3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
Planeerimismeeskond moodustatakse vastavalt planeeritava ala asukohale ning lähtudes kavandatava ehitise või tegevuse eripärast. Meeskonna moodustamise eesmärgiks on vajaliku pädevusega spetsialistide kaasamine detailplaneeringu koostamisse. Meeskonna võimaliku koosseisu määratlemisel on oluline arvestada, et detailplaneeringu ülesannete lahendamisel oleks kaetud järgnevas loetelus kirjeldatud eriteadmisi eeldavad tegevused .
1. Üldplaneeringu kohane ühepereelamute ala detailplaneering väljakujunenud tänavastruktuuriga kompaktse asustusega alal
1.1. Ruumilise keskkonna planeerija1ruumilise keskkonna planeerija“ on PlanS § 6 p 10 mõistes „planeerija“ – geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik, sh isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse – tegutseb projektijuhina, koostab detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt, koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest. 2Planeerimismeeskonnas on mõistlik kui ruumilise planeerija rolli täidab arhitekt või maastikuarhitekt. Sellisel juhul on vajalikud pädevused planeerijal.
1.2. Arhitekt – koostab linnaehitusliku analüüsi ja seda arvestades koostab visioonist lähtuvalt planeeringuala funktsionaalsed skeemid ning hoonestuse lahendusvariandid, koos põhjenduste ja visualiseeringutega. Annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. insolatsiooniuuring). Variantide valikuks ja edasiarendamiseks kaasab vajalikud osapooled, arendab kohaliku omavalitsuse suuniste alusel edasi planeeringulahenduse aluseks võetava lahendusvariandi. Koostab ruumilise terviklahenduse ja esitab ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud üldtingimused.
1.3. Tehnovõrkude insener – analüüsib planeeringuala tehnilist varustatust ja arenguperspektiivi, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. torustike uuring). Koostab planeeringulahenduse valitud variandi põhjal vajalike tehniliste lahenduste üldkirjelduse, mille põhjal kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamiseks tehnovõrkude valdajad. Koostab ala tehnovõrkude võimalikud lahendused ja esitab planeeringusse ehituslike tingimuste sisendi. Vastavalt vajadusele tuleb kaasata erinevaid tehnovõrkude insenere, näiteks vee- ja kanalisatsiooni insener, elektriinsener, soojusenergeetikainsener jt.
1.4. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või loodusuuringu koostamiseks. Tagab teabe ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega. 3Geodeet ei ole sisuliselt meeskonna liige, kui tema ainus roll on teha alusuuringuna geodeetiline plaan. Sama kehtib dendroloogilise või elurikkuse uuringu koostaja kohta. Vajaliku teabe võib teenusena sisse osta või teha see planeeringu eeltööna.
2. Üldplaneeringu kohane korterelamute ala detailplaneering
2.1. Ruumilise keskkonna planeerija – tegutseb projektijuhina, koostab detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt, koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest.
2.2. Arhitekt – koostab linnaehitusliku analüüsi ja seda arvestades koostab visioonist lähtuvalt planeeringuala funktsionaalsed skeemid ning hoonestuse lahendusvariandid, koos põhjenduste ja visualiseeringutega. Annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. insolatsiooniuuring). Variantide valikuks ja edasiarendamiseks kaasab vajalikud osapooled, arendab kohaliku omavalitsuse suuniste alusel edasi planeeringulahenduse aluseks võetava lahendusvariandi. Koostab ruumilise terviklahenduse ja esitab ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud üldtingimused.
2.3. Tehnovõrkude insener – analüüsib planeeringuala tehnilist varustatust ja arenguperspektiivi, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. torustike uuring). Koostab planeeringulahenduse valitud variandi põhjal vajalike tehniliste lahenduste üldkirjelduse, mille põhjal kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamiseks tehnovõrkude valdajad. Koostab ala tehnovõrkude võimalikud lahenduspõhimõtted ja esitab planeeringusse ehituslike tingimuste sisendi. Vastavalt vajadusele tuleb kaasata erinevaid tehnovõrkude insenere, näiteks vee- ja kanalisatsiooni insener, elektriinsener, soojusenergeetikainsener jt.
2.4. Maastikuarhitekt – analüüsib planeeringuala maastiku üldist iseloomu ja erijooni, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. dendroloogia, maastikuanalüüs, elurikkuse uuring, visuaalse mõju analüüs jt). Lisab välisruumi variantidesse maastikuarhitektuurse osa ning peale planeeringulahenduse aluseks võetava lahendusvariandi valikut täpsustab asjakohased ehitus- ja kasutustingimused (puhkealad, mänguväljakud, kõrgema ja madalama haljastusega ruumiosad jms).
2.5. Liikuvusekspert – analüüsib seoseid ümbritsevate aladega, liikumisvajadusi ja -võimalusi, liikumisviise ja nende jaotust, liikumiskäitumist, liikluskorralduse üldist iseloomu ja vastavust vajadustele ning ligipääsetavust. Annab sisendi liikuvusuuringute ja liikuvusega seotud uuringute tellimiseks (müra, liiklussagedus jms). Analüüsi ja uuringute alusel töötab välja planeeringuala terviklahenduse liikuvuse osa annab sisendi liikluslahendusele: planeeringuala seosed ja juurdepääsud, kohalik ja läbiv jalg- ja jalgrattaliiklus, ühistransport, autoliiklus), planeeringuala sisesed liikluslahendused, sh liikumisviiside eraldamine ja ühildamine, liikumisvahendite parkimine, ning koostab projekteerimiseks olulised liikuvusega seotud ehitus- ja maakasutustingimused.
2.6. Teedeinsener – analüüsib planeeringuala liiklustaristu üldist iseloomu ja tehnilisi näitajaid, annab sisendi tehniliste uuringute tellimiseks. Peale funktsionaalse skeemi ja hoonestuse parima võimaliku lahendusvariandi väljavalimist koostab liikluslahenduse sisendist ja keskkonnatingimusi tagavatest nõuetest (nt sademevete immutamine ja ärajuhtimine, loodusväärtused) lähtudes olulised liikuvusega seotud ehitus- ja maakasutustingimused teede ja katendite projekteerimiseks.
2.7. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või loodusuuringu koostamiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Tagab alusplaani ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega.
2.8. Geoloogilise uuringu koostaja – koostab geoloogilise uuringu vastavalt planeerija või kohaliku omavalitsuse antud ülesandele ning nõuetele. Annab ehitiste projekteerimiseks vajalikud ehitusgeoloogilised lähteandmed, hüdrogeoloogilised üldtingimused ja ettepanekud tehniliste lahenduste koostamiseks. Hindab vajalikku uurimismetoodikat kasutades pinnase omadusi, põhjavee sügavust, pinnasevee esinemist, pinnavee voolusuunda ja -sänge jms. Koostab välitööl kogutud teabe alusel vajalikud aruanded. Annab soovitused edasiseks tegevuseks, nt täpsemate uuringute vajadus, maapinna ja hoonete kõrgus, tingimused kandvate aluste kavandamiseks jt.
2.9. Rahvastikuekspert – koostab kavandatava korterelamute asumi elanikkonna demograafilise profiili ja prognoosi arvestades kavandatavate eluruumide koosseisu4näiteks ei ole ühe- ja kahetoalised korterid atraktiivsed lastega perekondadele millega seondub naabruskonna sotsiaalobjektidega seostatuse ja nende kavandamise vajadus (lasteaed, kool, hooldekodu, kalmistu või kolumbaarium jne.)
2.10. Keskkonnauuringute koostajad 5Keskkonnaekspert võib olla meeskonna liige, kes ise selgitab välja vajadused ja kaasab mürauuringu, radooniuuringu, pinnasereostuse uuringu, botaaniku, linnuteadlase vms eksperdi. Planeeringu sisuline eesmärk on planeeringuga keskkonnameetmete kavandamine ja -tingimuste seadmine.
2.10.1. Radooniuuringu koostaja – radoonikaardi puudumisel või selle vajadusele mitte vastava täpsusastme korral võtab radooniriski piirkonnas vajalikud proovid ning hindab näitajate vastavust standardile. Kavandab ehitusprojekti alusena tingimused radooniohutu hoone projekteerimiseks.
2.10.2. Dendroloogilise uuringu koostaja – koostab puittaimestiku uuringu, mille käigus inventeerib ja kaardistab puud, põõsad ning vajadusel alustaimestiku vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele, kokku lepitud metoodikale või planeeringu eesmärgist lähtuvatele konkreetsetele juhistele. Esitab puittaimestiku üldandmed, väärtusklassid ning ehitusprojekti alusena tingimused nende säilitamiseks ehitamise käigus, soovitused kasvutingimuste tagamiseks ja hooldamiseks.
2.10.3. Elustiku uuringu koostaja – koostab elustiku uuringu, mille käigus hindab ja valib välja antud planeeringualal elurikkusele relevantsed liigirühmad ja kasvukohad. Vajadusel kaasab konkreetse liigirühma (nt nahkhiirte, kahepaiksete, lindude) või liigi eksperdi. Seejärel töötatakse koostöös kohaliku omavalitsuse spetsialisti, planeerija, arhitekti, maastikuarhitekti ja huvitatud isikuga välja sobilikud meetmed elustiku säilitamiseks ja rikastamiseks, sh säilitamiseks ehitamise käigus, soovitused kasvutingimuste tagamiseks ja hooldamiseks.
2.10.4. Insolatsiooniuuringu koostaja – hindab lahendusvariantide võrdlemise käigus naaberhoonete ja planeeritava hoonestuse insolatsioonitingimusi ja nende muutumist pärast kavandatavate hoonete ehitamist. Hindab ruumides päevavalguse kestuse vastavust loomuliku valgustuse standardile 6 EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides = Daylight in dwellings and offices https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/50259 ning nõuete täitmiseks koostab planeeringulahendusele vastavad tingimused ehitusprojekti koostamise aluseks.
2.10.5. Mürauuringu koostaja – modelleerib, mõõdab ning hindab tänavaliiklusest vm müraallikatest tuleneva müra vastavust kavandatavale maakasutusele kehtestatud piirnormidele, koostab mürahinnangud koos mürakaartide ning müraprognoosiga. Hindab müratasemete vastavust normidele ning nõuete täitmiseks koostab planeeringulahendusele tingimused ehitusprojekti koostamise aluseks.
2.10.6. Pinnasereostuse uuringu koostaja – hindab võimalikku jääkreostuse olemasolu pinnaseproovide alusel ning võrdleb uuringu tulemuste vastavust kavandatavale maakasutusele kehtestatud piirnormidele. Koostab hinnangu reostuse võimaliku mõju kohta pinna- ja põhjaveele ning planeeringulahendusele vastavad tingimused pinnasereostuse likvideerimiseks.
3. Üld- või teemaplaneeringu kohane tuulepargi detailplaneering maalises piirkonnas
3.1. Ruumilise keskkonna planeerija – tegutseb projektijuhina, koostab detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt, koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest.
3.2. Maastikuarhitekt – analüüsib planeeringuala maastiku üldist iseloomu ja erijooni, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. dendroloogia, maastikuanalüüs, elurikkuse uuring, visuaalse mõju analüüs7Nt Scottish Natural Heritage Siting and Designing Wind Farms in the Landscape Guidance Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal jt.). Koostab rajatiste paiknemise lahendusvariandid koos visualiseeringute ja põhjendustega, samuti planeeringu maastikuarhitektuurse osa. Peale planeeringu aluseks võetava lahendusvariandi valikut koostab maastikuarhitektuursed ehitus- ja kasutustingimused.
3.3. Elektrivõrkude insener – peale parima võimaliku lahendusvariandi valikut annab sisendi elektrivõrgu arendamiseks, selle alusel kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamisse põhi- või jaotusvõrgu valdaja. Koostab ala elektrivõrgu võimalikud lahendused ja esitab sisendi planeeringu ehituslikesse tingimustesse.
3.4. Teedeinsener –Peale funktsionaalse skeemi parima võimaliku lahendusvariandi väljavalimist annab sisendi liikluslahenduste täpsustamiseks (põhimõttelised liikluslahendused, mida projekteerimisetapis jälgida) ning koostab ehitus- ja maakasutustingimused teede ja katendite projekteerimiseks.
3.5. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või loodusuuringu koostamiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Tagab alusplaani ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega.
3.6. Geoloogilise uuringu koostaja – koostab geoloogilise uuringu vastavalt planeerija või kohaliku omavalitsuse antud ülesandele ning nõuetele. Annab ehitiste projekteerimiseks vajalikud ehitusgeoloogilised lähteandmed, hüdrogeoloogilised üldtingimused ja ettepanekud tehniliste lahenduste koostamiseks. Hindab vajalikku uurimismetoodikat kasutades pinnase omadusi, põhjavee sügavust, pinnasevee esinemist, pinnavee voolusuunda ja -sänge jms. Koostab välitööl kogutud teabe alusel vajalikud aruanded. Annab soovitused edasiseks tegevuseks, nt täpsemate uuringute vajadus, maapinna kõrgus, tingimused kandvate aluste kavandamiseks jt.
3.7. Dendroloogilise uuringu koostaja – koostab puittaimestiku uuringu, mille käigus inventeerib ja kaardistab puud, põõsad ning vajadusel alustaimestiku vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele, kokku lepitud metoodikale või konkreetsetele juhistele. Esitab puittaimestiku üldandmed, väärtusklassid ning ehitusprojekti alusena tingimused nende säilitamiseks ehitamise käigus, soovitused kasvutingimuste tagamiseks ja hooldamiseks.
3.8. Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks moodustatud meeskond – moodustatakse meeskond loodus-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurilise keskkonnale avalduda võivate mõjude hindamiseks ja vajalike uuringute läbiviimiseks. KSH koostamise käigus koostatakse erinevaid vajalikke uuringuid hindamaks võimalikke mõjusid näiteks lähiala elanikele, linnustikule jm., nahkhiirtele, rohevõrgustikule KSH koostamist juhib KSH juhtekspert koostöös ruumilise keskkonna planeerijaga.
4. Üldplaneeringu kohane sadama-ala detailplaneering
4.1. Ruumilise keskkonna planeerija – tegutseb projektijuhina, koostab detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt, koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest.
4.2. Mereuuringute koostaja8Mereuuringutele spetsialiseerunud uurimis, konsultatsiooni- ja projekteerimisettevõtted – koostab mereala analüüsi (lainetus, merepõhja muutused jt mereprotsessid jm) ja selle alusel visiooni lainemurdja, sadama kuju ning kaikohtade arvu ja mõõtmete kohta, esitab sisendi planeeringu ehituslikesse tingimustesse.
4.3. Ehitusinsener – erinevate vesiehitiste insenerid, kelle sisend on oluline planeeringu ehituslikesse tingimustesse.
4.4. Raudteeinsener – analüüsib vajadusel sadama-ala ühendamise võimalusi raudteevõrguga, annab sisendi võimalike raudteeharude ruumivajaduse määramiseks, samuti raudtee teenindamiseks vajalike teede ja laadimisseadmete ruumivajaduse kohta, esitab sisendi planeeringu ehituslikesse tingimustesse.
4.5. Sadamainsener – analüüsib kavandatava sadama-ala võimsust ja mahtu, koostab sadama üldise logistilise lahenduse ning määratleb teenindamiseks vajalike laoplatside asukohad, ühendusteede ja ruumivajaduse. Esitab sisendi planeeringu ehituslikesse tingimustesse.
4.6. Arhitekt – koostab sadama maismaaosa ruumilise analüüsi, visiooni ja selle alusel sadama hoonestuse lahendusvariandid koos visualiseeringutega. Oluline võib olla ka rajatiste kõrguspiirangu määramine. Annab sisendi uuringute tellimiseks. Variantide valikuks kaasab osapooled, omavalitsuse ja sadama valdaja suuniste alusel töötab edasi planeeringulahenduse aluseks võetava variandiga. Koostab ala hoonestusplaani ja arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.9Landlord tüüpi sadamate puhul määratakse detailplaneeringuga üldisest logistikast ja vajadusel riskianalüüsidest lähtuv krundijaotus ning seatakse kõige üldisemad ehitustingimused, mis võivad samas sisaldada ka arhitektuurinõudeid. Suuremates sadamates toimub seejärel arhitekti kaasamine ehitiste (üldjuhul hoonete) projekteerimisel operaatorite kaupa.
4.7. Tehnovõrkude insener – analüüsib planeeringuala tehnovõrkude olemit ja vajadust, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. elektrivõimsused). Koostab planeeringulahenduse valitud variandi põhjal tehniliste lahenduste koondhinnangu, mille põhjal kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamisse tehnovõrkude valdajad. Koostab ala tehnovõrkude võimalikud lahenduspõhimõtted ja esitab planeeringusse ehituslike tingimuste sisendi. Vastavalt vajadusele tuleb kaasata erinevaid tehnovõrkude insenere, näiteks vee- ja kanalisatsiooni insener, elektriinsener, soojusenergeetikainsener jt.
4.8. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või loodusuuringu koostamiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Tagab alusplaani ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega.
4.9. Geoloogilise uuringu koostaja – koostab geoloogilise uuringu vastavalt planeerija või kohaliku omavalitsuse antud ülesandele ning nõuetele. Annab ehitiste projekteerimiseks vajalikud ehitusgeoloogilised lähteandmed, hüdrogeoloogilised üldtingimused ja ettepanekud tehniliste lahenduste koostamiseks. Hindab vajalikku uurimismetoodikat kasutades pinnase omadusi, põhjavee sügavust, pinnasevee esinemist, pinnavee voolusuunda ja -sänge jms. Koostab välitööl kogutud teabe alusel vajalikud aruanded. Annab soovitused edasiseks tegevuseks, nt täpsemate uuringute vajadus, maapinna kõrgus, tingimused kandvate aluste kavandamiseks jt.
4.10. Dendroloogilise uuringu koostaja – koostab puittaimestiku uuringu, mille käigus inventeerib ja kaardistab puud, põõsad ning vajadusel alustaimestiku vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele, kokku lepitud metoodikale või konkreetsetele juhistele. Esitab puittaimestiku üldandmed, väärtusklassid ning ehitusprojekti alusena tingimused nende säilitamiseks ehitamise käigus, soovitused kasvutingimuste tagamiseks ja hooldamiseks.
4.11. Mürauuringu koostaja – modelleerib, mõõdab ning hindab sadama tegevusega seotud müraallikatest tuleneva müra vastavust kavandatavale ja seda ümbritsevale maakasutusele kehtestatud piirnormidele , koostab mürahinnangud koos mürakaartide ning müraprognoosiga. Hindab müratasemete vastavust normidele ning nõuete täitmiseks koostab planeeringulahendusele tingimused ehitusprojekti koostamise aluseks.
4.12. Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks moodustatud meeskond10Olenevalt sadama eripärast võib olla vajalik ka riskianalüüside koostamine. – KSH koostamisel moodustatakse meeskond loodus-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurilise keskkonnale avalduda võivate mõjude hindamiseks ja vajalike uuringute läbiviimiseks. KSH koostamise käigus koostatakse erinevaid vajalikke uuringuid hindamaks võimalikke mõjusid näiteks lähiala elanikele, linnustikule, kalastikule jm. KSH koostamist juhib KSH juhtekspert koostöös ruumilise keskkonna planeerijaga.