vaated: Pärnu jõgi, Suur-Jõe tn 10/12 – Pärnu endine õlletehas, Vingi tn – Pärnu endine leivatehas, Sillutise tn 1- Pärnu endine vangla ja Sillutise tn 6- ajalooline haigla kompleks. Olulisteks perspektiivvaadeteks on Pärnu jõele suunduvad tänavakoridorid ja mitmest tänavast ühte punkti koondunud haruristmikud); punkt 6.3  (lk 63) ja skeem 7: määratud on olulisemad kesklinna ja selle lähiümbruse suunas kulgevad olemasolevad ja perspektiivsed kaugvaatesektorid. Selgelt on öeldud, kust ja millele peab vaade avanema ja millega peab arvestama. Edasise planeerimise ja projekteerimise käigus tuleb arvestada vaadete avatuna hoidmise vajadusega ning täpsustada vaatesektorite ulatus.
  • Tõrva valla ÜP eelnõu (lk 39-40): Maakonnaplaneeringule tuginedes määratleti kaunid teelõigud ja vaatekohad, kust avanevad nauditavad vaated loodus- ja kultuurmaastikule (vt skeem 6.4.1). Loodus- ja kultuurmaastiku vaadeldavuse säilitamiseks tuleb hooned sobitada maastikku senist asustusstruktuuri, looduslikke pinnavorme ja kõrghaljastust arvestavalt. Asulaid ühendav teedevõrgustik säilitada neid õgvendamata. 
  • Põlva valla ÜP tööversioon: Muinsuskaitseameti kaasabil on sõnastatud kaunite teelõikude väärtused (ajaloolise teetrassi järjepidevus, väärtuslikdu objektid teede lähistel, kaunid vaated jms).

Sageli pole aga ilusad vaated (ka looduslikele objektidele) või kaunid teelõigud sisustatud ega antud ka nende säilimiseks tingimusi. 

  • Nt Võrumaa kauneid vaateid markeerivad kollased raamid (Urvaste, Rõuge jt) on küll laiemalt teada ja kaardil olemas, aga nende sisu ja säilitamistingimused pole kohalike omavalitsuste üldplaneeringute seletuskirjades sisustatud, mistõttu pole võimalik ka seada piirangut, et väärtustatud vaadetele ei tohiks midagi ette rajada või neid muul moel sulgeda.
Skip to content