Enne üldplaneeringu algatamist on otstarbekas sõnastada uue üldplaneeringu koostamise vajadus ehk üldplaneeringu eesmärk ja üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded – mis vajab olemasolevas olukorras muutmist või lahendamist ja kuidas saab üldplaneeringu koostamine ja elluviimine piirkonna arengule kaasa aidata. Arvestada tuleb seejuures nii kehtiva planeeringu elluviimise kogemusi kui olemasolevat olukorda.
Uuesti mõtestamist võivad vajada kohalike omavalituste ühinemise või liitumisega muutunud arengueeldused. Ühinemise või liitumise järel kehtib ühe kohaliku omavalitsuse eri osadel mitu erinevat arengukava ja üldplaneeringut. Üldplaneeringud, mis on koostatud varasematest halduspiiridest lähtudes ja kohalike omavalitsuste omavahelise konkurentsi tingimustes, on pärit erinevatest aegadest ja erinevate sisuliste maakasutus- ja ehitustingimustega. Need ei pruugi olla asjakohased ühinenud või liitunud kohaliku omavalitsuse tasakaalustatud arengu suunamiseks ning elluviimiseks vajalike tegevuste ja vahendite osas.
Üldplaneeringu koostamise vajaduse väljaselgitamise kaudu selgub, kui suuri ja milliseid muutusi on vaja uue üldplaneeringuga kavandada. Samuti annab see võimaluse prognoosida, kas ja millised võivad olla kavandatavate muutustega kaasnevad asjakohased sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud.
Üheks võimaluseks on algatamise otsusele lisada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse esialgne kavand. Üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), algatab kohaliku omavalitsuse volikogu. Üldplaneeringu ja mõjude hindamise algatamise otsus on toiming mitte haldusakt. Lähteseisukohtasid ja väljatöötamise kavatsuse kavandit on
võimalik edasise protsessi käigus täpsustada ilma vajaduseta algatamise otsust sellest tulenevalt muuta.
Sisulised küsimused, millele üldplaneeringu ettevalmistamisel kindlasti tuleks mõelda, on toodud eelmises peatükis. Lisaks tuleks enne planeeringu algatamist läbi mõelda üldplaneeringu sisule ja vormistusele ning mõjude hindamisele seatavad ootused vähemalt läbi järgmiste küsimuste:
- Milliste üldplaneeringu ülesannete lahendamine on esmatähtis?
- Kas on piirkondi, mis vajavad detailsemat käsitlemist ja detailsemate tingimuste seadmist, sh joonisel (nt linnalise asustusega alad)?
- Milliseid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid on vaja hinnata? Kuidas hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viiakse?
- Milliseid uuringuid, analüüse jms on vaja läbi viia üldplaneeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks?
- Milline saab olema planeeringu jooniste ülesehitus (paberjoonised, pdf-failid, veebirakendused) ja millised ressursid on vajalikud selle koostamiseks?
- Milline saab olema planeeringu töökorraldus, kas vajalik on konsultatsiooniteenuse hankimine?
Mõjude hindamine
Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeerimislahenduse koostamisele. Asjakohased mõjud on konkreetse planeeringu
elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjud ja tavalisi mõjud ulatuses, mis konkreetse planeeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist.
Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille põhieesmärk on planeerimisprotsessis hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning välja pakkuda oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise ja põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste mõjude käsitlemisega
sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.
Seega vajab mõtestamist ja üldplaneeringu algatamisel kirjeldamist, kuidas toimub asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine üldplaneeringu protsessis.
Kui soovitakse, et KSH käsitleks traditsiooniliselt hinnatavatele valdkondadele ja olulistele mõjudele täiendavalt ka muid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid või looduskeskkondlikke mõjusid, siis tuleb vastavat vajadust ja hindamise ulatust kindlasti kirjeldada. Sellest tulenevalt tuleb läbi mõelda ka hinnanguid andva ekspertgrupi eeldatav koosseis ja pädevusnõuded.