Ruumilahenduse kujundamisel vajavad lahendamist muuhulgas järgmised väljakutsed:
- Tervikliku ruumilahenduse ülesande puudumine.
- Ruumilahenduse killustatus eraldiseisvate teemade vahel.
- Erinevatest seadustest tulenevate piirangute ruumilisele planeerimisele mitte allumine.
- Maakorralduse ja kruntide planeerimise liigne jäikus.
- Kohustusliku ehitusõiguse määramise ületähtsustamine.
- Arhitektuuritingimuste formaalne käsitlemine.
- Kultuuripärandi kui avaliku huviga vähene arvestamine.
Tervikliku ruumilahenduse ja avaliku ruumi ühtse ruumivõrgustiku loomine tuleb sõnastada konkreetse ülesandena lähteseisukohtades vastavalt detailplaneeringu täpsusastmele. Avaliku ruumi võrgustiku koondülesandena püstitamine tagab paremini planeeritava ala ja lähiala tervikliku tänavavõrgu või toimiva liikumisradade võrgu kujundamise. Näiteks liikluskorralduse põhimõtete määramist tuleb sisustada laiemalt liikuvuse põhimõtete lahendamisena.
Ruumilahenduse killustatus eraldiseisvateks teemadeks ilmneb siis, kui detailplaneeringu ülesandeid lahendatakse formaalselt ja eraldiseisvatena, mitte tervikliku ruumilahendusega omavahel seostatult avaliku ruumi võrgustiku ja liikuvuslahenduse kujundamiseks. Vastasel korral jääb ruumilahenduse tähendus ja sidustatus teiste detailplaneeringu ülesannetega juhuslikuks.
Erinevatest seadustest tulenevate piirangute kohandamine. Ruumilisele planeerimisele otseselt mitte alluvad piirangud hõlmavad suure osa detailplaneeringu ülesannete täitmisest ja määravad suure osa ruumilahendusest. Siiski on mõnede piirangute kohandamine, eelkõige ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine võimalik liigilt sobiva üldistusastmega planeeringuga. Juhul kui selline piirang jäetakse näiteks üldplaneeringu koostamisel täpsustamata, siis võib see saada detailplaneeringu ruumilahendust või projekteerimistingimuste andmist oluliselt mõjutavaks probleemiks ning võib viia üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisele.
Maakorralduse ja kruntide planeerimise liigse jäikuse ületamine. Maakorralduse liigne jäikus ilmneb eelkõige siis, kui planeeringuala jaotamine kruntideks lähtub liigselt olemasolevatest maatükkidest, samas kui parima terviklahenduse elluviimiseks oleks asjakohasem ulatuslikum ümberkruntimine paindlikumate variantide alusel. Seetõttu dikteerib ruumilahenduse kinnistute struktuur, mitte parima linnaruumi loomise kaalutlused. Vastavalt vajadusele krundib planeeringut toetav maakorraldus detailplaneeringu ruumilise terviklahenduse elluviimiseks maaomandi proportsionaalselt ümber. Elluviimisel võiks detailplaneeringu lahendus võimaldada vajadusel kruntide moodustamata jätmist, omavahelist liitmist koos ehitusõigusega või ilma selleta jms.
Kohustusliku ehitusõiguse määramine ruumilahenduse alusel. Ehitusõigus on vahend ruumilahenduse elluviimiseks. Ehitusõiguse näitajate ületähtsustamine viib fookuse mõnikord ruumilahenduselt kõrvale , kuigi tegelikult peaks järjestus olema vastupidine. Ehitusõiguse näitajad sageli ei näita tegelikku ehitusõigust, milleks on pigem hoone brutopindala või maht. Juhul kui detailplaneeringu koostamine on hajaasustuses nõutud, siis ei ole kõigi ehitusõiguse näitajate määramine reeglina vajalik . Tiheasustuses on sageli mõistlik määrata kõrgus naaberhoonete järgi. Ehitisealuse maksimaalse pindala ja kõrguse asemel või kõrval võib määrata arhitektuuripõhimõtted, ehitusjooned ja suurima brutopindala, samuti planeeringute masinloetavuse tagamiseks standardiseerida nt tiheduse ja brutopindala näitajad jms.1Näide 1. Ehitusõigus võimaldab projekteerida nii ühekorruselise hoone kui ka sama brutopindalaga kolmekorruselise hoone. Ehitusõiguse näitajad määratakse sellisel juhul kolm korda suurema hoone järgi – 1-korruselise hoone ehitisealune pindala ja 3-korruselise hoone lubatud maksimaalne kõrgus; Näide 2. Ehitusõigus määrab hoone lubatud maksimaalne kõrguse, kuid ruumilahenduse mõttes on olulisem räästa või parapeti kõrgus; Näide 3. Hoone kõrgus ei ole õigusaktides määratud üheselt, mistõttu ehitusõigusega lubatud hoone maksimaalne kõrgus ei defineeri üheselt ruumilahendust. Ehitise kõrguse sisse ei arvestata tehnoseadmeid, kuid arvestatakse piirdeid jms.
Arhitektuuritingimuste seadmine
Arhitektuuritingimusi käsitleb peatükk Arhitektuuritingimuste seadmine.
