Alates 1. juulist 2015 näeb planeerimisseadus ette võimaluse koostada riigi eriplaneeringuid. See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Riigi eriplaneering ei sobi riigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide kavandamiseks ja maade reserveerimiseks.
Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Objektide loetelu, mis nimetatud kriteeriumidele vastavad on seaduses toodud ning need on:
- riigimaantee;
- avalik raudtee;
- torujuhe, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrass;
- rahvusvaheline lennujaam;
- rahvusvaheline sadam;
- riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitis;
- elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti;
- kõrgepingeliin alates pingest 110 kilovolti;
- ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;
- nende ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste püstitamine.
Kuigi ehitised, mille rajamiseks tuleb koostada riigi eriplaneering, on seaduses ammendavalt esitatud, tuleb silmas pidada, et nende asukoha valiku või toimimise vastu peab olema suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riiklik ja rahvusvaheline huvi väljendub ennekõike selles, et ehitise rajamine on maakondadeülene huvi ning see kajastub mõnes riiklikus sektorarengukavas (nt transpordi arengukava, energiamajanduse arengukava vms). Riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsuse teeb Vabariigi Valitsus. See tähendab, et Vabariigi Valitsus hindab igakordselt, kas ehitise rajamise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning selgitab välja muud olulised eeldused riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Näiteks gaasitrass, mis ühendab kahte mahutit, võib vastata tehnilistele kriteeriumidele riigi eriplaneeringu koostamiseks, kuid selle rajamise vastu ei ole suurt riikliku või rahvusvahelist huvi. Sellisel juhul ei tule ehitise püstitamiseks koostada riigi eriplaneering, vaid seda tuleb teha läbi maakonnaplaneeringute või kohaliku omavalitsuse planeeringute.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valik ning sobivaimasse asukohta detailse lahenduse koostamisest. Asukohavaliku koostamisel tuleb kaaluda mitut erinevat alternatiivi. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud detailplaneeringutele seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas asukohas asjakohased, näiteks tehnovõrkude asukoha määramine või erinevate keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
Kehtestatud riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbi viia mitut erinevat planeeringumenetlust (nt maakonnaplaneering ja seejärel detailplaneering) vaid ehitusprojekti koostamiseni on võimalik jõuda ühe tervikliku menetluse käigus.
Riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuid riigikaitse või julgeolekuasutuste püstitamiseks võib Vabariigi Valitsus planeeringu koostamise korraldajaks määrata ka Kaitse- või Siseministeeriumi.
Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kellel on puutmus kavandatava ehitisega ning nendega tuleb planeering ka kooskõlastada. Lisaks kaasatakse planeeringumenetlusse Riigikogu, kohalikud omavalitsused ja kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada.
Riigi eriplaneeringu eripäraks on selle kehtima hakkamise aeg – planeering peatab samal maa-alal olevad teised planeeringud 5 aastaks ning kui planeeringut selle aja jooksul on asutud ellu viima, alles siis kaotavad teised planeeringud kehtivuse.