5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
Eesti rikas ja eriilmeline kultuuripärand peegeldab Eesti ajaloolist kujunemislugu, kultuuriruumi, visuaalse keskkonna arenguid ning alale iseloomulikke ehitus- ja arhitektuuritraditsioone. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine aitab hoida piirkonna identiteeti ning kindlustada kvaliteetse ja mitmekesise kultuurimälu kandva keskkonna.
Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada riikliku kaitse all oleva kultuuripärandiga1Mälestiste nimekirja leiab Kultuurimälestiste registrist www.register.muinas.ee, millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga – mälestiste ja nende kaitsevööndite paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kultuuriväärtuste kaardikihil.: muinsuskaitsealade ja kultuurimälestistega ning nende kaitsevöönditega2Muinsuskaitseseadus (MukS) § 3 lg 7 ja § 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv#para3lg7, samuti välja selgitatud või prognoositava arheoloogiapärandiga3MukS § 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv#para31.
Detailplaneeringu koostamise algfaasis on oluline muuhulgas välja selgitada, kas planeeringualale jääb riiklikult kaitstavat kultuuripärandit. Planeeringuala seotus riiklikult kaitstava kultuuripärandiga ei tähenda ehituskeeldu. Küll aga tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada, et mälestiste ja nendega seotud ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel tuleb lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning ruumikvaliteedi hoidmise põhimõttest.
Lisatav uus peab varem loodud väärtusi toetama ja aitama neid esile tuua.
Praktikas on häid näiteid, kuidas Muinsuskaitseameti ja kohalike omavalitsuste ja planeeringukonsultantide koostöös on detailplaneeringu koostamisel sündinud unikaalseid lahendusi, mis on toetanud kultuuripärandi säilimist ning aidanud luua senisest atraktiivsemat elukeskkonda, panustades üldisemasse piirkonna elukvaliteedi tõusu4Näiteks sai Heimtali mõisa lagunenud ringtallist põhikooli spordihoone http://www.moisakoolid.ee/et/manor_schools/heimtali-p%C3%B5hikool-0, Valga Julius Kuperjanovi 12 e nn lõvipeadega maja kohandati kaasaegseks üürielamuks https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/valga-lovipeadega-maja/..
Selleks, et planeeringualal kavandatavad muudatused aitaksid tagada kultuuripärandi säilimise ja kaitsevööndi eesmärkide tagamise, on vaja koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused5MuKS § 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv#para61; Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/129042019001. Sisukate ja muinsuskaitse eritingimuste aluseks on põhjalik planeeringuala analüüs, mis selgitab muuhulgas välja ala eripärad ja kultuuripärandi hoidmist tagavad põhimõtted. Vajadusel tuleb arvestada uuringute koostamisega kultuuripärandi säilimist tagavate tingimuste seadmiseks.
Olukordades, kus detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala ja/või kinnismälestiste säilimist ja vaadeldavust ei pea Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi koostama6Küsimuste tekkimisel on soovitatav pöörduda Muinsuskaitseameti vastava maakonna, ehituspärandi või arheoloogiapärandi valdkonna nõunike poole. https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kontakt.
Lisaks riikliku kaitse all olevale kultuuripärandile võib planeeringualale jääda objekte, mis on nö riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse ootejärjekorras. Kuna mälestiseks tunnistamise protsessi üheks osaliseks on kohalik omavalitsus, kellelt amet küsib enne mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise algatamist arvamust, peaksid kohalikud omavalitsused sellistest objektidest teadlikud olema. On oluline, et teave jõuaks õigeaegselt detailplaneeringu koostajateni, mis võimaldab tagada koostöös Muinsuskaitseametiga kultuuriväärtusliku objekti säilimise.
Juhul kui detailplaneeringu ala on seotud veekoguga, jagab Muinsuskaitseamet infot võimalike ajalooliselt oluliste laevavrakkide jm rajatiste kohta ja annab sisendi väärtuslike objektide hoidmiseks.
Detailplaneeringu ülesandeks on väärtusliku miljööala või üksikobjekti määramine ja nendele kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.7PlanS § 126 lg 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv#para126lg15 Selle ülesande lahendamise vajadus tuleks võimalikult selgeks teha detailplaneeringu algatamisel.
Kui planeeritaval maa-alal on varasemate uuringutega8Näiteks: Maaehituspärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list, matmispaigad https://register.muinas.ee/public.php?menuID=burialplace , muistised ja pärimuspaigad https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo , XX sajandi väärtuslik arhitektuur https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture, koolimajad, vallamajad, palvelad, militaarpärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage jms. tuvastatud kultuuriväärtused kas üksikobjektina või miljööväärtusliku hoonestusalana ning neid ei ole käsitletud üldplaneeringus, siis tuleb detailplaneeringu koostamise raames välja selgitada objektide väärtus riikliku pärandina või kohalikult olulise objektina, et seada neile kaitse- ja kasutustingimused või algatada riikliku kaitse alal võtmine.
Näiteks määratles Tallinna üldplaneering (2001) miljööväärtuslikud alad, kuid mitte väärtuslikke üksikobjekte, mistõttu on koostatud täiendavaid uuringuid9Näiteks on Tallinna linn Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamisele asudes tellinud alusuuringud https://www.tallinn.ee/est/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Kesklinna-linnaosa-uldplaneeringus-vaartuslike-uksikobjektide-hoonete-maaramine linnaosa kultuuriväärtuslike üksikobjektide kaardistamiseks.. Juhul kui algatatakse detailplaneering, alale, millel on alusuuringus väärtuslikuks peetud hoone, tuleb enne detailplaneeringu algatamist välja selgitada, kas tegemist on riikliku või kohaliku kultuuriväärtusega ja viimase korra seada detailplaneeringuga kaitse- ja kasutustingimused kultuuriväärtuse säilitamiseks.
Planeeringualadel, mis on kavandatud arheoloogiamälestistele, nende kaitsevööndisse või aladele, kus on juba avastatud arheoloogiapärandi elemente või on suur tõenäosus nende leidmiseks10Riikliku kaitse alla veel võtmata, kuid juba avastatud või prognoositava arheoloogiapärandi kohta saab informatsiooni Muinsuskaitseametist. Amet koostab tõenäoliste arheoloogiapärandi tundlike alade kaarti, mis edastatakse ka üldplaneeringuid koostavatele valdadele., tuleb arvestada arheoloogilise uurimisega. Olenevalt planeeringuala asukohast, planeeringu eesmärgist ja arheoloogiapärandi tüübist võib planeerimise faasis olla vajalik eeluuringu tegemine, et välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja teabemahukus, sh ehitusjäänused, matmispaikades matmiskiht jms. Eeluuringu tulemusel saab kasutada planeeringuala ehitusõiguse ja -tingimuste määramisel, samuti edasiste arheoloogiliste uuringute vajaduse, mahu, metoodika ning maksumuse määratlemisel.