5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE

Detailplaneeringute koostamisel tuleb asukohast lähtuvalt hinnata üleujutusohu ja sademevetega, kavandada asjakohased säästlikud lahendused ning seada neist lähtuvalt projekteerimise aluseks olevad tingimused.

• Veekogude ranna- ja kaldaalade ja teiste madalamate alade hoonestamisel või ka muu kasutuse kavandamisel vältida hoonestuse kavandamist tuvastatud üleujutusohuga aladele. Vastavalt kohapõhisele vajadusele tuleb detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel teha uuring või eksperthinnang üleujutusohu hindamiseks ja asjakohasusel leevendusmeetmete välja töötamiseks, kui see ei ole piisava täpsusega lahendatud üldplaneeringu või varasemate uuringutega.¹Üleujutusega seotud veetaseme tõusu kohta muututvad algandmed ja mudelid kiiremini kui uusi planeeringuid ja uuringuid jõutakse koostada.
• Üleujutusohuga seotud riskide maandamise tingimuste välja töötamisel ja seadmisel detailplaneeringus tuleb arvestada nende mõjuga naabruskonnale. Näiteks aitab pinnase tõstmine hoonestataval krundil kõrgvee eest kaitsta vaid konkreetset krunti ja hoonestust. See tähendab, et sademevete vooluhulga, mis planeeritavalt krundilt suunatakse mujale, peab asukohast ja reljeefist sõltuvalt vastu võtma mõni teine, madalam ala (nt naaberalade maatükid).
• Terviklahenduse koostamisel peab arvestama taoliste lahenduste mõju maastikupildile ja veekogu kallastele kui väärtuslikele avalikult kasutatavatele aladele, nt kallasraja kasutatavus, vaadete avatus jms. Eelistatud esmane leevendusmeede on seetõttu piisava hoonestamata puhverala ette nägemine, kõvakattega pindade minimeerimine jt meetmed loodusliku veesidumise võimaldamiseks, mida täiendavad ehituslikud meetmed, hoonete kõrgemad vundamendid vms.
• Sademevee ärajuhtimisel võimalikult vältida torustike kavandamist sademevee ärajuhtimiseks ja eelistada detailplaneeringutes kohalikke säästlikke lahendusi.²Näiteks kraavid, nõlvad, madalamad kohad ajutise puhvrina. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/02/Sademevesi_L%C3%B5pparuann_KEM.pdf , https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2018-05/2018.04.30_Sademevee_s%C3%A4%C3%A4stliku_k%C3%A4itlemise_p%C3%B5him%C3%B5tted_Tartus_seletuskiri.pdf Tehismärgalad on madalad tiigid või pinnasfiltrid, mis on rajatud spetsiaalselt sademevee või reovee puhastamiseks. Neis on sobivad kasvutingimused märgalakooslustes kasvavatele taimedele, mis aitavad vee hulka vähendada ja vett puhastada. Lisaks on sademevee aeglustajaks suured puud, mis seovad sademevett juurestikuga ja aurumisega läbi lehestiku. Vanade puude säilitamine on kordades odavam lahendus kui sillutatud aladele uuesti haljastuse rajamine ning juurekaitserestide põhinevate sademeveelahenduste planeerimine. Puude juurestiku aladel seada planeeringuga tingimuseks vett läbi laskvate katendite kasutamine.