3.5. VALITSUSASUTUSED
Detailplaneeringu ruumilahenduse kujundamisel teevad koostööd1Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused valitsusasutused2VVS § 39 lg 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi., kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb,. Need on erinevate valitsusalade või tegevusvaldkondade õigusaktide kohaseid huve väljendavad asutused, kes on ühtlasi hiljem ka detailplaneeringu kooskõlastajateks.
Üldise põhimõtte kohaselt viib koostöö kooskõlastuseni. Kohalik omavalitsus saab kooskõlastust käsitleda kui kinnitust detailplaneeringu vastavuse kohta kooskõlastuse andnud asutuse valdkonna õigusaktidest tulenevatele nõuetele, nt tuleohutuse ja riskide maandamise ehitus- ja kasutustingimuste tõhususele.
Toimiv koostöö eeldab mh seda, et kooskõlastaja lähtub talle seadusega seatud rollist ja peab kinni tähtaegadest. Juhul kui on ette näha, et sisuliseks kooskõlastamiseks kulub rohkem aega kui seaduses sätestatud tähtaeg võimaldab, tuleb taotleda tähtaja pikendamist ja pikendamise vajadust põhjendada.
Koostöö vajab sisulist läbimõtlemist. Hea tulemuse oluline eeldus on tihe koostöö planeerimiskonsultandiga planeeringu koostamise ajal.
Kooskõlastajate sõnul puudub mõnikord eelnev konsulteerimine ja sisuline koostöö planeeringu koostamise käigus ning aeg-ajalt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks alles lõplikul ja viimistletud kujul. On juhtunud, et teadmatusest küsitakse planeeringule kooskõlastust, mis ei ole asjakohane ja alati ei sisaldu kohaliku omavalitsuse kaaskirjas infot, miks kooskõlastust soovitakse. Pigem on eelistatud , et kooskõlastust küsitakse detailplaneeringule, mida ei ole vaja kooskõlastada, kui et jäetakse küsimata olukordades, kus kooskõlastus oleks vajalik. Lisaks ametlikule kirjavahetusele kooskõlastamise etapis on väga soovitav teha osapoolte vahel arutelusid seisukohtade selgitamiseks.
Juhul kui detailplaneeringule on saadud kooskõlastus ja hiljem avalikustamise käigus või mingitel muudel põhjustel detailplaneeringut muudetakse, siis tuleb hinnata uue kooskõlastamise vajadust. Oluliste sisuliste muudatuste korral võib detailplaneeringuga algselt kavandatud ehitus või tegevus teostamatuks muutuda või mõjutada ametiasutuste valdkondlike vajadusi.
Konkreetses planeeringus tuleb sisuliselt selgitada, milliste osapooltega toimub kooskõlastamine ja kellelt küsitakse arvamust. Planeerimismenetluses eristatakse koostöötegijaid ning kaasatavaid. Koostöötegijad on haldusorganid, kes annavad hiljem planeeringule kooskõlastuse. Sealjuures peab kooskõlastus tuginema vastavusele õigusaktile või planeeringule. Muid, sageli samas kirjas antud soovitusi ja seisukohti käsitletakse arvamusena ning need ei anna alust planeeringu kooskõlastamata jätmiseks.
Kaasatavad on kõik muud isikud, kelle õiguseid või huvisid menetlus puudutab või kes soovivad ise olla menetlusse kaasatud. Näiteks avaldavad võrguvaldajad kaasatavana arvamust ehk annavad nõusoleku, kuigi mitmed võrguvaldajad nimetavad seda tavapäraselt kooskõlastamiseks ja ka mitmed kohalikud omavalitsused küsivad võrguvaldajatelt kooskõlastust.
MEELESPEA
- Koostöö ja kooskõlastamise käigus peaks kooskõlastaja andma tagasisidet ka teemade kohta ehk avaldama lisaks ka arvamust; sh selle kohta, mis on lahendatud hästi ja mida võiks teha teisiti. See võimaldab saada asjakohast, sh positiivset tagasisidet planeeringule, samuti paremini mõista kooskõlastajate ootusi ning soodustada hea praktika levikut.
- Lähtudes erinevustest koostöö tegemise ja kaasamise vahel tuleb kohalikel omavalitsustel sisuliselt ja planeeringupõhiselt selgitada nii koostöö tegijatele, kaasatavatele kui ka huvitatud isikutele, millised on ootused nende panusele – kooskõlastamine või arvamuse avaldamine – ning millised on nende õigused.
- Vajalik on täiendavate koostöömudelite soodustamine ja katsetamine, kuidas planeerimiskonsultandid saaksid enne lõpplahendusele kooskõlastuse küsimist kohaliku omavalitsuse poolt teha vajalikku tehnilist koostööd ja vajadusel suhelda kooskõlastajatega oma volituste ja pädevuse piires otse, ilma kohaliku omavalitsuse vahenduseta.
