Skip to content
No results
Eesti planeerimissüsteem
Riigi tasandi planeeringud
Kohaliku omavalitsuse planeeringud
Taastuvenergia
Mõju hindamine planeerimisel
Maastikest meie ümber
Õigusaktid ja kohtulahendid
Planeerimisseaduse uuendamine
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
Planeeringute vormistamise määrus ja PLANK juhend
Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
Riigikohtu lahendid
Juhendid ja uuringud
Planeeringute andmekogu juhendid
ORME määruse ajakohastamise analüüs
Ruumilise planeerimise roheline raamat
Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
Kõiki kaasav elukeskkond
Ligipääsetavus
Turvaline elukeskkond
Päästeameti roll planeeringute koostamisel
Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring
Hiiu mereala ruumianalüüs
Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
Eesti väikeasulate uuring
Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
Digiarendused
Digiarendused
Planeeringute andmekogu
Planeeringute menetluse infosüsteem
Küsimused ja selgitused
Korduvad küsimused
Selgitused ringkirjadest
Menetluse skeemid
Menetluse skeemid inglise keeles
Menetluse skeemid vene keeles
Koolitused ja infopäevad
Koolitused ja infopäevad
Planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamise koolitusprogramm
Ruumiloome koolitusprogramm
Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Kontaktid
Search
PLANK
Riigiplaneeringud
Maakonnaplaneeringud
Küsimused ja selgitused
Korduvad küsimused
Selgitused ringkirjadest
Koolitused ja seminarid
Kalender
Koolituste ja infopäevade materjalid
Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamise koolitusprogramm
Ruumiloome koolitusprogramm
Ruumiline planeerimine
Eesti planeerimissüsteem
Riigi tasandi planeeringud
Kohaliku omavalitsuse planeeringud
Taastuvenergia
Mõju hindamine planeerimisel
Maastikest meie ümber
Õigusaktid ja kohtulahendid
Planeerimisseaduse uuendamine
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
Planeeringute vormistamise määrus ja PLANK juhend
Riigikohtu lahendid
Juhendid ja uuringud
Menetluse skeemid
Juhendid
Planeeringute andmekogu juhendid
Ruumilise planeerimise roheline raamat
Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
Kõiki kaasav elukeskkond
Ligipääsetavus
Turvaline elukeskkond
Päästeameti roll planeeringute koostamisel
Uuringud
Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs
Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring
Hiiu mereala ruumianalüüs
Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
Eesti väikeasulate uuring
Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
Digiarendused
Digiarendused
Planeeringute andmekogu
Planeeringute menetluse infosüsteem
Search
Menu
Asukoht
Ministeeriumite ühishoone
No results
Hetkel populaarne
Läänemere ruumilise arengu strateegia uuendamise töötuba
Planeeringute valdkonna digiarenduste ümarlaud 20. aprill
EAL kutsub osalema jätkuseminaril „Kes on kliima arhitekt?“
Üleriigiliste regionaalse arengu, ruumiplaneerimise ja kahanemisega kohandamise uuringud
Skip to content
Open toolbar
Accessibility Tools
Accessibility Tools
Suurenda teksti suurust
Suurenda teksti suurust
Vähenda teksti suurust
Vähenda teksti suurust
Must valge
Must valge
Suurendatud kontrastsus
Suurendatud kontrastsus
Pööratud värvid
Pööratud värvid
Hele taust
Hele taust
Esiletõstetud lingid
Esiletõstetud lingid
Lihtsad šriftid
Lihtsad šriftid
Läheta
Läheta
