Riigikohtu lahendid

OTSUS 3-3-1-23-16

Riigikohus tegi 30. novembril 2016. a kohtuotsuse halduasjas 3-3-1-23-16, millega rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt. Luunja Vallavolikogu (volikogu, vastustaja) kehtestas üldplaneeringu. Isikud esitasid kaebuse halduskohtule, milles palusid tühistada määruse, millega üldplaneering kehtestati. Volikogu tunnistas määruse kehtetuks. Halduskohus lõpetas kaebuse menetluse.

Vaideotsusega rahuldas volikogu isiku X (kaebaja) vaide osas, milles nõuti kinnistute üldplaneeringu kohta haldusakti vastuvõtmist. Vaie jäeti rahuldamata määruse kehtetuks tunnistamise nõudes. Isik X esitas halduskohtule kaebuse vaideotsuse tühistamiseks või volikogu kohustamiseks kehtestama kinnistute maaüksuste ala üldplaneeringu. Halduskohus rahuldas isiku X kaebuse. Luunja vald esitas apellatsioonkaebuse, mille kohus rahuldas. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukohad

1. Senises kohtupraktikas on rõhutatud, et ulatusliku kaalumisruumiga haldusaktide kohtuliku vaidlustamise korral toob haldusakti põhjendamata jätmine üldjuhul kaasa haldusakti tühistamise, sest kohtul ei pruugi olla võimalik hinnata haldusakti andmise aluseks olnud mõttekäigu õiguspärasust. Vastustaja on selles kohtuasjas möönnud, et ta kehtestas üldplaneeringu läbimõtlematult.

2. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Tema kinnistute sihtotstarve on praegu maatulundusmaa ja üldmaa. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse. Vastustaja on seda õigust rikkunud.

3. Praeguse kohtuvaidluse tulemuse äraootamine ei saa ka kuidagi lihtsustada ega kiirendada volikogu tööd uue planeerimisotsuse läbimõtlemisel. Planeeringu läbikaalumine on kohaliku omavalitsuse, mitte kohtu ülesanne. Praegune kohtuvaidlus puudutab menetluslikke küsimusi. Kohus ei saa selles asjas asuda hindama, kas planeering tuleb uuesti kehtestada vastuvõetud kujul.

4. Selles asjas ei ole uus kaasamine vajalik, kui volikogus hääletusele pandava planeeringu põhilahendus ei muutu võrreldes varasemaga. Omavalitsusüksus peab planeerimismenetluses menetlusosalistega konsensust otsima ning püüdma põrkuvaid huve ühildada, kuid see ei saa toimuda igavesti.

5. Haldusakt jõustub teatavaks tegemisest. Haldusakti vaidlustamine ei kõrvalda selle kehtivust ning sellest lähtuvate toimingute tegemise õigust. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamiseks on vaja esialgse õiguskaitse määrust või haldusorgani otsust.

OTSUS 3-3-1-88-15

Riigikohtus tegi 8. augustil 2016. a kohtuotsuse halduasjas 3-3-1-88-15, millega tühistas Hanila Vallavolikogu 14. veebruari 2013. a otsuse nr 124 “Esivere külas Uue-Madise kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”. Riigikohtu hinnangul ei arvesta Hanila vallavolikogu otsusega kehtestatud detailplaneering tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.

Riigikohtu seisukohad

1. Detailplaneeringu ega selle kehtestamise otsusega ei ole ette nähtud püstitatavate tuulikute maksimaalset nimivõimsust 2,3 MW. Planeeringu kehtestamise otsuse tekstis on küll viide sellisele kokkuleppele vastustaja ja kolmanda isiku vahel, kuid kokkuleppe tulemusena ei ole planeeringu teksti ega põhijoonist muudetud ega planeeringu kehtestamise otsusele seatud selgesõnalist kõrvaltingimust.

2. Arvestades, et just tuulegeneraatorite võimsuse vähendamine pidi olema praegusel juhul peamine meede kaebaja kinnistule ulatuva müra (st negatiivse keskkonnamõju) vähendamiseks ning sellest lähtudes tehti uuringud, on tegemist olulise tingimusega, mis tulnuks planeeringusse sõnaselge ehitusõiguse või vähemalt krundi kasutusõiguse piiranguna märkida. Arendaja ja kohaliku omavalitsuse vaheline kokkulepe ei saa detailplaneeringut asendada.

3. Tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga, et isikul on ka elamut ümbritseval õuealal õigus viibida keskkonnas, kus müranorme ei ületata. Öised rangemad müranormid on aga kehtestatud une häirimise vältimiseks, mistõttu saavad need normid olulised olla vaid elamu vahetus läheduses.

4. Mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Kui arutusel olevas teises asjakohases planeeringus on piisavalt selgelt väljendatud olulised avalikud või erahuvid ning kehtiv õigus seda ei välista, peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ka neid huve, nagu kõiki muid olulisi asjaolusid, silmas pidama.

5. Ei saa nõustuda vastustaja ja kohtute seisukohaga, et üldplaneeringus märgitud tuulegeneraatorite koguvõimsuse ületamine 6 MW võrra ei ole käsitatav olulise või ulatusliku üldplaneeringu muutmisena. Vaidlusalune detailplaneering ei ole üldplaneeringuga kooskõlas.

6. Vaidlusaluses planeerimismenetluses koostatud eksperdihinnang ei saa nõuetekohast nn Natura hindamist asendada. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses on rikutud kohustust viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei asenda koostatud eksperdihinnang, mis ei vasta KSH nõuetele.

7. Vaidlusalune haldusakt on õigusvastane kaalutlusvigade tõttu ja müranormi ületamise ohu kõrvaldamata jätmise tõttu, vastuolus üldplaneeringuga ning õigusvastaselt on jäetud läbi viimata KSH.