Mõju hindamine planeerimisel

Vastavalt planeerimisseaduse § 1 lõikele 1 on planeerimise kui tegevuse eesmärk erinevaid arenguvajadusi tasakaalustades luua eeldused kvaliteetseks elukeskkonnaks ja tagada jätkusuutlik ruumiline areng. Planeeringu koostamise korraldaja – näiteks detailplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse – ülesanne on planeerimisseaduse kohaselt planeeringu elluviimisega kaasneva asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine.

Levinud rahvusvahelise definitsiooni kohaselt loetakse jätkusuutlikuks arengut, mis vastab tänastele arenguvajadustele selliselt, et ohtu ei seata järeltulevate põlvede võimalusi enda arenguvajadusi rahuldada (“Our common future“, 1987). Mõju hindamise eesmärgiks on tegevuse elluviimisega kaasneva mõju prognoosimine, et juba enne tegevuse elluviimist oleks võimalik tegevus kavandada selliselt, et negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Järjest enam rõhutatakse mõju hindamise kontekstis, et see peaks hõlmama ka mõju hilisemat seiret ja võimalike jätkutegevuste eelnevat kokku leppimist negatiivse mõju leevendamiseks kogu tegevuse vältel (vt nt “Social Impact Assessment: Guidance for assessing and managing the social impacts of projects“, 2015).

Kuidas saab planeerimisalase tegevuse korraldaja tagada, et välja töötatud planeerimislahendus võtab arvesse erinevates valdkondades kaasnevat mõju ning langetab tasakaalustatud otsuse?

Nii Eestis kui rahvusvaheliselt suures osas välja kujunenud tööriist on keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH on planeeringu koostamisega käsikäes läbi viidav protsess, mille eesmärk on arvestada planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke kaasnevaid mõjusid juba planeeringu koostamise käigus. Tavapäraselt on KSH teostamisel oluline rõhk looduskeskkonnale avalduvatel mõjudel – kaitstavad loodusväärtused, bioloogiline mitmekesisus, taimestik-loomastik, loodusressursid nagu vesi või õhk; samas pälvivad tähelepanu ka keskkonnatervise küsimused, väärtuslik kultuuripärand ja inimese heaolu.

KSH menetlus toimub paralleelselt planeeringu menetlusega ja seda reguleerib planeerimisseadus. KSH-s käsitletavad valdkonnad ja muud tingimused on määratletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2001. aasta direktiivist teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. KSH edendamise eest vastutab keskkonnaministeerium. KSH ettepanekuid tuleb planeeringu koostamisel ja elluviimisel arvestada.

Planeeringu elluviimisega võib kaasneda mõju ka valdkondades, mis tavapärase KSH käsitlusvaldkondade alla ei mahu. Ometi on planeerimisalase tegevuse korraldajal kohustus võtta arvesse kõiki mõjusid, mis planeeringu elluviimisega kaasnevad. Seetõttu võib vajalikuks osutuda planeeringu koostamise käigus täiendava info kogumine ja vastavate hinnangute andmine. Eesmärk on sealjuures, et planeeringuotsus oleks langetatud piisava teabe alusel. Mõjude hindamise vormi (uuring, ekspertarvamus või muu) otsustab planeerimisalase tegevuse korraldaja. Piisava pädevuse korral võib mõjusid vastavate kaalutluste analüüsimise korraldada asutusesiseselt; vajalik võib olla asutusevälise oskusteabe kaasamine. Oluline on, et ka vastav teave – asjakohased uuringud või hinnangud – oleks korraldaja veebilehel kättesaadav (vt nt PlanS § 15 lg 5 jt).

Planeeringu vastu võtmisel ja kehtestamisel tuleb erinevates valdkondades kaasnevat mõju arvestada.