35. Milliseid geomeetria liike võib ja saab kasutada detailplaneeringu ülesannete lahendamiseks?

Enamikele detailplaneeringu ülesannete kihtidele on lubatud märkida erinevaid geomeetria liike (punkte, jooni ja alasid) vastavalt objekti iseloomule. Kõik ruumiobjektid tuleb vormistada topoloogiliselt korrektselt (vt küsimus 17).

Ühele kihile ei saa lisada erinevates geomeetria liikides loodud objekte, need tuleb alati jagada erinevate kihtide vahel nii, et erinevad geomeetria liigid jääksid erinevatele kihtidele. Kui sama teema lahendamiseks on kasutatud erinevate geomeetriatega ruumiobjekte, peab kihid eristama nimetustega, luues jaotuskihid järel-liidendite abil (nt kui miljööväärtuste hulgas on detailplaneeringus märgitud nii alasid kui ka üksikelemente – punktobjekte – tuleb need märkida erinevatele kihtidele näiteks DP_vaartmiljoo_ala ja DP_vaatrmiljoo_yksikobj).

Kui üldistusastmest lähtudes on objekti asukoht orienteeruv, võib selle tavaliselt ala või joonena märgitava ruumiobjekti tähistada erandkorras näiteks mõõtkavast lähtudes ka punktiga (nt servituudi vajaduse kiht).

Geomeetria liigina punkt ei ole lubatud kuja kihil, sest reeglina märgitakse kujad joone (nt mõõtkett) või alana.

Osade detailplaneeringu ülesannete kihtidel on Nõuete tabelis geomeetria liigina lubatud ainult ala, sellisel juhul ei ole muud geomeetria liigid lubatud. Oluline on tähele panna, et mõnede joonestustarkvaradega saab nende eripärast lähtudes pindobjekte luua vaid hatch funktsiooni kasutades. Sellisteks kihtideks on keskkonnatingimusega ala, tingimusega ala ja väärtuslik põllumajandusmaa. Nendele kihtidele lisatavat infot ei ole võimalik joonte ja punktidena märkida, sest pindalalisi objekte joonega määratleda ei saa ja punktiga on lubatud näidata vaid orienteeruv asukoht, mis nendel kihtidel võimalik ei ole.

Kui see on lubatud kihi Nõuete tabelis, on teatud juhtudel ala märkimiseks võimalik kasutada lisaks pindobjektile (hatch) ka kinnist joonobjekti (closed polyline). Geomeetria liigina ainult ala, aga teatud tingimustel ka kinnine joonobjekt, on lubatud planeeringuala kihil (vt küsimus 36), krundi kihil (vt küsimus 37) ja krundi hoonestusala kihil (vt küsimus 38). Nendele kihtidele tärkandmete lisamine on kohustuslik ja seetõttu tuleb ruumiobjekti sidumiseks objectID (vt küsimus 27) märkida alati ala sisse, et oleks üheselt selge, millise ruumiobjekti kohta tärkandmed käivad.

Kui kihil on geomeetria liigiks ette nähtud ala, aga selle märkimiseks kasutatakse kinnist joonobjekti (closed polyline), on see lubatud vaid juhul, kui ala pole auguga. Auguga ala puhul pole kinniseid joonobjekte kasutades võimalik üheselt arusaadavalt objectID märkida. Kui ala on auguga, tuleb ala luua pindobjektina (kasutades nt hatch funktsiooni). Oluline on tähele panna, et ühe teema lahendamisel nii joonobjektidena kui ka pindobjektidena ei saa erineva iseloomuga objekte luua ühele kihile (nt kui krundi kihil on mõned krundid joonestatud kasutades closed polyline ja mõned hatch funktsiooni).

Kinnine joonobjekt (closed polyline) on joonestustarkvarades joone joonistamise funktsiooni eriliik, kus mitmest lõigust koosnev liitjoon peab algama ja lõppema ühes ja samas asukohas (vt näidis 12).

Näidis 12: Kinnine joonobjekt (closed polyline)

Lisaks erinevatele geomeetria liikidele (sh ka auguga alad) on lubatud ka liitobjektid, kui nende ruumiobjektide tingimused on samad ning kui määruse lisas 2 pole sätestatud teisiti (nt väärtusliku põllumajandusmaa kihil pole liitobjektid lubatud).

Järgmine küsimus