Kesk-Eesti ametnike välitööde käigus toimus Põltsamaa vallas Puurmani lossis 11. augustil seminar „Kartmatult kohanev väikekeskus – regionaalarengu trumpkaart suures plaanis“. Loss on ühtlasi üks säilinud mõisakoolidest, mille interjöör soosis oma hubasuse ja esteetikaga koosolemist ja arutelu parimal võimalikul moel.
Seekord ei läinud riik ütlema ette, mis on väikekeskus. Kui, siis seda, et väikekeskus on elu tuumikkoht, mis on eelkõige iga omavalitsuse enda mõtestada. Väikekeskuse määratlus on kohapõhine ja võib varieeruda väikesest linnast või alevikust kuni tubli külasüdameni.
Muidugi rääkisime hakatuseks riigi väljatöötatud keskus-tagamaa süsteemist, millega kõik üldplaneeringut koostavad 61 omavalitsust on tuttavad läbi maakonnaplaneeringute. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Andres Levald selgitas, et kui rahvastiku kahanemine toimub taustal nagunii, siis planeerida saame eelkõige, kuidas sellega kohaneda ja kohandada vastavaks ka ruumi. Üldplaneeringu koostamisel peitub jätkusuutlikkuse võti hoidumises põhjendamatust kasvuillusioonist. Vajalik on suunitlus kahaneva ja vananeva elanikkonna vajadustega kohandamisele – ruumilisele kohandumisele.
Et üldplaneeringud suhestuvad vähe igapäevaeluga ja üksikisikuga, siis jagas Linnalabori urbanist ja avaliku ruumi ekspert Elo Kiivet kogemuspõhiseid soovitusi. Elo on juba mitmel aastal vedanud Paide keskväljaku ruumieksperimenti ja aidanud koostada omavalitsustel ruumikavasid. Väikeste keskuste jaoks on oluline leida need väikesed kohad-prioriteedid, millega tegeleda. Avaliku ruumi keskne funktsioon on inimeste elu sidumine. Hea avalik ruum tugevdab kogukondi, ergutab kodanikuosalust, vähendab segregatsiooni ja kasvatab sallivust. Ruum mõjutab inimese tervist, heaolu ja õnnetunnet, aga ka piirkonna majandust ja koha atraktiivsust.
Toivo Tammik – AB Ansambel arhitekt, õppejõud ja elukeskkonna kujundaja Järva vallas Huuksi mõisa maadel pakkus kuulajatele, kellest enamus olid riigiametnikud, mõnusa „kastist välja“ seminari elamuse. Toivo andis edasi päriselulist mõõdet tagasivaatega oma suguvõsa käekäigule ja maadele, kus toimetati siis ja kus ta ise on otsustanud edasi tegutseda. Lisades samas arhitektina ja vaatlejana laiemat professionaalset mõõdet. Head tulemused kohaliku omavalitsuse tasandil saavutatakse pika aja jooksul õigete otsuste langetamise läbi. Väikekeskus ei saa läbi koolita – kui asulas kool käima tõmmatakse, tõstetakse seeläbi ka ruumi kvaliteeti ja see innustab inimesi.
Konsultatsioonifirma HeiVäl strateegilise planeerimise ekspert ja rahulolu uurija Kaido Väljaots, kes samal ajal on külaelu eestvedaja ja mõtestaja Jõgeva vallas, jagas Kuremaa Külaseltsi kogemuslugu, mis võiksid innustada ka teisi väikekeskusi. Külaselts, mis loodi 11 aastat tagasi, alustas Kuremaa arengukavast ja tegevuskavast. Seejuures mahub arengukava ühele slaidile ja Kaido kinnitas, et nii lühike see ongi. Töö, läbi mille sellise kompaktsuseni jõuti oli muidugi märksa mahukam. Planeeritud tegevused viidi 3-4 aastase sihikindla tegevusega ellu. Piirkonda tutvustati läbi tegevuste, üritusi korraldama otsiti ja „räägiti ära“ sädeinimesi. Tegevuste korraldamisel kasutati Šveitsi otsedemokraatia meetodeid. Tänaseks on ühinetud Smart Village (Arukas küla) liikumisega ja ollakse pilootalaks Eestis.
