4. Mida ja miks peab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale esitama?

Alates 2003. aastast on planeerimisseaduse kohaselt tulnud maakatastri pidajale ehk Maa-ametile, kes muu hulgas haldab ja arendab vastavalt ruumiandmete seadusele Eesti geoportaali ja selle infosüsteemi, esitada planeering selle kehtestamise järgselt. Planeeringute korrektsete andmete esitamine võimaldab kogutud andmeid võrreldavalt vaadelda ja kasutada. Planeeringute andmeid vajavad nii riik, kohalikud omavalitsused, tehnovõrgu valdajad, ehitusprojekti koostajad kui ka avalikkus kõige laiemas tähenduses. Seega paraneb planeeringute kättesaadavus ja kasutatavus. Mida lihtsamini kättesaadavad on planeeringud, seda tõenäolisemalt nendes sisalduvaid nõudeid ka järgitakse.

Maakatastri pidajale tuleb esitada nii planeering (seletuskiri ja joonised, s.h määruse lisa 2 kohased planeeringulahenduse kehtestatud kihid ja jooniste esituskujud) kui ka vormistusnõuete määruse lisa 1 kohane info. Maakatastri pidajale on soovitav esitada planeeringu digitaalne joonis tervikuna, milles on nähtavad nii esituskuju loomiseks vajalikud kihid kui ka määruse lisa 2 kohaselt vormistatud kihid. Oluline on esitada korrektne planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri, sest selle alusel on võimalik selekteerida planeeringulahenduse kehtestatud kihid ülejäänud kihtide seast välja. Digitaalne joonis tervikuna ehk originaaljoonis säilib maakatastri arhiivis.

Kohustus andmete maakatastri pidajale esitamiseks tuleneb PlanS § 91 lõikest 3, § 93 lõikest 4, § 122 lõigetest 5 ja 7, § 139 lõikest 4 ja § 140 lõikest 9 ning määrus täpsustab, mida ja kuidas maakatastri pidajale esitada. Oluline on, et selline info laekuks maakatastri pidajale iga kehtestatud planeeringu kohta, kaasa arvatud juhul, kui kehtivas planeeringus tehakse muudatusi (nt tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistamine, detailplaneeringuga muudetud üldplaneeringu kihid).

Järgmine küsimus