Rahandusministeerium annab ülevaate viimastest olulistest arengutest nii üldplaneeringute koostamisega protsessi tarbeks kui ruumilise planeerimise valdkonnas üldiselt. Soovitame jagada käesoleva kirja sisu oma valla- või linnavolikoguga, kelle pädevuses on lisaks üldplaneeringu algatamisele ka üldplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine.
Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud 51 kohalikku omavalitsust on tänaseks algatanud kogu haldusterritooriumit hõlmava üldplaneeringu, et kavandada omavalitsusele terviklik ruumilahendus. Kokku on üle Eesti üldplaneeringut koostama asunud 64 kohalikku omavalitsust 79-st ja see arv on suurenemas. Üle 25 kohaliku omavalitsuse on hanke kaudu leidnud või peagi leidmas üldplaneeringu koostamisel endale toeks planeerimiskonsultandi. Lisaks on mitmeid omavalitsusi, kellel on võimekus koostada üldplaneering oma jõududega.
Planeeringust on kasu siis, kui see on aja- ja asjakohane, elluviidav ning kooskõlas soovitud arengu eesmärkidega. Tunnustame ja soovime toetada omavalitsusi selles töömahukas ja Teie valla või linna edasiste arenguvõimaluste jaoks olulist mõju omavas protsessis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse tähtsaim töövahend ruumilise arengu kavandamisel, selle tähendust koostoimes arengukavaga ei saa kohaliku elu strateegilise juhtimisvahendina alahinnata. Üldplaneeringu alusel tehtavad ruumiotsused omavad olulist mõju nii omavalitsuses tegutsevate ettevõtjate kui ka elanike jaoks. Üldplaneeringu koostamisel kokkulepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks kohaliku omavalitsuse edasise maakasutus- ja ehitustegevuse kavandamisel.
Kohalikel omavalitsustel on üldplaneeringu koostamisel juhtiv roll. See tähendab kohustust võtta vastutus nii planeeringulahenduse koostamise, koostöö kui ka planeeringu elluviimise eest. Rahandusministeerium toetab kohalikke omavalitsusi uute üldplaneeringute koostamisel läbi erinevate meetmete – koolitused, praktilised töötoad, asjakohased uuringud, juhised.
1. Üldplaneeringu koostamine s.h vajadusel konsultatsioonihanke läbiviimine
Oleme koondanud veebilehele planeerimine.ee üldplaneeringute koostamist abistavaid juhendeid, ametkondade ettekannete slaide, koostööd, kooskõlastamist ja kaasamist puudutavaid materjale, teavet üldplaneeringu uuringute ja analüüside meetme ning üldplaneeringu töötubade kohta jmt. Kõik üldplaneeringu koostamiseks olulisim info ja materjalid on leitavad alajaotusest üldplaneeringute koostamine 2019-2020, materjal täieneb jooksvalt.
Üldplaneeringu koostamise tõhusaim juhendmaterjal on „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on valminud eelmisel 2018. aasta kevadel Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühmas. Nõustikku on koondatud kogu planeerimisprotsessi hõlmav sisuline juhatus olulisemate teemade kaupa, millele kohalik omavalitsus leiab paiklikke olusid arvestavad lahendused. Üldplaneeringu koostamine peab algama olemasoleva olukorra analüüsimisest (vt nõustiku lisa 1), andmete mõtestamisest, seoste leidmisest, järelduste tegemisest. Analüüsi tulemusena selgitatakse välja, mis olemasolevas olukorras ja senistes arengusuundumustes toetab või pärsib valitud arengueesmärkide saavutamist. Üldplaneeringu teise osa moodustab reeglite kogum, mis toetab visiooni elluviimist. Seda saab teha läbi üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt nõustiku lisa 2).
Täna koostatavate planeeringute sisu raamistab tervikuna vajadus kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks, seejuures valdavates piirkondades kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Selleks aitavad sihte seada „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“.
Üldplaneeringu koostamine on intellektuaalselt keerukas tegevus, mis nõuab tasemel meeskonda ja head koostööd. Omavalitsustel, kes on hanget ette valmistamas, soovitame panustada tehnilise kirjelduse läbimõtlemisse, kui esimesse sammu kvaliteetse üldplaneeringu saavutamisel, s.h pakkumuse hindamise kriteeriumite sõnastamise selgusele. Madalaima hinnaga pakkumus ei võrdu üldplaneeringu puhul automaatselt majanduslikult soodsaima pakkumusega. Riigihangete seadus võimaldab läbi viia väärtuspõhiseid hankeid, kus lisaks maksumusele saab seada ka sisulisi hindamiskriteeriume. Hanke ettevalmistamisel võiksite tutvuda „Soovitustega ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“. Kogemused on näidanud, et tegutsedes targa ja nõudliku tellijana, on võimalik saada oluliselt kvaliteetsemaid tulemusi.
Lisaks soovitame uuesti üle vaadata planeerimisseaduse 2. peatükk, mis annab nii omavalitsusi, maa- ja metsaomanikke kui ka ametkondi ühendavad põhimõtted. Põhimõtete paremaks mõistmiseks on koostatud selgitav dokument „Planeerimise põhimõtete rakendamine“.
Maakonnaplaneeringud on riigi poolt koostatud ruumilised planeeringud, mis lähtuvad üleriigilise planeeringu põhimõtetest, kuid annavad suunised üldplaneeringute koostamiseks. Kõik uued maakonnaplaneeringud on kehtestatud aastatel 2017-2019. Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu alus. Sisuliste kohapõhiste väljakutsete lahendamisel on kohalikule omavalitsustele parimateks partneriteks Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna piirkondlike talituste ruumilise planeerimise peaspetsialistid, kelle kontaktid on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.
2. Üldplaneeringu koostamise töötoad 2019-2020
Üldplaneeringute koostamise toetamiseks viib Rahandusministeeriumi koostööpartner Vesterra OÜ koos valdkondlike ekspertidega läbi töötoad üheksal korral viies Eesti regioonis, toimumiskohaga Viljandis, Virumaal Sõmerus, Tallinnas, Valgas ja Pärnus.
Töötubade eesmärk on tõsta kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimisega tegelevate ametnike ja töötajate (s.h planeerimisspetsialistid, arenguspetsialistid, valla- ja linnaarhitektid, abivallavanemad ja -linnapead, vallavanemad ja linnapead, volikogu liikmed jne) võimekust ja saada nõu valdkondlikelt ekspertidelt kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel ja elluviimisel. Muuhulgas teha kindlaks piirkonna jaoks olulised valikud ja planeerida selle arengut läbimõeldult. Kuigi töötubade formaat on suunatud eelkõige kohalikule omavalitsusele, on töötubadest saadav informatsioon kasulik ka omavalitsuse valitud konsultandile.
Esimesed viis töötuba on teoreetilis-praktilised töötoad. Teoreetilises osas annavad valdkondlikud eksperdid (arendusstrateeg; kommunikatsiooni- ja kaasamise spetsialist; strateegilise vaatega arhitekt-planeerija; detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste tasandi vaatega arhitekt-planeerija; maastikuarhitekt-planeerija; liikuvuse spetsialist; keskkonnaspetsialist; muinsuskaitsespetsialist ja energeetika, s.h taastuvenergeetika spetsialist) teoreetilise tausta ja raamistiku ning tutvustavad häid näiteid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Praktilises osas lahendatakse kohalikelt omavalitsustelt koondatud teabe põhjal ja kohapeal tekkinud praktilisi küsimusi valdkondlike ekspertide ja töötoas osalejate koostöös. Viimased neli töötuba on ainult praktilised töötoad. Nende töötubade eesmärk on koostöös ekspertidega analüüsida koostatavates üldplaneeringutes väljapakutavaid lahendusi.
Töötubadesse registreerimise võimalusest teavitatakse eraldi e-kirjaga.
Töötubade tutvustused toimusid 3. ja 4. juunil Viljandis ja Tallinnas, ettekanded on kättesaadavad siit: https://planeerimine.ee/koolitused-leht/koolitusmaterjalid2019/. Avaüritustel tutvustati lisaks „Eesti väikeasulate uuringut“, mis kirjeldab asulate olukorda väljaspool keskuslinnu ja teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring ja selle järeldused koos veebikaardiga on abiks üldplaneeringute ja ka arengukavade koostamisel.
Töötoad on ellu kutsutud meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ raames. Meetme eesmärk on suurendada inimeste ameti- ja erialast pädevust, juhtimis- ja koostöövõimekust ning institutsionaalset suutlikkust. Töötoad on osalejatele tasuta. Lisainfot töötubade toimumise ja korralduse kohta leiab portaalist https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/.
3. Üldplaneeringu uuringute ja analüüside toetuse taotlused
Üldplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust antakse uuringuteks, mis on vajalikud juba algatatud üldplaneeringu koostamiseks ja seotud planeerimisseaduse § 75 ülesannetega. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. august 2019. Täpsem informatsioon on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“.
4. Eesti mereala planeering
Eraldi informeerime mereäärseid kohalikke omavalitsusi üleriigilise mereala planeeringu eskiislahenduse menetlusest. Toimunud on planeeringu eelnõu tutvustavad avalikud arutelud perioodil 11.06 – 20.06. Täpsemat infot leiab Eesti mereala portaalist: http://mereala.hendrikson.ee/, kust on võimalik saada informatsiooni üleriigilise mereala planeeringu koostamise põhiseisukohtadest ning meri-maismaa seoste ja merealal toimuvate tegevuste mõjust kohalikule elule. Mereala planeering annab mereäärse maismaa planeerimiseks vajadusel suuniseid mh kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning detailplaneeringute koostajatele. Ootame kohalikke omavalitsusi mereplaneeringu koostamisel kaasa rääkima ja oma ettepanekuid esitama. Loodame, et kasutate mereala planeeringu eelnõust saadavad sisendit ka oma üldplaneeringute koostamisel. Täname neid, kes on eskiislahenduse avalikul väljapanekul juba oma ettepanekuid esitanud. Ühtlasi teavitame, et planeerime aasta lõpus korraldada täiendava avalikustamise, et huvirühmad saaksid enne planeeringu kooskõlastamist ametiasutustega veel täiendatud planeeringulahenduse ja mõjude hindamise aruandega tutvuda ja ettepanekuid esitada. Täiendavat infot jagab vajadusel Rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland.
5. Rahandusministeeriumi koostöö ametkondadega üldplaneeringu planeerimismenetluse sujuvama kulgemise eesmärgil
Rahandusministeerium teeb jooksvalt koostööd üldplaneeringuid kooskõlastavate ametkondadega ning peab nendega sisulisi arutelusid arusaamade ühtlustamiseks üldplaneeringute koostamiseks ettepanekute esitamisel ning tingimuste ja suuniste seadmisel. Koostöö tegemisel peavad nii kohalik omavalitsus kui kooskõlastaja silmas pidama, et planeering on erinevate väärtuste kompromiss konkreetses asukohas, mistõttu peab neid konkreetses ruumis kaaluma mh teiste valdkondade vajaduste suhtes. Hea ja terviklik ruumilahendus eeldab tarka planeerijat ning paindlikku ja eesmärgile suunatud koostööd koostöö tegijate poolt.
Näitena on üldplaneeringutes vajalik senisest läbimõeldumalt käsitleda teedevõrku ning tagamaks tasakaalustatud ja kvaliteetne ruumikäsitlus tuleb üldplaneeringus tähelepanu pöörata ehitatavale keskkonnale koos muinsuskaitseliste väärtuste ja teiste kohalike väärtustega.
Küsimuste korral ametkondadega suhtlemisel palume pöörduda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna piirkondliku talituse ruumilise planeerimise peaspetsialisti poole ja teha koostööd asjaomaste ametkondade piirkondlike esinduste spetsialistidega. Keskselt koordineerib suhtlust ametiasutustega Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna üldplaneeringute nõunik Tuuli Veersalu.
6. Planeeringute kooskõlastamine Keskkonnaametiga
Keskkonnaamet on oma veebilehele (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnamoju-hindamine/planeeringute-kooskolastamine) lisanud info, millistel juhtudel tuleb planeering nendega kooskõlastada ja millistel juhtudel on amet planeeringusse kaasatav. Näiteks, kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole Keskkonnaametil õiguslikku alust teha rohevõrgustiku osas otsustusi, mistõttu ei ole põhjendatud planeeringu kooskõlastamiseks saatmine Keskkonnaametile vaid rohevõrgustiku teemal. Küll saab Keskkonnaamet olla sellisel juhul planeerimismenetluses kaasatav ja anda oma arvamuse.
7. Muutunud planeeringute kooskõlastamine Maa-ametis ja Keskkonnaministeeriumis
Maa-amet kooskõlastab planeeringu kui planeeringualal asub Keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa (geoloogia osakond). Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa puhul, mille volitatud asutuseks on Maa-amet, annab üldplaneeringule arvamuse Keskkonnaministeerium (riigivara osakond). Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa puhul, mille volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus, annab üldplaneeringule arvamuse Riigimetsa Majandamise Keskus. Neid üldplaneeringuid, mille põhilahenduseosas on Maa-amet juba arvamuse andnud, ei ole vaja täiendavalt Keskkonnaministeeriumile esitada.
Keskkonnaministeerium peab oluliseks, et üldplaneeringus märgitakse ära riigi omandis olevad maad, mida kohalik omavalitsus soovib perspektiivis taotleda munitsipaalomandisse. Täpsema info saamiseks palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonda (Antti Pääsukene).
8. Vormistusnõuete määrus
Rahandusministeeriumi poolt 2019. a tellitud uuringust „Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamine“ selgus, et Eestis on kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Enamjaolt on kehtivad detailplaneeringud kättesaadavad paberkandjal, kuid mitte alati arhiivis, vaid tihti planeerimisspetsialisti või mõne teise ametniku käes. Vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on kättesaadavad masinloetaval kujul.
Planeeringute koostamise kvaliteedi tõstmiseks ja planeeringute parema kasutatavuse ning kättesaadavuse tagamiseks on Rahandusministeeriumi planeeringute osakond ette valmistanud planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punktides 3 ja 4 sätestatud volitusnormi alusel määruse eelnõu „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse lisades on erilist tähelepanu pööratud jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestatakse, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised kriteeriumid. Määruse ja selle lisade eelnõu kohta oleme küsinud arvamusi nii kohalikelt omavalitsustelt, riigiasutustelt kui ka erialaspetsialistidelt, tagasiside põhjal oleme korrigeerinud ja täiendanud nii määrust kui selle lisasid ning täpsustanud eelnõu juurde koostatud seletuskirja. Määrus jõuab peatselt kooskõlastusringile.
Vormistusnõuete määruse eelnõu keskendub planeeringute ühtsete nõuete seadmisele kõikjal Eestis, mis loob eeldused planeeringute keskse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Kuigi määrus seab nõudeid kõigile planeerimisseaduses toodud planeeringute liikidele, on Rahandusministeeriumi eesmärgiks, et hetkel koostamisel olevad üldplaneeringud saaksid vormistatud juba uute nõuete kohaselt. Seetõttu on määruse jõustumine uutele algatatavatele planeeringutele plaanitud eeloleval suvel, tõenäoliselt augustist 2019. a. Menetluses pooleliolevatele detailplaneeringutele rakendub määrus aasta pärast jõustumist ja teistele planeeringuliikidele, s.h üldplaneeringutele pool aastat pärast jõustumist.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond teeb ettevalmistusi ühtse planeeringute andmekogu moodustamiseks. Andmekogu eesmärk on tulevikus muuta kehtivate planeeringute digiandmete kättesaadavus kiiremaks ja efektiivsemaks, hõlbustades planeeringuandmete ristkasutust ja lihtsustades kasutamist muudes menetlustes (näiteks loamenetlused). Valmimas on andmekogu eel- ja ärianalüüs, ettevalmistamisel on rahastustaotlus andmekogu arendamiseks. Arvestades rahastustaotluste menetlemise võimalikku ajaperioodi, asjakohaste õigusaktide muutmise vajadust ning andmekogu arenduse ajakulu, saab prognoosida ühtse planeeringute andmekogu tööle asumist kõige varem paari aasta pärast.
Ajakohaste planeeringute kättesaadavuse tagamine nii koostamise ajal kui kehtestamise järgselt on planeeringu koostamise korraldaja ülesanne.