6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
Detailplaneeringu eesmärk on seada ehitus- ja maakasutustingimused lähiaastate ehitustegevuse kavandamiseks ehk detailplaneeringu lahendus on suunatud kohesele elluviimisele. Planeerimisseadus ei sisusta lähiaastate mõistet vaid jätab selle kohalikku planeerimisalast tegevust korraldava kohaliku omavalitsuse teha.1Lähiaastate mõistet õigusaktides otseselt defineeritud ei ole, küll on Riigikohus lahendis 3-3-1-9-14 (p 22) tõdenud, et „lähiaastate“ mõiste DP puhul võib olla seotud ajavahemikuga, mille möödumisel on kohustus ÜP-d üle vaadata (kehtivas PlanS-s 5 aastat). PlanS kohaselt saab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist kaaluda juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas 5 aastat ja seda ei ole asutud ellu viima (PlanS § 140 lg 1 p 1). Seega saab PlanS-s kui ka Riigikohtu praktikast järeldada, et lähiaastatena on võimalik mõista viite aastat.
Kohalikel omavalitsustel on probleem formaalsusega, kas planeerimisseaduse tõlgendamisel võrdsustada lähiaastad viie aastaga, kuivõrd seadus ütleb, et viie aasta möödudes võib omavalitsus kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist? Põhjuseks on selge praktika puudumine, mis hetkest ei ole ellu viimata detailplaneering enam asjakohane . Üks oluline tunnus on detailplaneeringu eesmärk, milleks on ennekõike üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale lähipiirkonnaga kooskõlas oleva terviklahenduse loomine. Seda on võimalik välja selgitada detailplaneeringute eesmärgistatud süsteemse ülevaatamisega, mis toimub sisuliselt, mitte formaalselt ülevaatamise korralduse täitmiseks. Ka kehtetuks tunnistamised on peamiselt lähtunud omaniku soovist, mitte niivõrd kohaliku omavalitsuse algatusest.
