Miks, millal ja kelle algatusel tunnistada planeering kehtetuks? Kuigi kehtetuks tunnistamise alused seaduses lubavad planeeringu kehtetuks tunnistada kohaliku omavalitsuse enda algatusel, siis praktikas ei ole selliseid kehtetuks tunnistamisi palju. TavapĂ€rane ei ole ka olukord, kus kinnisasja omanik soovib lihtsalt planeeringu kehtetuks tunnistamist ja uut ehitustegevust ei kavanda. Enamasti on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlemisel soov ehitada projekteerimistingimustega midagi sellist, mida kehtiv planeering ei vĂ”imalda. Kui detailplaneering tunnistatakse kehtetuks omavalitsuse algatusel, on enamasti tegemist olukorraga, kus kehtestatud detailplaneeringu terviklahendus ei lĂ€he enam kokku uue kehtestatud vĂ”i koostatava ĂŒldplaneeringu lahendusega.1NĂ€ide 1: 15 aastat tagasi kehtestati hajaasustuses detailplaneering mis nĂ€gi ette olemasoleva hoone lammutamist ning eemale uue hoone pĂŒstitamist. Kinnisasja omanik on vahetunud. Uus omanik ei soovi olemasolevat hoonet lammutada ja uut ehitada vaid soovib olemasolevat elamut laiendada vĂ€hem kui 30%. Detailplaneering tunnistati tervikuna kehtetuks.
NĂ€ide 2: MajandustĂ”usu harjal soovis maaomanik loomakasvatuse lĂ”petada ja lautade asemele rajada seikluskeskuse. Kehtestati detailplaneering, mis seda tegevust vĂ”imaldab. Majanduslangus vĂ”ttis omanikult tahtmise rajada seikluskeskus, aga loomapidamine jĂ€tkus. 2020. a alguses soovis omanik lautade juurde paigaldada pĂ€ikesepaneelid, mida aga kehtiv detailplaneering ette ei nĂ€inud. Detailplaneering tunnistati tervikuna kehtetuks, kuna uue ĂŒldplaneeringu jĂ€rgi ei ole enam tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga.
MÔlema nÀite puhul ei olnud planeeringud enam aja- ja asjakohased. Majandusseis (raha puudumine seikluspargi rajamiseks), tehnoloogilised lahendused (pÀikesepaneelid), inimeste vajadused ja arusaamised (vana hoone sÀilitamine) on muutunud. Tegevus, mis 15 aastat tagasi tundus lÀhiaastatel mÔistliku ja Ôige ehitusliku ettevÔtmisena, ei ole seda enam uues olukorras.
Kas ja millal koostada varasema kehtetuks tunnistatud planeeringu asemele uus detailplaneering? See sÔltub mitmest asjaolust. Kui tegemist ei ole enam detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, ei ole uue detailplaneeringu koostamine alale vajalik. Sellisel juhul saab kehtetuks tunnistamise tinginud olukorra lahendada projekteerimistingimustega.
Teatud juhtudel saab kehtestatud detailplaneeringut tĂ€psustada projekteerimistingimustega ilma uut asendavat planeeringut koostamata. Ehitusseadustik lubab kehtestatud detailplaneeringut tĂ€psustada projekteerimistingimustega, kuid lubab seda 10% piires. Kui hoonestusala soovitakse nihutada, keerata, vĂ”i suurendada ĂŒle 10%, tuleks alale koostada uus detailplaneering.
Uus detailplaneering tuleb koostada kui:
- planeeringuga kavandatut soovitakse ellu viia teisel kujul ja muudatusi ei ole vĂ”imalik teha projekteerimistingimustega (nt lubatud 10% ĂŒletamine) vĂ”i
- soovitakse teistsugust planeeringu terviklahendust ja detailplaneeringu koostamine on kohustuslik.
Kuidas tagada avalik huvi detailplaneeringu tĂ€psustamisel projekteerimistingimustega vĂ”i kehtetuks tunnistamisel ja asendamisele projekteerimistingimustega? Kaaludes planeeringu tervikuna kehtetuks tunnistamist, tuleks eelkĂ”ige tĂ€helepanu pöörata sellele, miks seda tehakse. Tihtilugu on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine seotud sooviga loobuda alale detailplaneeringu koostamisest ĂŒleĂŒldse ning mÀÀrata ehitusĂ”igus lĂ€bi projekteerimistingimuste.
