Tähelepanu!
Juhend kehtib kuni 1. novembrini 2022 kehtestatud planeeringutele esitamiseks Maa-ametile. Alates 1. novembrist 2022 kehtestatud planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
Planeeringuala kihile märgitakse kohustuslikus korras planeeringu identifitseerimise number ehk planID (vt küsimus 26). Lisaks planID veerule on planeeringuala kihil kohustuslike tärkandmetena vajalik märkida planeeringu nimetus (planNim), planeeringu liik (planLiik), planeeringu seisund (planSeis) ning kehtestamise kuupäev (kehtestKp) ja otsuse number (kehtestNr).
Planeeringu nimetus (planNim) on planeeringu koostamise korraldaja poolt planeeringule antud originaalnimetus, mis kajastub planeeringu kehtestamise otsuses. Selle nimetusega planeering kehtestatakse. Planeeringu liigi (planLiik) väli näitab ära, millise planeeringu liigiga on tegu ja väljale tuleb märkida maakatastri pidaja poolt loodud kood (väärtused antud määruse lisas 2 planeeringuala kihi juures). Planeeringu KSH (planKSH) veeru loomine ja täitmine on tingimuslikult kohustuslik. See tuleb vormistada juhul, kui planeeringuga koos viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Sellisel juhul märkida lahtrisse jah.
Planeeringu eesmärgi (planEesm) välja loomine ja täitmine on vabatahtlik. Mõistlik on tärkandmetes anda see väga lühidalt, näiteks sarnaselt lehekuulutustes eesmärgi kirjeldusele.
Planeeringu seisund (planSeis) on maakatastri pidaja poolt loodud lühike kood (väärtused antud määruse lisas 2 planeeringuala kihi juures), mis annab infot selle kohta, kas planeering kehtib. Planeeringu seisund on seotud õigusaktide kuupäevadega ja on masinloetav otsuste kuupäevade kaudu. Näiteks kehtival planeeringul saab kehtestamise kuupäeva kaudu teada tema seisundi. Erandiks on osaliselt kehtiv planeering, mille puhul peab tärkandmete koostaja seisundi andmetes looma ja täitma.
Tingimuslikult kohustuslik on planeeringu veebiviide (planViide) – veebis esitlemise lehekülje viide planeeringu koostamise korraldaja enda planeeringute infosüsteemi kaardirakendusele, kui seda on võimalik jagada.
Planeeringu algatamise (algatKp) ja vastuvõtmise kuupäevade (vastuvKp) lisamine on soovituslik. Kui planeeringu koostamise korraldaja esitab planeeringuala kihi maakatastri pidajale infosüsteemi lisamiseks varem, näiteks peale planeeringu algatamist, on algatamise ja vastuvõtmise kuupäevade lisamine kohustuslik. Selline kohustus on sätestatud kasutaja ja katastripidaja omavahelises virtuaalkontori kasutamise lepingus (vt küsimus 26).
Planeeringu kehtestamise kuupäeva (kehtestKp) ja kehtestamise otsuse numbri (kehtestNr) lisamine on kohustuslik (vt näidis 9). Kuna kehtestamise otsus on haldusakt, siis näitab kuupäeva ja otsuse lisamine täpset nõuete kehtima hakkamise aega ja alust. Oluline on kehtestamise otsuse juurde märkida otsuse tegija, sest mõnede planeeringute puhul planeeringu koostamise korraldaja ei kattu kehtestajaga.
Tingimuslikult kohustuslik on planeeringu muutmise (muutKp ja muutNr) s.h kehtetuks tunnistamise märkimine. Juhul, kui üht planeeringut muudetakse mitmendat korda, tuleb veerge juurde teha ja ka nende muutmiste info lisada. Oluline on märkida, et muutmise info peab lisanduma planeeringuala kihile ka juhul, kui planeeringuala või üldse joonis ei muutu, kuid muutub seletuskiri. Sellisel juhul on muutmise info ikkagi kohustuslik. Planeeringu muutmise info tuleb lisada planeeringule kohe, kui planeering muutub. Kui tehniliselt pole võimalik kohe õigeid andmeid õigetele kihtidele märkida, tuleb anda vaid viide, et planeering on osaliselt kehtiv. See on nn ohu märgiks, et andmed pole enam õiged, eelkõige on sellisteks juhtumiteks nn sama liigi planeeringute üleplaneerimised või osalised kehtetuks tunnistamised. Osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: see eksisteerib niikaua kui osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed pole veel lõplikult korrastatud.
Näidis 9: Planeeringuala ja selle tärkandmed
Eelmine küsimus: Mis on objectID?
Järgmine küsimus: Kuidas tuleb vormistada planeering, mis muudab üldisemat planeeringut?