36. Kuidas luua planeeringuala kihti joonestustarkvaras?

Iga kehtestatud planeeringu kohta tuleb teha vähemalt planeeringuala kiht. Planeeringuala on PlanS § 3 lõikes 1 sätestatud kui konkreetne maa-ala, mille kohta planeering koostatakse, seega on planeeringuala olemasolu kindlalt olemas iga konkreetse planeeringu puhul.

Planeeringuala ruumikuju peab olema loodud tegelikkusele vastavas asukohas, vaatamata sellele, et joonise esituskujul ei ole planeeringuala piiri joonise loetavuse huvides mõistlik näidata õiges kohas, vaid see näidatakse tegelikust asukohast väljaspool. Sellisel juhul tuleb tegelikust asukohast erinev planeeringuala kiht lugeda esituskihiks (vt küsimus 13), mis on toodetud jooniste esituskuju parema loetavuse tarbeks ja seda ei kehtestata. Tegelik kehtestatav planeeringuala kiht peab sisaldama tegelikkusele vastavat ruumikuju. Juhul kui planeeringuala piir ühtib tervikuna või osaliselt näiteks olemasoleva katastriüksuse piiriga, on ruumikuju loomisel vajalik topoloogiline korrektsus: murdepunktid (vertex) peavad järgima olemasolevat eeskuju (vt küsimus 17).

Planeeringuala kihi tärkandmete loomine on kohustuslik (vt küsimus 28). Planeeringuala tohib geomeetria liigina olla ainult ala. Objekt võib olla pindobjekt (hatch) või joonestusprogrammis mugavamaks kasutuseks ka kinnine joonobjekt (closed polyline). Ruumiobjekte tohib planeeringuala kihil ühe planeeringu kohta olla vaid üks, s.t et ühes planeeringus saab moodustada vaid ühe planeeringuala. Seega, kui planeeringuala koosneb mitmest tükist, tuleb kõik lahustükid liita üheks geomeetriliseks liitobjektiks. Kui planeeringuala luuakse kasutades kinnist joonobjekti (closed polyline), on see lubatud vaid juhul, kui ala pole auguga. Eesmärgist ja asukohast sõltuvalt võib planeeringuala olla ka auguga ala. Kui ala on auguga, tuleb see luua pindobjektina (hatch). Ruumiobjekti sidumiseks tärkandmetega, tuleb objectID (vt küsimus 27) märkida alati ala sisse.

Järgmine küsimus