Kas detailplaneeringu kooskõlastamisel saab viidata puudustele keskkonnamõju strateegilises hindamises?
Vastus:
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab § 124 lõikes 7, et juhul, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on planeerimisseaduses koostööst ja kaasamisest eraldi sättega reguleeritud. Koostööle järgneb juhul, kui koostöö ametkonna ja kohaliku omavalituse vahel on olnud edasiviiv, kooskõlastus.
Üldplaneeringu ja ka nende detailplaneeringute puhul, millele koostatakse KSH, tuleb PlanS § 85 lõike 3 kohaselt lugeda üldplaneering (KSH-ga koostatav detailplaneering) kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Seega tuleb kooskõlastamise käigus kooskõlastus saada nii planeeringule kui ka KSH aruandele.
Planeerimisseaduses on ühendatud planeerimismenetlus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusega. PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Seega tuleb KSH puhul lisaks planeerimisseadusele vaadata sisunõudeid KeHJS-sest.
Seda, kas KSH aruanne vastab KeHJS nõuetele, on piisav ja objektiivne, kontrollivad vastavalt pädevusele Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet jt planeeringu kooskõlastamise käigus (PlanS § 85 lõikele 1). Kooskõlastaja ei saa anda kooskõlastust planeeringule, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud. Vastavalt PlanS § 86 lõikele 1 saab planeeringu vastuvõtmise otsustada vaid juhul, kui KSH aruande tulemused on lisatud planeeringusse. Kui aruanne on puudulikult koostatud, võivad olla KSH-st tulenevad järeldused puudulikud ning aruande korrigeerimisel võib muutuda ka planeeringulahendus. Seega ei saa anda kooskõlastust planeeringule, mis ei pruugi olla veel vastuvõtmiseks valmis.