Planeerimise üks üldpõhimõtteid on, et menetlus on avalikkust kaasav. Planeerimisseaduses on toodud nn miinimumnõuded, millal ja keda peaks kaasama. Kohalikule omavalitsusele on jäetud vabad käed leida võimalusi ja kohaseid toiminguid, kuidas ulatuslikumalt planeeringu koostamisse kaasata, et saada kavandatud ruumilahenduse kohta sellest mõjutatud isikutelt esinduslikke ja asjakohaseid arvamusi.1Lisaks kaasatavatele võib arvamust avaldada igaüks kogu planeeringu protsessi kestel, selleks tuleb vaid kirjutada planeeringu koostamise korraldajale. Planeeringu koostamise korraldajal on kohustus kaaluda iga esitatud arvamust ja anda arvamuse andjale tagasisidet, kas arvamus võeti arvesse. Arvamuse arvestamine on planeeringu koostaja ja koostamise korraldaja otsustada, kindlasti on omal kohal ka planeerija selgitused ja kaalutlused. Arvamuse arvestamisel või arvestamata jätmise kaalumisel on oluline erinevus selles, kas planeering võib riivata põhiseaduslikke õiguseid või mitte. Arvamuse arvestamata jätmine peab olema sisuliselt põhjendatud.
Planeeringu ruumilahenduse kujundamisse ehk detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata erinevate huvide esindajad, muuhulgas:
- Isikud, kelle õiguseid planeering võib puudutada – Eelkõige on tegemist füüsiliste isikutega, kelle põhiseaduslikke õiguseid planeering võib puudutada nt piirinaaber või maaomanik, kelle kinnistu kaudu on tagatud planeeringuala juurdepääs vms isik2Nt isikliku kasutusõiguse omanik, isik, kelle kasuks on seatud servituut, hoonestusõiguse omanik jt.. Samuti kuuluvad nende hulka isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud;
- Isikud, kelle huve võib planeering puudutada – Eelkõige on tegemist juriidiliste isikutega – MTÜ-d, sihtasutuste, äriühingute vm huvide esindajad, kes väljendavad üldjuhul mingi kindla ettevõtte või huviühenduse huve läbi kaasamisprotsessi, nt naabruses paiknev korteriühistu, maaomanik, kinnisvara- või tootmisettevõte, kes piirkonnas tegutseb, samuti nt kolmanda sektori huviühingud (nt Ornitoloogiaühing, Jalakäijate Ühing) ja kohalikku kogukonda kohapõhiselt esindavad mittetulundusühingud ja seltsingud;
- Füüsilised ja juriidilised isikud, kes on ennast palunud menetlusse kaasata;
- Tehnovõrkude valdajad – tehniliste lahenduste võimaluste ja tehnosüsteemide valdajate huvide väljendajad konkreetse maa-ala ruumilahendusele läbi kaasamisprotsessi, nt vee- või sideteenust pakkuv ettevõte;
- Avalikkus – isikud, kes ei pruugi olla avaldanud soovi olla kaasatud või kelle õigusi planeering otseselt ei puuduta, kuid kelle avalikke huve3Avalik (üldine) huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Oluline on teha siinjuures vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt ühe maja elanikud või ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel – see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt kui see rühm on muu ühiskonnaga võrreldes ebasoodsas olukorras ja seega suurendab selle toetamine nende eeldusi täisväärtuslikuks eluks ehk ühiskondlikku õiglust. ja õigustatud huvide tasakaalustamise võimalusi peab omavalitsus kaaluma.