21. Millisel juhul peab koos planeeringulahenduse kehtestatud kihiga vormistama ka tärkandmed?


Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.


Iga määruse lisas 2 nimetatud planeeringulahenduse kehtestatud kihi Nõuete tabelis on kirjas tärkandmete vormistamise võimalus ja vormistamise tingimused. Iga kihi kohta tuleb vormistada vähemalt kohustuslikuna ära märgitud tärkandmed. Tärkandmed võivad olla vormistatud kas planeeringujooniste koostamise GIS-tarkvaras loodud andmetena või tabeltöötlus­programmiga (nt Excel) toodetud andmetena, mis seotakse joonestusprogrammis (CAD-tarkvara) loodud ruumikujuga unikaalse identifikaatori (objectID) abil (vt küsimus 27) üheks andmegrupiks (vt küsimus 16). Kindlaks määratud tärkandmeteta võib kihte luua vaid juhul, kui määruse lisas 2 konkreetse kihi Nõuete tabelis on see eraldi ära märgitud (vt näidis 6).

Näidis 6: Tärkandmed lubatud jätta esitamata, kui haljastuse erinevad elemendid jaotatakse jaotuskihtidele.

Vajadusel võib planeeringu koostamise korraldaja lisada tärkandmeid juurde, neid ei pea paigutama omaette kihile, vaid seda võib teha määruse lisas 2 kirjeldatud kihtide tärkandmetele veerge juurde luues (vt küsimus 5 ja küsimus 10).

Uut kihti luues ja alusena alusandmete ehk taustinformatsiooni kihti kasutades võivad uuele kihile kaasa tulla vana kihi tärkandmed. Sellisel juhul tuleb tärkandmestik korrastada ja vanad andmed kustutada, kuna on tegemist olemasoleva infosüsteemi andmetega ja mitte planeeringuga loodud andmetega. Näiteks maakasutuse kihti luues kasutatakse tihtipeale baasiks katastriüksuste ruumikujusid, mille olemasolevad tärkandmed pole kehtestatav info. Olemasolevad tärkandmed tuleb kustutada ja kihile tuleb lisada määruse lisa 2 kohaselt loodud andmed.

Eelmine küsimus: Kuidas on õige nimetada kihte?

Järgmine küsimus: Mida teha täiendavate tärkandmetega, mida määruses nõutud pole?

Skip to content