Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks ruumilise planeerimise valdkonnas protsesside tõhustamise nii õiguslike kui ka digitaalsete vahendite kaudu. Samme selles suunas on astutud tegelikult juba mõnda aega. Kuna suures osas on just kohalikud omavalitsused (KOV) need, kes korraldavad ruumilist planeerimist ja langetavad ruumiotsuseid, siis on meil hea meel anda teada järgmistest õigusloomes ning digivaldkonnas toimuvatest muudatusest. Loodame, et KOV-d mõistavad ruumilise planeerimise nn digipöörde vajalikkust ja positiivset mõju ning annavad omapoolse panuse sellesse.
Planeerimisseadusest- Käesoleva aasta 13. jaanuaril jõustusid mitmed muudatused planeerimisseaduses (PlanS). Eeltooduga seoses jõustusid mõned väiksemad muudatused ka ehitusseadustikus (EhS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses (EhRS) ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (ETHS).
Lühidalt olulisematest muudatustest
1. Lihtsustati planeerimismenetluse teadete edastamist. Alates muudatuse jõustumisest on planeerimismenetluses võimalik edastada teateid ka elektrooniliselt. Seni oli see võimalus vaid juhul kui isik või asutus selleks ise nõusoleku andis. Samas jääb vaidluste puhul tõendamise kohustus teate kättetoimetamise osas planeeringu koostamise korraldajale. Samuti on võimalik kortermajade elanikele toimetada teateid kätte korteriühistute kaudu. Mõlemad muudatused aitavad hoida kokku ressurssi rohkem planeeringute sisuga tegelemiseks ning muuta menetlus osapooltele mugavamaks.
2. Nähti ette KOV-de võimalus sõlmida halduslepinguid avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks või rahastamiseks ka nende rajatiste osas, mis asuvad väljaspool detailplaneeringuala. Seda küll vaid eeldusel, et need rajatised on detailplaneeringu lahendusega funktsionaalselt seotud ja selle elluviimiseks vajalikud. Sellisteks rajatisteks võivad olla näiteks elektriühendused, mis on vajalikud planeeringuala ühendamiseks väljaspool planeeringuala asuva alajaamaga vmt.
3. Nähti ette, et KOV peab kehtestama korra, milles määrab alused, millest tuleb lähtuda detailplaneeringu kohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ja funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude kandmiseks halduslepingute sõlmimisel. Korra kehtestamise eesmärk on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, samuti üldise õigusselguse tagamine. Korras tuleb näha ette halduslepingute sõlmimise alused ja kulude jaotuse põhimõtted (vt täpsemalt planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 24-25).
4. Loodi võimalus avalike arutelude elektroonilisel teel läbiviimiseks. Seega saab selleks ettenähtud asukohas toimuval arutelul osaleda lisaks ka elektrooniliste vahendite kaudu. Rõhutama peab, et muudatus ei anna üldjuhul võimalust koha peal toimuva arutelu ära jätmiseks, vaid võimaldab viia arutelusid läbi nn hübriidselt ehk arutelul on võimalik osaleda nii selleks ettenähtud kohas, kui ka elektrooniliste vahendite kaudu. Ainult elektroonilisel teel arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kus riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt on kohapealsed arutelud täiesti keelatud. Muudatus võimaldab arutelu läbiviimist paindlikumalt ja laiendab võimalusi sellel osalemiseks.
5. Haldusreformi tulemusel ühinenud omavalitsuste poolt koostamisel olevate üldplaneeringute koostamise tähtaega pikendati 18 kuu võrra. Seega tuleb seni ettenähtud kolme aasta asemel ühinenud KOV-l kehtestada üldplaneering hiljemalt nelja ja poole aasta pärast selle algatamisest arvates.
6. Ühtlustati PlanS-s ning KeHJS-s kasutatavaid mõisteid. Nimelt kasutas planeerimisseadus mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“, samas kasutab KeHJS mõistet „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Kuna tegemist on samasisuliste instrumentidega, nimetatud mõisted ühtlustati ja ka planeerimisseaduses võeti kasutusele mõiste „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“.
7. Nähti ette, et kui projekteerimistingimused antakse PlanS § 125 lõike 5 alusel ehk loobutakse detailplaneeringu nõudest, tuleb projekteerimistingimuste andmisel viia alati läbi avatud menetlus. Eeltoodu suurendab ruumiotsuste läbipaistvust ning tagab osapooltele suuremad võimalused otsustamisel kaasarääkimiseks.
8. Täpsustati PlanS ptk-s II planeerimise põhimõtteid, nähes ette, et ruumilisel planeerimisel tuleb soodustada taastuvenergia kasutamist. Muudatus aitab täita taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevaid nõudeid.
9. Täpsustati hoone laiendamisel mahu arvutamise aluseid. Muudatus näeb ette, et hoone laiendamine üle 33 protsendi on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu arvutamisel lähtutakse ehitisregistrisse kantud andmetest. Muudatus aitab tagada hoone proportsionaalsuse säilimist ja keskkonda sobivust. Muudatus jõustub 1. novembril 2022, et jätta üleminekuaeg menetluses olevatele protsessidele.
10. Täpsustati PlanS reguleerimisala riigikaitseliste ehitiste osa. Nimelt nähti ette, et PlanS-i ei kohaldata enam side- ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel ehk nende kavandamiseks enam detailplaneeringut koostama ei pea. Kuna tegemist on valdavalt mitte avalike andmetega, mis planeeringu koostamisel avalikustada ei saa, kaotas planeerimine nimetatud ehitiste puhul oma algse mõtte ja eesmärgi.
11. Lühendati riigi eriplaneeringute menetlust jättes välja samasisulisi dubleerivaid menetlusetappe, mis ei toetanud parima planeeringulahenduse leidmist, kuid samas muutsid menetluse ajaliselt pikemaks. Märgime, et kõikide PlanS jõustunud, samuti 1.11.2022 jõustuvate muudatuste ja nende selgitustega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel, kus on leitav nii muudatusi sisaldav eelnõu (378 SE) kui ka selle seletuskiri, milles on muudatuste põhjendusi ka täpsemalt avatud. Seaduse muudatuste täpsemaks tutvustamiseks on Rahandusministeeriumil kavas korraldada koolitusi, millest esimene toimub juba 22.02.2022 veebinari formaadis ja sinna on olnud võimalik huvitatud isikutel registreeruda. Järgnevate koolituste ajad anname teada jooksvalt.
Planeeringute keskse andmekogu käivitamine
13.01.2022 jõustunud PlanS muudatuste raames loodi õiguslik alus ka keskse planeeringute andmekogu (PLANK) loomisele (PlanS § 41) Nimetatud andmekogu eesmärk on luua riiklik kõikide planeeringuliikide kohta käiv andmebaas, mis kogub ja annab välja planeeringuandmed ühtselt vormistatud kujul. Sinna tuleb KOV-l esitada alates 1.11.2022 kõik kehtestatud planeeringud, mis on koostatud järgides kehtestatud vormistusnõudeid. Kuni 1.11.2022 tuleb planeeringud edastada jätkuvalt maakatastri pidajale. Siinkohal tuleb rõhutada, et 2022 I pooles jõustuvad planeeringute vormistusnõuete määruse täiendused, mis toetavad planeeringute PLANKi esitamist just selleks ettenähtud kujul. 2022 aasta jooksul on kavas viia läbi koolitusi ja teabepäevi ning välja töötada asjakohaseid juhendmaterjale, et hõlbustada planeeringute vormistamist ning andmekogu kasutuselevõttu. Koolituste toimumise aegadest anname teada täiendavalt. Rahandusministeerium plaanib koolitusi läbi viia erinevatele sihtgruppidele, kelle hulka kuuluvad KOV ametnikud kui ka planeerimiskonsultandid. KOVidele suunatud koolitused on jaotatud kaheks: 1. KOV ametnik, kes hakkab planeeringuid PLANKi esitama – koolitame, kuidas ja mis kujul tuleb planeeringuid esitada; 2. KOV-i kui organisatsiooni peakasutaja koolitus – igal organisatsioonil saab olema peakasutaja, kes haldab organisatsiooni kasutajaid. Koolitame kasutajate haldamise võimaluste osas.
Seoses iga organisatsiooni peakasutaja määramisega palume KOV-il mõelda, kes võiks Teie omavalitsuses antud rolli täitma hakata. Koolituste läbiviimiseks on see oluline enne koolituse toimumist välja selgitada. Orienteeruv organisatsiooni peakasutaja koolituste toimumise aeg on 2022 mai ja kindlasti ka enne novembri kuud, kui andmekogu muutub nö kohustuslikuks. Täpsema info saadame välja enne koolituste algust. Organisatsiooni peakasutaja peamised ülesanded: 1. Oma organisatsiooni kasutajate ligipääsu õiguste haldamine. Kasutajatele antakse ligipääs isikukoodi alusel. Kui personal vahetub, tuleb hallata kasutajaid; 2. Kasutajatega ja kasutamisega seotud probleemide kommunikeerimine kasutajatoele.
Esialgu hakkab andmekogu novembrist 2022 sisaldama vaid uusi kehtestatavaid planeeringuid. Küll aga paralleelselt uute planeeringute kandmisega andmekogusse, tegeleb Rahandusministeerium ka nn vanade planeeringute andmekogust kättesaadavuse tagamisega. See protsess toimub sammhaaval ja võtab pikemalt aega ning ressursse, Sellele vaatamata kutsume üles KOV-e ise jätkuvalt tegelema oma planeeringute andmete korrastamisega ning tegema meiega selles osas igakülgset koostööd. Esimese sammuna palusime 30.06.2021 saadetud kirjaga esitada KOV-de kehtivate planeeringute andmed. Lõppeesmärgiks on registreerida kõik kehtivad planeeringud andmekogus. Kindlasti ootame vastavaid andmeid, kui Teie omavalitus pole meile antud teemal veel vastanud.