5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE

Kui maailmas laiemalt rahvastik jõudsalt kasvab ja liigub 8 miljardi suunas, siis Euroopa elanikkonna kasv on pidurdunud.¹Maailma rahvastiku andmed http://rahvastik.population.city/world/, Euroopa rahvastiku andmed http://rahvastik.population.city/world/eu See kehtib ka Euroopa linnade kohta, erandiks suurlinnad. Kui Hiinas kasvavad Kollase jõe deltas kokku 40 miljonilise elanikkonnaga linnastud, siis paljudele Euroopa linnadele on iseloomulik kahanev ja vananev elanikkond. Maapiirkondade rahvastiku kahanemine on nii ülemaailmne kui -euroopaline suundumus. Üldised trendid maailmas on valglinnastumise vältimine, asustuse kompaktsena hoidmine, keskuste arendamine koos atraktiivse avaliku ruumiga (elava kasutusega tänav või park), linnades on vajadus eelisarendada jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Oluline on elurikkuse suurendamise ja kliimamuutustega seonduv areng, samuti sellega seotud energiapöörde vajadus. Kõike seda tuleb arvestada ka Eestis ruumilise arengu suunamisel ja rakendamisel nii üldises vaates²Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikas-kahanemisega-kohanemine-eestis/ kui ka detailsemal tasandil ehk detailplaneeringu lahenduste koostamisel.

Eesti võimalikest arengusuundadest on Eesti Inimarengu aruandes³Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/eesti-inimarengu-aruanne-2018-2019/ välja toodud ääremaastumine, keskuste kahanemine, rahvastiku vähenemine ja vananemine nendes. Praegu kosub Eestis jõudsalt vaid Tallinn, samuti Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbrus. Kõik teised maakonna- ja regioonikeskused kaotavad rahvastikku. Oluline on eeslinnastumisega seotud planeerimisprobleemide käsitlemine.
Sellevõrra olulisemaks saab Eesti eeslinnastumisega seotud planeerimisprobleemidega tegelemine detailplaneeringu lahenduste koostamisel. Eesti eeslinnastumine on erakordselt autokeskne. Eeslinnaasumite autosõltuvus oleks hea linna- ja eeslinna planeerimise kombinatsiooni korral välditav: linnakeskused ei peaks avalikku linnaruumi planeerima eeslinnaelanike vajadusi, nt parkimist arvestades.

Eurorahad on küll võimaldanud rajada linna ümbrusse uusi kergliiklusteid, kuid uute või laienenud eeslinnaasumite ruumikorraldus (nt teedevõrgustik, rohevõrgustik, avalik ruum, autota ligipääs eeslinnakeskusele, mugav ühistransport keskusesse) ei seostu loogiliselt varasemate eeslinnakeskustega.

Detailplaneeringute lahenduste koostamisel tuleks seda silmas pidada ja planeerida lahendused eelpool toodud probleemide lahendamiseks. Üheks prioriteediks eeslinnakeskuste detailplaneeringute koostamisel peaks olema nende arhitektuurne kvaliteet ja eelkõige sealse avaliku ruumi kvaliteet. Eeslinnas peaks olema traditsioonilist linnaruumi koos tänavaruumi, keskuse ja ühiskasutuses olevate aladega. Samuti peaks eeslinnakeskkond pakkuma argivajadusi rahuldavate poodide ja teenindusasutuste kättesaadavust, seal peaks paiknema ühiskondlikke hooneid ning haridusasutused peaksid paiknema elukohast jalgsikäigutee kaugusel. Kirjeldatud terviku toimimise eelduseks on elanike piisav tihedus. Ning loomulikult peaks inimese elukeskkond olema tervislik nii linnas kui maal.