Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond (RUPO) korraldas 16. aprillil infoseminari „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimine“ projekti osas. Infoseminari viisid läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi digi valdkonna juht Kermo Mägi, nõunik Taavi Pipar ja nõunik Tõnis Laugesaar. Külalisesinejatena rääkisid oma kogumusest lõppenud projektis Valga valla planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla ja Põlva valla arhitekt-planeerija Tiia Zuppur.
Infoseminar on järelvaadatav.
Infoseminari slaidid on leitavad siit.
Infoseminari ajal edastatud küsimused ja vastused:
- Mis eesmärgil digiteeritakse kehestamise aegne plan ala ja täna kehtiv ala juhul planeering on täna juba osaliselt kehtiv?
Vastus: Planeeringu algne planeeringuala vektoriseeritakse, et planeeringute vahel tekikisid õiged seoses, selle tulemusena on arusaadav, mis planeering mida kehtetuks tunnistab. Praegune andmekogu andmemudel on lihtsustatud ja me ei tekita vaheversioone (kui näiteks ühte planeeringut on mitme teise planeeringu poolt osaliselt kehtetuks tunnistatud, siis sellest planeeringust eksisteerib ainult algne planeeringuala ja (mitme planeeringu poolt) muudetud planeeringu ala.
- Kui osaliselt on läbi uue DP kehtestamise muudetud varasem DP kehtetuks, siis kas PLANK kaardipildile ja ka andmetesse jääb ikka näha ka esialgne plna.ala ja muud andmed? Miks seda küsin – vbl on varem kehtestatud väga suurel alal DP, mida on läbi mitme uue DP osaliselt kehtetuks tunnistatud ning alati tuleb KOV vaadata, kas esialgse DP lahendus oleks ikka ka elluviidav olenemata DP osaliselt kehtetuks tunnistamisest. Nt Geodata Arendusel, kes omab EVALD süsteemi, on see võimalus olemas ning see on väga hea.
Vastus: Jah, esialgne ruumikuju jääb alles. Planeeringust tekib sellisel juhul andmekogusse kaks versiooni, kus kasutajale nähtav on kõige viimane versioon (ehk muudetud ruumikujuga ala). Versioonide alt on võimalik valida varasem versioon (ehk algse ruumikujuga ala).
- Kui kov kasutab oma andmebaasiks gis-rakendust, siis saan aru, et teie saate sealt kõik sinna laetud info ja pdf-failid kätte?
Vastus: Kui GIS rakendusest on võimalik originaaldokumente salvestada, siis saab töövõtja sealt kaudu kogu info dokumenteide osas kätte. Kui rakenduses puuduvad mingid kohustuslikud dokumendid, siis tuleb need üles otsida ja vajadusel skaneerimisse suunata või eraldi digitaalsed materjalid esitada. Ruumiandmete osas tuleks teha eraldi väljavõte ja see töövõtjale edastada. Alati ei pruugi ruumiandmed olla avalikult alla laaditavad.
- Kas esialgne ruumikuju jääb ka ikka näha, kui DP tunnistatakse läbi uute DP-de kehtetuks (osaliselt kehtetuks).
Vastus: Jah, esialgne ruumikuju jääb alles. Planeeringust tekib sellisel juhul andmekogusse kaks versiooni, kus kasutajale nähtav on kõige viimane versioon (ehk muudetud ruumikujuga ala). Versioonide alt on võimalik valida varasem versioon (ehk algse ruumikujuga ala).
- Kas planeeringualade kattuvuste kontroll on hiljem või tuleb teha KOV-l endal alguses enne materjalide üleandmist?
Vastus: Esmalt digiteeritakse kõik kehtivad planeeringualad, kasutades erinevaid olemasolevaid allikaid. Kui kõik kehtivad detailplaneeringud on digiteeritud, järgneb omvalitsuse poolne kontroll, kus muuhulgas tuleb üle vaadata planeeringualade õigsus ja kattuvused ning nende õigsus.
- Milliseid muudetud materjale on vaja planeerijatelt küsida osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringu kohta?
Vastus: Kõigi planeeringute, sh vanemate digiteeritud planeeringute, muudatused tuleb vormistada vastavalt vormistusnõuete määrusele ( VNM § 6 lg 2 ). Seega tuleb osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringu puhul viia sisse kõik muudatused selles ulatuses, kus toimus muutus. See hõlmab nii sisulisi muudatusi nt seletuskirjas kui joonistel. Samuti on muudatused vajalik kajastada digitaalsetel kihtidel (digitaalsete kihtide puudumisel tuleb need luua). Muudatuste tulemusena peaksid planeeringu kõik dokumendid kajastama kehtima jäänud olukorda.
- Kas paberkandjal kaustad viiakse kõik korraga ära?
Vastus: see toimub kokkuleppel töövõtjaga. Üldjuhul, kui DP-de maht väike, viiakse kõik korraga ära, kui DP-de maht aga suur võidakse ka osade kaupa planeeringuid digiteerimisele võtta. Paberkandjal planeeringute kaustad on töövõtja käes maksimaalselt 30 tööpäeva.
- Kuidas toimub digitaalsete andmete üleandmine?
Vastus: Digitaalsete andmete üleandmine on võimalik mitmel moel. Kui omavalitsusel on endal kogu digitaalne materjal olemas, võib selle materjali üle anda kasutades mõnda pilvepõhist salvestusruumi. Kui omavalitsuse kogu digitaalne materjal on olemas Maa-ameti arhiivis tuleb see info edastada töövõtjale, et info on sealt kättesaadav.