Riigikogu võttis 19. aprillil menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 15. aprilli vastu võetud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu 378 SE üldiseks eesmärgiks on täpsustada sätete sõnastusi, kaasajastada planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse ning anda õiguslik alus planeeringute keskse andmekogu loomiseks. Koos planeerimisseaduse muudatustega tehakse mõned väiksemad muudatused ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse ja keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadusesse. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1. Luuakse alus riikliku planeeringute andmekogu loomiseks. Andmekogu eesmärk on hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute kohta. Andmekogu aitab tagada, et info kehtivate planeeringute kohta sh ka loamenetluse alusena, oleks kõigile osapooltele kättesaadav. Samuti annab ühtne andmekogu ressursisäästu, kuna iga kohalik omavalitsus ei pea arendama kehtivate planeeringute avalikustamise portaali ning riiklikud ruumiandmete süsteemid ei pea liidestusi tegema erinevate kohaliku omavalitsuse infosüsteemidega.
2. Võimaldatakse planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Seni kehtinud regulatsioon näeb üldreeglina ette, et planeeringu koostamise korraldajad saadavad teateid ja dokumente planeerimismenetluses posti teel tähitud kirjaga, kuid edaspidi saab dokumente kätte toimetada ka e-posti kaudu. Küll peab kättetoimetamine olema tõendatav, st tagatud peab olema isiku tulemuslik teavitamine. Kui tekib vaidlus, kas isik on dokumendi kätte saanud, lasub tõendamiskohustus haldusorganil.
3. Tulenevalt COVID tingimustes kehtestatud piirangutest avalike koosolekute läbiviimisele, nähakse ette, et põhjendatud juhtudel, milleks on eelkõige valitsuse poolt kehtestatud täielikud piirangud avalike koosolekute läbiviimisele (n COVID leviku piiramiseks), on võimalus pidada avalikke arutelusid ka elektrooniliselt. See tagab isikutele liikumispiirangute tingimustes võimaluse igas Eestimaa paigas toimuvatest aruteludest osa saada.
4. Võimaldatakse planeerimismenetluses kaasatud isikutele teateid saata ka korteriühistute kaudu, mis analoogselt tähtkirjade saatmisest loobumise võimalusega aitab kokku hoida suuremates asustusüksustes teadete saatmist kortermajadesse. Ühistul on kohustus omanikke teavitada.
5. Nähakse ette, et planeeringlahenduse elluviimiseks saab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kohase ja selle ellu viimiseks vajaliku avalikult kasutatava tehnilise taristu ehitamiseks või selle rahastamiseks sõlmida planeeringust huvitatud isikuga halduslepingu ka ehitiste kohta, mis asuvad planeeringualast väljaspool. Ehitised peavad olema planeeringu lahendusega funktsionaalselt seotud ja selle toimimiseks vajalikud (teed, alajaamad jms). Nimetatud lepingute sõlmimise alusena nähakse ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb anda välja kindlas raamistikus määrus, kus on toodud olulised põhimõtted, millest lepingute sõlmimisel peab lähtuma. Muudatus loob isikutele, sh arendajatele, konkreetses kohalikus omavalitsuses ülevaate, millised on tingimused ja millised kulud ehitamisega kaasneda võivad. Eeltoodu aitab tagada ka kohaliku omavalitsuse piires isikute võrdset kohtlemist, säilitades samas kohalikule omavalitsusele võimaluse regulatsiooni endale sobival ja kohalikke olusid arvestaval viisil koostada.
6. Pikendatakse käimasolevate üldplaneeringute koostamise tähtaega 18 kuu võrra. Seega on seni ettenähtud kolme aasta asemel ühinenud kohalikul omavalitsusel võimalik koostada üldplaneering kuni nelja ja poole aasta jooksul selle algatamisest arvates. Eeltoodu aitab tagada, et üldplaneeringu koostamisel jääks piisavalt aega tegelemaks sisulisemalt üldistes huvides olevate oluliste teemadega nagu nt tuuleenergeetika, kultuuripärandi ja maanteede võrguga seotud teemad jm. Ettepanek tugineb muuhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu põhjendatud taotlusel.
7. Planeerimisseaduse sõnastus viiakse vastavusse keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega asendades mõiste „keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamiskavatus“ mõistega „keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm“. Otseseid sisulisi muudatusi eeltooduga ei kaasne, kuid muudatus aitab tagada üldist õigusselgust ja seaduste paremat mõistmist.