2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline – kõrgema tasandi planeeringud on aluseks madalama tasandi planeeringutele (vt joonis). Üldisemad planeeringud, kus ülekaalus on strateegilised riigi maakasutust mõjutavad otsused, koostatakse Eestis riiklikul tasandil ja need kajastavad eeskätt riiklikke huve. Riikliku tasandi planeeringuteks on üleriigiline planeering, riigi eriplaneering ja maakonnaplaneering. Kohaliku tasandi planeeringuteks, kus kõige olulisemal kohal on kohalikud huvid, on üldplaneering, KOV-i eriplaneering ja detailplaneering. Ülevaatliku planeeringuliikide skeemi koos ülesannetega leiab planeerimisseaduse ajaveebist.
Ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks. Nendeks on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.
Nelja põhiliigi kõrval on Eestis võimalik koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. Eriplaneering koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Eriplaneeringu detailne lahendus sisult sarnaneb detailplaneeringule.
Liigilt detailsema planeeringu koostamisel tuleb järgida liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus sätestatut, et tagada planeeringute kooskõla ja ruumilise arengu järjepidevus. Teisest küljest on liigilt detailsema planeeringu koostamisel võimalik teha põhjendatud ettepanek liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks, et tagada põhjendatud juhul operatiivne reageerimine muutuvatele vajadustele. Detailsema planeeringuga saab aga esitada ainult üldistusastmelt järgmise planeerigu muutmise ettepanekut, st näiteks detailplaneeringuga saab teha üldplaneeringu muutmise ettepaneku, kuid ei saa teha ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid, samuti kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. Ruumiliseks arenguks vajalike planeeringute koostamine on samaga nii võimalus, kohustus kui ka avalik teenus.
