42. Milliseid geomeetria liike võib kasutada üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks?

Iga üldplaneeringu ülesande teema juures on Nõuete tabelis toodud välja, milliseid geomeetria liike on lubatud kihil kasutada. Enamikele üldplaneeringu ülesannete kihtidele on lubatud märkida erinevaid geomeetria liike (punkte, jooni ja alasid) vastavalt objekti iseloomule. Kõik ruumiobjektid tuleb vormistada topoloogiliselt korrektselt (vt küsimus 17).

Ühele kihile ei saa lisada erinevates geomeetria liikides loodud objekte, need tuleb alati jagada erinevate kihtide vahel nii, et erinevad geomeetria liigid jääksid erinevatele kihtidele. Kui sama teema lahendamiseks on kasutatud erinevate geomeetriatega ruumiobjekte, peab kihid eristama nimetustega, luues jaotuskihid järel-liidendite abil (nt kui miljööväärtuste hulgas on üldplaneeringus märgitud nii alasid kui ka üksikelemente – punktobjekte – tuleb need märkida erinevatele kihtidele näiteks YP_vaartmiljoo_ala ja YP_vaatrmiljoo_yksikobj).

Kui üldistusastmest lähtuvalt otsustatakse üldplaneeringus teema mitte täpse asukohana lahendada, võib selle tavaliselt ala või joonena märgitava ruumiobjekti tähistada ka punktiga (nt avalik juurdepääs kallasrajale).

Geomeetria liigina ainult ala (pindobjekt) on lubatud planeeringuala kihil (vt küsimus 43), detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kihil (vt küsimus 44), tiheasustusega ala kihil (vt küsimus 45), maakasutuse juhtotstarbe kihil (vt küsimus 46), keskkonnatingimusega ala kihil, tingimusega ala kihil ja väärtusliku põllumajandusmaa kihil. Nendele kihtidele ei ole lubatud joonestada muid geomeetria liike.

Lisaks erinevatele geomeetria liikidele (mh ka auguga alad) on lubatud ka liitobjektid, kui nende ruumiobjektide tingimused on samad ning kui määruse lisas 2 pole sätestatud teisiti (nt väärtusliku põllumajandusmaa kihil pole liitobjektid lubatud).

Järgmine küsimus