Üleriigiline planeering

Üleriigiline planeering on riigi kõige strateegilisem ja üldisem ruumiline planeering. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

Ruumilise planeerimise peamine eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine, mis eelkõige peab looma sobiva elukeskkonna inimesele ning samas säilitama võimalikult tervikliku ja jätkusuutliku looduskeskkonna. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes.

Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Üleriigilise planeeringu võib koostada ka teemaplaneeringuna mereala, sellega piirneva ranna-ala ja riigi majandusvööndi kohta. Mereala planeerimine on Eestis uus planeeringute valdkond. Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise raamdirektiivi kohaselt ja vastavuses Läänemereriikide kokkuleppele peab mereala olema koostöös planeeritud kõigis liikmesriikides hiljemalt aastaks 2021.

Üleriigilise planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus ning selle koostamise korraldaja on Rahandusministeerium.

Praegune üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kehtib alates 30. augustist 2012.