45. Kuidas luua tiheasustusega ala kihti?

PlanS § 75 lõike 1 punkt 27 sätestab, et üldplaneeringuga tuleb määrata maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alad.

Tiheasustusega ala puhul on üldjuhul tärkandmete vormistamine kohustuslik. Kiht on võimalik luua ka ilma tärkandmeid vormistamata, kui erinevad tiheasustused eristatakse kihi nimetusega, kusjuures eraldi kihil peab olema maareformi seaduse mõistes tiheasustusega ala, sest nende alade teistest eristamine on oluline maamaksu määramiseks. Kui nii maareformi seaduse kui ka looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalad on ühel kihil, tuleb erinevad tiheasustused eristada märkega. Veergu tiheasust ei pea looma, kui mõlema seaduse alad kattuvad.

Objektid võivad olla joonestatud vaid aladena või auguga aladena, liitobjektide tegemine ega teiste geomeetriate kasutamine pole lubatud. GIS-tarkvaras on igal kihil automaatselt tärkandmete tabel olemas, kuid see tuleb vormistada (vastavad veerud luua ja täita) vastavalt määruse lisas 2 toodud nõudeid järgides. Tärkandmetes tuleb anda planeeringu identifitseerimise number (planID) (vt küsimus 26) selleks, et teised sama planeeringu kihid siduda üldiste üldplaneeringu andmetega. Igale ruumiobjektile võib anda unikaalne identifikaator (objectID) (vt küsimus 27).

Juhul, kui tiheasustusega ala kihti ei loodud ainult maareformi seaduse mõistes, tuleb see tingimuslikult kohustuslike tärkandmetena ära märkida iga konkreetse ala puhul lisades viite seadusele (maaref) jah.

Juhul, kui konkreetsele tiheasustusega alale on planeeringus antud nimetus või kasutatakse seal kindlat kohanime (kohanimi), võib selle nime kanda tärkandmetesse. Selline nimega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle ala kohta käivat infot.

Juhul, kui tiheasustusalad on loodud erinevatel põhjustel (erinevad seadused) ja neil kehtivad erinevad tingimused (tingimus), võib tiheasustusega ala määrates märkida, millised tingimused sellel konkreetsel alal kehtivad.

Järgmine küsimus