Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada. Tegemist on probleemiga, mis vajab terviklikke lahendusi kõiki kaasava elukeskkonna kavandamisel ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.
Valitsus otsustas 2019. aastal luua Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühma, kelle ülesanne on esitada ettepanekud valitsusele 2021. aasta suveks. Arutelud toimuvad teemagruppides, viimasel ajal veebikeskkonnas. Tegevusega saab tutvuda ligipääsetavuse rakkerühma kodulehel, mida täiendatakse teemagruppide töö tulemustega. Tehtust vajab esiletõstmist Laste ligipääsetavuse uuring ja selle lõppraport, mille koostas rakkerühma töö sisendiks Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2020. aasta alguses.
Planeeringutel on ligipääsetavuse tagamisel väga oluline roll. Eelkõige üldplaneeringuga saab seada kohalikus omavalitsuses tingimused ligipääsetavuse tagamiseks, sealhulgas nõuded detailsemale planeerimisele ja projekteerimisele. Arvestada tuleb Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele, juhendmaterjaliga Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine ning teemakohaste analüüside ja uuringutega.
„Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“ (koos andmetabelitega võimalik alla laadida siit) on esimene üle-eestiline ligipääsetavuse objektipõhine uuring, mille tellis Sotsiaalministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Analüüsi käigus kaardistati üle Eesti olulisi ühistranspordi sõlmpunkte, sealhulgas ühistranspordipeatuseid, mis tagavad erivajadustega inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks olid kaardistatavateks objektideks jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel. Objektipõhiseid uuringuid peavad tulevikus täiendama üleriigilised, piirkondlikud ja kohalikud analüüsid inimeste liikumisteekondade sidususe ja katkematuse valdkondade üleseks tagamiseks vastavalt ruumiloome ja kvaliteetse ruumi põhialustele.