Tees 8: Üldplaneeringu tegevuste mõju kultuuripärandile pole keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsis pikemalt käsitletud, kuna kultuuripärandiga seonduvalt otseseid tegevusi ei kavandata ja üldplaneeringu elluviimisel mõju mälestiste säilimisele ei ole

Riiklik kultuuripärand ei ole asi iseenesest. Kõik muudatused, mida kavandatakse, mõjutavad kõiki valdkondi, sh omavad mõju kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilistes hindamistes (KSH) on üldiselt üldplaneeringute mõju keskkonnale väga põhjalikult analüüsitud. Sarnast süvenemist ootame ka kultuuripärandile avalduvate mõjude osas.

Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusest, peab hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust (KeHJS § 40 lg 4 punkt 6). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 5).

Tegevused, mis võivad ohtu seada kultuuripärandi säilimise, on näiteks maardlate rajamine, tööstusalade laiendamine, raietööd, tee-ehitus (uute teede, sh kergliiklusteede rajamine, olemasolevate rekonstrueerimine). Trassi rajamine või laiendamine võib seada ohtu kalmistute, ristipuude, paisude, veskite, mõisa alleede, piirdemüüride säilimise või ka muinsuskaitseala vaadeldavuse või juurdepääsu (Rebala ja Tallinn-Narva maantee), samuti arheoloogiapärandi säilimise.

  • Näiteks: Tabasalus Ranna kiriku juures tehti kompromiss ning kergliiklustee projekteeriti kirikuaia juures kitsam, et algses kohas säiliks mälestiseks olev kiriku piirdemüür. 
  • Põlvamaal Aarna külas leiti kõiki osapooli rahuldav trass kergliiklustee rajamiseks, nii et säiliksid mõlemal pool tee ääres olevad ristipuud koos puhvertsooniga.

Oht kultuuripärandile esineb ka siis, kui sõidu- või kergliiklusteed hakatakse kõrgemaks tegema. Teedelt valgub sademevesi kalmistule või muule teeäärsele mälestisele või kaob ära ligipääs.

  • Näiteks: Tõrvas vallas maanteed rekonstrueerides kaotati ära juurdepääsutee mälestistele, II maailmasõjas hukkunute hauale ega arvestatud vajadust tagada mälestisele juurdepääs.

Arheoloogiapärand jääb pidevalt maanteede kavandamisel või laiendamisele ette. Prognoosaladel oleks võimalik neid küsimusi ennetada.

  • Näiteks kaevati Kose-Võõbu maantee lõigu uuendamisel Saarnakõrve kalmistul ⅔ luustikest ära, enne kui ekskavaatorijuht avastas, et pinnase hulgas on kolbad ja muud inimluud. 
  • Rail Baltic raudteetrassile tehti eeluuringud erinevatele trassivalikutele 2013. aastal ning 2015. aastal tehti maastikul arheoloogiline seire eelistatud trassikoridoris. Tõenäosus, et töid tehes satutakse juhuslikult arheoloogiapärandile, on tänu sellele minimaalseks viidud.

Üldplaneeringu tasandil on selliste konfliktikohtade välja toomine ja kompromisslahenduste välja pakkumine erinevate ametite ja kogukonna vahel ülioluline, et leppida kokku võimalikud asukohad ja võimalikud alternatiivid juba enne projekteerimisprotsessi algust. Mida varasemas staadiumis seda teadvustatakse, seda suurem on võimalus erinevaid lahendusi läbi analüüsida. Lõpptulemus on tööde tellijale odavam ning säilib kultuuriliselt mitmekesine keskkond, sh järgmiste põlvkondadele võimalus uurida maapõue kultuuripärandit.

Juhul kui mõju kultuuripärandile ei saa või ei peeta vajalikuks hinnata KSH raames, on vajalik mõju kultuuripärandile analüüsida asjakohase mõju hindamisena ja kajastada selle tulemusi üldplaneeringus. 

Asjakohaste mõjude hulka kuuluvadki eelkõige punktides 1 ja 2 toodud meetmed, nagu mälestiste kasutuses hoidmine või kasutuseta mälestistele uue funktsiooni leidmine läbi maakasutuse juhtotstarvete; juurdepääsu ja vaadete säilitamine, pärandi säilimist tagavate kasutus- ja ehitistingimuste andmine ja pärandi laiem teadvustamine, seda kasvõi läbi nende selge ja informatiivse kajastamise üldplaneeringu kaardimaterjalil.

Skip to content