5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
Asjakohaste mõjude hindamisel on otstarbekas välja tuua mõju iseloom – kas tegemist on positiivsete/soodsate või negatiivsete/ebasoodsate mõjudega. Hinnang tuleb anda mõju olulisusele. Olulisuse hindamisel tuginetakse kohaliku omavalitsuse ja planeerija/eksperdi teabele ning varasemale kogemusele. Paratamatult on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga seotud mõjud teatud määral subjektiivsed ja sõltuvad hindaja väärtushinnangutest. Subjektiivsuse leevendamiseks on otstarbekas vaadelda kooskõla omavalitsuse üldiste arengusuundadega ja väärtustega (mis eeldatavalt kajastuvad üldplaneeringus).
Asjakohaste mõjude hindamisel tuleb planeeringu koostamise raames analüüsida järgnevaid küsimusi:
- Kas mõju on positiivne/soodne?
- Kas positiivset mõju on võimalik võimendada, et saavutada veel parem tulemus?
- Kas mõju on negatiivne/ebasoodne?
- Kas negatiivset mõju on võimalik vältida või leevendada?
- Kas mõju on lühi- või pikaajaline, otsene või kaudne?
- Kas mõjul on kumulatiivne iseloom, st seda võimendavad teised mõjud või sarnased mõjud lähialal?
- Kas mõju on oluline?
Nagu mõjude hindamise puhul tavaline, tuleb ka asjakohaseid mõjusid vaadata nö kahelt poolt. Vajalik on analüüsida, kuidas mõjutab detailplaneeringuga kavandatu majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna teemasid (nö elluviimisega kaasnevad mõjud). Samuti on vaja välja tuua, kuidas omakorda (kohapõhised ja planeeringu eesmärgiga seotud) majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonna teemad mõjutavad kujunevat planeeringulahendust.
NÄIDE: Elamurajooni kavandamine väärtuslikule maastikule mõjutab väljakujunenud maastikupilti, harjumuspäraseid väärtustatud vaateid – hinnata tuleb detailplaneeringuga kavandatu mõju väärtuslikele maastikele kui sotsiaal-kultuurilisele väärtusele. Teisalt, väärtuslik maastik sotsiaal-kultuurilise väärtusena suunab, milline planeeringulahendus saab tekkida – nt tänavküla piirkonnas tuleb arvestada väljakujunenud tänavküla struktuuriga.
NÄIDE: Rakvere Riigigümnaasiumi detailplaneeringus (L.Koidula tn 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering, Hendrikson&Ko, töö nr 2840/17) määrati hoonestusala vaatesuundade järgi, mis olid paika pandud üldplaneeringus.
