Tees 8: Üldplaneeringu tegevuste mõju kultuuripärandile pole keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsis pikemalt käsitletud, kuna kultuuripärandiga seonduvalt otseseid tegevusi ei kavandata ja üldplaneeringu elluviimisel mõju mälestiste säilimisele ei ole

Riiklik kultuuripärand ei ole asi iseenesest. Kõik muudatused, mida kavandatakse, mõjutavad kõiki valdkondi, sh omavad mõju kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilistes hindamistes (KSH) on üldiselt üldplaneeringute mõju keskkonnale väga põhjalikult analüüsitud. Sarnast süvenemist ootame ka kultuuripärandile avalduvate mõjude osas. Lähtudes nõuetele vastavast…

Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist

Üldplaneeringuga tehakse samuti ruumilise planeerimise otsuseid. Kalmistu laiendamise või uue kalmistu kavandamisel tuleb arvestada kalmistuseaduse § 4 esitatud nõuetega, sh tuleb kalmistule ette näha vähemalt 50 meetri laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis…

Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa

Kuna pärandkultuuriobjektide, maaehituspärandi, militaarpärandi, mitte kaitsealused kalmistud ja XX sajandi arhitektuuripärandi raames hinnatavad väärtused võivad eksisteerida lähestikku ja olla väga erinevad ning mitmepalgelised ning siin võib esineda olukordi, kus muinsuskaitsealal, mälestise kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal leidub väärtuslik üksikobjekt, mis ei…

Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil

Muinsuskaitseameti osaleb üldplaneeringu protsessis kolmes rollis:  riikliku pärandi osas oleme koostöö tegijad ja kooskõlastajad; kohaliku pärandi (väärtuslikud üksikobjektid ja miljööalad) osas oleme valdkonna eksperdid, kes soovitavad ja teevad ettepanekuid selle käsitlemiseks, et elukeskkond saaks paremini ja kultuurilist mitmekesisust arvestavalt planeeritud;…

Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus

Mälestiste kaugvaadete määratlemine ja nende lõikudes maakasutuse tingimuste, vajadusel ka kitsenduste määratlemine (nt vaadet piiravate ehitiste rajamisel) on üldplaneeringu tasandil maakonnaplaneeringuga kehtestatud tingimuste (ilusa vaatega teelõik, väärtuslik maastik) sisustamine. Nõustume, et kõik mälestised ei vaja üldplaneeringus vaadete osas analüüsimist. Selline…

Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi

Riiklikke mälestisi tuleb üldplaneeringus kajastada kaardil just seetõttu, et nendega osataks planeerimisotsuste tegemisel arvestada. Lisaks ümbritseb mälestisi kaitsevöönd (enamasti u 50 m mälestise kontuurist), st mälestised avaldavad mõju vähemalt 50 m raadiuses paiknevale kohalikule substantsile ja see on ruumiotsuste tegemisel…

Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine

Tavaliselt on kohalikud omavalitsused ise sõnastanud valla arengus oluliste teemadena ja väärtustena nii looduslikud, majanduslikud, sotsiaalsed kui ka kultuurilised nähtused, objektid ja alad. Viimaste hulka arvestatakse reeglina ka omavalitsuse alal asuvad kultuurimälestised. Seega järgitakse neile üldplaneeringus tähelepanu pöörates PlanS §…

Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest

Väga õige, üldplaneeringuga ei kehtestata tingimusi ega kitsendusi (või leevendusi) riiklikule pärandile, kuid ruumiotsuseid tehes, sh  maakasutustingimusi määrates, tuleb eelistada riikliku pärandi kui ühiskonna ühise rikkuse kasutuses hoidmist (Muinsuskaitseseadus § 3 lg 1-8). Selleks tuleks esmajoones läbi mõelda maakasutuse juhtotstarve,…

Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostest

Kas kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamisel kohustus lahendada muinsuskaitsega seotud küsimusi? Muinsuskaitsega seonduvaid küsimusi reguleeriv Muinsuskaitseseadus (MuKS) näeb ette, et nii mälestiseks kui muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine kui ka selle läbiviimine on Muinsuskaitseameti pädevuses. Mälestiseks tunnistamise otsustab MuKS kohaselt valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga,…

Skip to content