Planeerimine ja planeeringud

Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks tuleb ruumilist arengut kavandada demokraatlikult ja pikaajaliselt, koordineerides ja integreerides erinevate elualade arengukavasid. Tervikliku ruumilahenduse koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Ruumilist planeerimist riigis korraldab riigihalduse minister rahandusministeeriumi koosseisus oleva planeeringute osakonna kaudu.

Planeeringu koostamisel tuleb iga kord lahendada olemuslik vastuolu säilitamise ja muutmise vahel – põhilised vaidlused planeeringute koostamisel käivad just selle ümber, mida ja kui palju säilitada või muuta ning miks ja kelle huvides. Selleks, et tagada võimalikult laiapõhjalise ja tasakaalustatud ühiskondliku kokkuleppe saavutamine, on planeeringute koostamine avalik.

Planeeringulahenduste kaalutlemine peab olema piisav, et jõuda põhjendatud otsuseni. Muu hulgas tagab selle planeeringu elluviimisega kaasneda võiva keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selline hindamisprotseduur on kohustuslik üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsue eriplaneeringu koostamisel, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmisel tuleb aga mõjudega alati arvestada.

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline. Ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks. Nendeks on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Nelja põhiliigi kõrval on Eestis võimalik koostada ka eriplaneeringuid. Liigilt detailsema planeeringu koostamisel tuleb järgida liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus sätestatut, et tagada planeeringute kooskõla ja ruumilise arengu järjepidevus. Teisest küljest on liigilt detailsema planeeringu koostamisel võimalik teha põhjendatud ettepanek liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks, et tagada operatiivne reageerimine muutuvatele vajadustele. Detailsema planeeringuga saab aga esitada ainult üldistusastmelt järgmise planeerigu muutmise ettepanekut, st näiteks detailplaneeringuga saab teha üldplaneeringu muutmise ettepaneku, kuid ei saa teha ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Riigi tasandil koostatavad planeeringud on üleriigiline planeering, riigi eriplaneering ja maakonnaplaneering. Riigi planeeringute peamine eesmärk on riigi kui terviku toimimise ja ruumilise arengu vajadusi väljendades kavandada nende vajaduste rahuldamiseks sobiv jõukohane taristu ja asustuse iseloom. Täna kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks.

Eestis puudub regionaalne omavalitsus. Regionaaltasandi ruumiline vaade pannakse kokku maakonnaplaneeringutega, mille eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Varasemalt koostasid Eestis maakonnaplaneeringuid maavanemad. Alates 1. jaanuarist 2018 on lõpetanud tegevuse kõik maavalitsused ja nende senised ülesanded antud üle teistele, selleks määratud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele. Maakonnaplaneeringute koostamise kohustus on antud Rahandusministeeriumi haldusalas olevale regionaalhalduse osakonnale. Igas maakonnas täidab neid ülesandeid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna vastava maakonna talitus. 2018 aasta jooksul valmivad uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades.

Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks juhul, kui ehitise asukoha vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht valitakse riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, mille tasand määratakse kindlat tüüpi ehitise rajamisega kaasneda võiva mõju ulatuse põhjal koostatud nimekirjade alusel. Eriplaneering algatatakse lähiaastatel realiseeritava konkreetse ehitushuvi alusel. Eriplaneeringute koostamine on kaheetapiline, see algab asukoha eelvalikuga koos kaasneda võiva keskkonnamõju hindamisega üldisemal tasandil ning lõpeb detailse lahenduse koostamisega.

Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid. Ruumiliseks arenguks vajalike planeeringute koostamine on samas ka kohustus ja avalik teenus. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Detailplaneeringu koostamise kohustus korral projekteeritakse ehitis kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kohaliku omavalitusse eriplaneeringu olemasolul on see ehitusprojekti koostamise alus.